metallid (0)

metallid



1. Aine, ainete liigitus, aatomi ehituse skeem, materjaliõpetus
Aine: a. Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendabki ainet.
ainete liigitus: a. looduslikud
b. inimtekkelised
c. tehnomaterialid aatomi ehitus: a. tuum (prootonid, neutronid)
b. elektronid materialiõpetus: a. käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 2. Materjali struktuur, liigitus, kristallvõred, kristallvõrede defektid,
anisotroopia, isotroopia, polümorfism
materiali struktuur: a. Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom liigitus: a. Tahked ained liigitatakse kristallilisteks ja amorfseteks
b. Kristallilised ained lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks c. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus - algul muutuvad sitkeks ja alles seejärel lähevad üle vedelasse olekusse. kristallvõred: a. nimetatakse kujuteldavat ruumvõre, mille sõlmpunktides asetsevad aatomid või ioonid. b. primitiivsed e. lihtsad kuupvõred – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); c. ruumtsentreeritud kuupvõre – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees; d. tahktsentreeritud kuupvõre – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; e. kompaktne heksagonaalvõre – selles võres paikneb kuusnurkse prisma igas tipus ja põhjadel üks aatom ning kolm aatomit kuusnurkse prisma sees 1/2 kõrgusel. defektid: a. Kristallivõresse kuuluvate aatomite ebakorrapärase paigutuse tõttu ilmneb metalli kristallilises ehituses mitmesuguseid defekte. Geomeetriliste tunnuste järgi eristatakse
punkt-, joon- ja pinddefekte. b. Punktdefektide hulka kuuluvad vakantsid, põhimetalli aatomi sisestumine kristallivõre sõlmedevahelisse ruumi (sõlmedevahelised aatomid) ja põhimetalli aatomi
asendumine kristallivõres lisandi aatomiga (lisandiaatomid). c. joondefektid - Tekib võre ülemisse ossa nagu lisaaatomipind (ekstrapind). Sellist defekti nimetatakse servdislokatsiooniks d. Pinddefektid kujutavad endast kristallidevahelisi eralduspiire, kus metalli aatomite paigutus on ebakorrapärasem kui sisekihtides. Lisaks sellele koonduvad siia
dislokatsioonid ja vakantsid ning metallis olevad lisandid, põhjustades samuti
ebakorrapärasust aatomite paigutuses.


anisotroopia: a. on aine füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. Anisotroopseteks nimetatakse materjale, mille omadused on eri suundades erisugused, näiteks kiud- ja
kilematerjalid, raudbetoon, kihtplastid (tekstoliit, klaasplast, getinaks), liitmaterjalid.
Kristallide anisotroopsuse põhjuseks on aatomite erinev tihedus kristallivõre
erinevates tasapindades b. Kõik kristallilised ained on anisotroopsed isotroopia: a. nendel on aatomite tihedus võre kõigis tasapindades ühesugune
b. amorfsed ained polümorfism: a. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. 3. Materjalide füüsikalised omadused
Metalli füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad värvus, tihedus, sulamistemperatuur,
soojusjuhtivus, soojuspaisumine, soojusmahtuvus, elektrijuhtivus, magnetilised omadused jt.
värvus: a. nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. tihedus: a. nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi sulamistemperatuur: a. nimetatakse temperatuuri, mille juures materjal läheb üle tardolekust vedelasse
b. vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks c. kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C d. rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C e. a kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) soojusjuhtivus: a. nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale paigalseisvas aines. b. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. c. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. d. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium
e. Soojusjuhtivuse ühikuks on vatt meetri ja kelvini kohta [W/ (m • K) ] soojuspaisumine: a. nimetatakse keha mõõtmete muutumist soojenemisel (metallide mõõtmed soojenemisel suurenevad, jahtumisel vähenevad). b. soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised) soojusmahutuvus: a. on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe.
b. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K).
c. Erinevate metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. elektrijuhtivus:


a. on aine võime juhtida elektrivoolu
b. mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites
(Ω. magnetilised omadused: a. iseloomustab metalli magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant, s. t. võime magnetiseeruda. b. Magnetilise konstandi mõõtühikuks on henri meetri kohta (H/m). 4. Materjalide mehaanilised omadused
Materjali vastupanu välisjõudude toimele ehk deformeerimisele ja purunemisele
iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
tugevus: a. on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm.
b. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. kõvadus: a. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.
b. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda plastus: a. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast
väliskoormuse lakkamist. sitkus: a. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. b. Sitkuse vastupidine omadus on haprus 5. Materjalide tehnoloogilised omadused
Valatavus
Survetöödeldavus
Lõiketöödeldavus
Termotöödeldavus
Keevitatavus
Joodetavus 6. Materjalide talituslikud omadused
Korrosioonikindlus
Kulumiskindlus
Pinnaomadused
Tulekindlus
Soojuspüsivus
Ohutus
Keskkonnasõbralikkus 7. Mittepurustavad katsed, liigid, skeemid
mittepurustavad katsed: a. Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2)


materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste
omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste
protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) liigid: a. Mittepurustavad kontrollimeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on - kõvaduse määramise meetodid, - radiograafiameetodid, - ultrahelimeetodid, -
magnetmeetodid, - kapillaarmeetodid, - elektrilised meetodid. b. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või - gaasiga. c. Mittepurustavate meetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus ja mikroanalüüs. 8. Purustavad katsed, liigid, skeemid
purustatavad katsed: a. Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud. b. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid),
löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. c. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja
plastide korral. d. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. liigid: a. tõmbeteim - määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
b. lõõkpaindeteim - Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate määramise põhiline meetod. c. väsimussteim - Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis
põhjustab pragude teket. 9. Sulamid, olekudiagrammid
sulamid: a. Puhtad metallid pole kuigi tugevad, seepärast kasutatakse masinaehituses põhiliselt nende sulameid. b. Metallisulamiks nimetatakse ainet, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli ühtesulatamise või – paagutamise teel. c. Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami
d. Faasiks nimetatakse sulami ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud sulami teistest osadest (faasidest) piirpinnaga e. Süsteemiks endaks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit. f. Sulami struktuuriks nimetatakse metallimikroskoobis nähtavat faaside paigutust, nende kuju ja mõõtmeid. Sulami komponendid võivad moodustada vedelaid ja
tahkeid lahuseid, keemilisi ühendeid ja mehaanilisi segusid olekudiagramm: a. Olekudiagramm on sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide kontsentratsioonist b. Olekudiagrammi ülemist joont nimetatakse likvidusjooneks, alumist solidusjooneks


10. Raudsüsinik sulamid, koostis, lisandid, liigitus
raudsüsinik sulamid: a. teras
b. malm koostis: a. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
b. malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 5-6%). Lisandid: a. tavalisandid - jäänud sulameisse nende saamise käigus
b. legeerivad lisandid - spetsiaalselt lisatud
c. juhulisandid- satuvad koostisse vähesel määral teraste tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmistamismeetodist 11. Terased, liigitus, omadused, kasutusalad Teras: a. raud, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; liigitus: a. mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena) - jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: 1) tavakvaliteetterased e. tavaterased (S ≤ 0,05, P ≤ 0,04%),
2) mittelegeerkvaliteetterased (S,P ≤ 0,035%),
3) mittelegeervääristerased (S, P ≤ 0,025%). b. legeerterased - jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi 1) legeerkvaliteetterased,
2) legeervääristerased. kasutusalad: a. konstruktsiooniterased 1) Ehitusterased
2) Masinaehitusterased b. tööriistaterased 1) Lõike- ja mõõteriistaterased
2) Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased)
3) Kiirlõiketerased c. eriomadustega terased 1) Korrosio onikindlad terased
2) Kuumuskindlad terased
3) Kulumiskindlad terased 12. Malmid, liigitus, omadused, kasutusalad
malmid: a. rauasulam, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 5-6%). liigitus: a. valgemalm
b. hallmalm
c. tempermalmi
d. kõrgtugev malm omadused: a. terasest odavam ja paremate valuomadustega.
b. Tavalistes tingimustes ei ole malm survetöödeldav – sepistatav, valtsitav jne


c. Olulist mõju malmi struktuuri kujunemisele avaldab valandi jahtumiskiirus
d. Malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. kasutusalad: a. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. b. Hallmalmil on head valuomadused. Teda kasutatakse masinaehituses ja teistes tööstusharudes väga laialdaselt. c. metallilõikepinkide ja mitmesuguste seadmete sängide ja kerede, samuti auto- ja traktorimootorite väntvõllide, jaotusvõllide jt. detailide valmistamiseks d. tempermalmist tehakse suurt tugevust nõudvaid detaile, mis töötavad vahelduval ja löökkoormusel, samuti detaile, mis peavad olema kulumiskindlad ( autode tagasilla
karterid, piduriklotsid ja – trumlid, põllutöömasinate lõikeaparaatide sõrmed,
hammasrattad, haakekonksud jt e. kõrgtugevast malmist valtspinkide, sepavasarate- ja presside detaile, samuti auruturbiinide labasid, traktori- ja automootorite väntvõlle, kolbe jmt. f. Magnetmalmist valmistatakse mitmesuguste elektrimasinate keresid. 13. Terase termotöötlus, põhilised protsessid, karastamise defektid
terase termotöötlus: a. Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei
leia aset. Põhilised protsessid: a. lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega – faasimuutused toimuvad täielikult), b. karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega – faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt) c. terase normaliseerumine
d. noolutamine karastamise defektid: a. Deformatsioon ja praod
b. puudulik kõvadus
c. ebaühtlane kõvadus pinnal
d. kõrgendatud haprus 14. Metallide markeerimine
Metalle markeeritakse riigiti erinevalt, aga viimasel ajal on see muutunud ühtemaks ning
markeerimisel jälgitakse eurostandardeid. Metalsete materhalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) märgistatataske euroopa markeerimisüsteemi järgi,
mis põhineb Saksa DIN-standarditel, kus kasutatatakse kahte tähist: a. materjali märgistamine
b. materjali tunnusnumber Teraste märgitähistus. Terase märgitähistus põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja
füüsikaliste omaduste ning keemilie koostise iseloomustamisel. Kasutusalade järgi on
märgitähiste põhilised sümbolid (S-ehitusteras, P- surveotstarbelin eteras jne). Sümbolile
järgneb number, mis näitab minimaalset vpplavuspiiri, tõmbetugevust või magnetomadusi.
Malmide märgitähistussüsteemi järgi on malmide sümbolid: GJL (hallmalm), GJS
(keragrafiitmalm), GJM (temermalm).


Mitteraudmetallide ja rausulamitel on esikohal põhikomponendi sümbol. Puhta metalli puhul
järgneb näitavad sümbolile selle metalli sisaldus protsentides. Sulamite korral näitavad
põhikomponendid sümbolile järgnevad sümbolid lisandeid ja numbrid nende sisaldust protsentides.
15. Vask, vasesulamid, kasutusala, omadused, margitähised
vask: a. üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. b. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu
alumiinium ja plastid. c. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest.
d. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. vasesulam: a. messing
b. pronks
c. vaseniklisulam kasutusala: a. messingid- juveelid, dekoratiivtööd, mürskukestad
b. pronks- Liugelaagrid Kõrgtugevad valandid Vedrupronks
c. vaseniklisulamid- mündid, torud omadused: a. puhas vask - Hea elektrijuhtivus
b. messing - kõrgplastne ja Hästi lõiketöödeldav
c. vaseniklisulamid - suurepäranekorrosioonikindlus märgitähised: a. puhas vask - Cu-OF 16. Alumiinium, kasutusala, omadused, margitähised
alumiinium: a. on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. b. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist.
c. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. kasutusala: a. puhas al - Toiduainetetööstus Pakendimaterjal
b. mittevanandavad al.sulam - Toiduainetetööstus Pakendimaterjal
c. vanandavad al.sulam - Kõrgtugevad lennukikonstruktsioonid Kõrgtugevad transpordivahendite konstruktsiooniosad Lennukikonstruktsioonid omadus: a. hea korrosioonikindlus
b. väike tihedus
c. hea elektrijuhtivus
d. plastne ja vormitav
e. väga aktiivne hapniku suhtes märgitähis: a. Al


17. Duralumiiniumi termotöötlus, alumiiniumi termotöötlus
duralumiiniumi termotöötlus: a. karastamine- seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulamis lisandid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel
kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. Karastamine toimub vees.
Pärast karastamist on tardlahuse struktuuriga sulam madalate tugevusomadustega, ent
on suure plastsusega. b. vanandamine - seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest
tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud
tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb.
Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures
väheneb aga plastsus ja sitkus. alumiiniumi termotöötlus: a. lõõmutamine- Rakendatakse homogeniseerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esimest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni (metalli kristallide koostise
ebaühtluse) kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450…520 °C kümneid
tunde, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse
läbi sõltuvalt sulami koostisest temperatuuril 350…500 °C kestusega kuni paar tundi
kalestumise kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. 18. Nikkel, titaan ja nende sulamid, omadused, kasutusalad
nikkel: a. plastne ja hästi töödeldav metall
b. kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamitest. Kasutatakse ka puhtamaterjalin ning ta  on paljudes tehnomaterjalide põhikomponen c. hea korrosioonikindlusega, sp kasutatakse palju keemia- ja toiduainetööstuses, niklisulamid: a. vaee, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamid on veelgi parema korrosioonikindlusega, kui puahas nikkel. Lisaks on need sulamid hea sitkuse ja
tugevusega, need omadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel. b. inkonelli, hastelloi ja nimoniki sulamid on eiti vastupidavad kõrgetele temperatuuridele, neid kasutatakse palju reaktiivlennukite ja kosmosetehnikas titaan: a. titaani leidub maakoores palju, 4. kohal
b. väikese tihedusega, aga tugevus sõltub tema puhtusest, erinevad lahustunud gaasid ja süsinikud suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust titaanisulamid: a. titaanisulameid kasutatakse palju lennukiehituses, kuna tal on suur eritugevus. kõrge korrosiooni kindluse teeb sellest hea materjali, mida kasutada laevehituses,
toiduainete- ja keemiatööstuses seadmeis ning meditsiinis. 19. Magneesium, tsink, plii, tina ja nende sulamid, omadused,
kasutusalad
magneesium: a. väike tihedus, madalsulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsetel deformatsioonil (e tugevus ei sõltu ainult puhtusest vaid ka mikrostruktuurist). b. õhus kuumutamisele kergesti süttiv, kasutatakse pürotehnikas ja keemitatööstuses magneesiumisulamid:


a. jagatakse kahte rühma
b. deformeeritavad sulamid- madala tugevusega, aga hea keevitus kindlus, plastsed ja korrosioonikindlad. Suure eritugevuse tõttu kasutatakse palju lennukiehituses,
rattavelgede materjalina jne c. valmsulamid- suur tihedus ja korrosioonikindlus. tsink: a. kasutatakse laidaselt teraste antikorrosioonpinnetena plii: a. neelab röntgekiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, kõrgeplastne, märgab hästi teisi metalle, korrosioonikindel väävelhappes b. kasutatakse suurtes kogustes skumulaatorite, haavlite, kuulide jms tina: a. tina kasutatakse raudplekist purkide sisemusel, et saakime säilitada tpotu
b. sama otstarbel kasutati tine toidunõude, aparaatide, ja roustike kaitseks 21. Komposiitmaterjalid, liigitus, omadused, kasutusalad
komposiitmaterial: a. nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. b. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). c. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne.
d. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks Liigitus: a. armatuur 1) annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (kõrgel või madalal temperatuuril, agressiivses
keskkonnas jne). 2) Armatuur võib olla kiuline või pulbriline.
3) Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul.
4) Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale.
5) Puuduseks aga on see, et kiudarmatuur võib kanda ainult teljesuunalist koormust. 6) Ristsuunas kiudarmatuur tugevust ei suurenda, vaid võib isegi nõrgendada.
7) Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind; b)
metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused
ja odavus; c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu, mida iseloomustab odavus
ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes b. maatriks 1) Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. 2) Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. 3) Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude
deformeeritavus. 4) Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid, polümeersetest materjalidest termoreaktiive, keraamilistest materjalidest
oksüüd- ja mitte¬oksüüdkeraamikat.


5) Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit-materjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid; plastkomposiitmaterjalid (PKM); keraamilised komposiitmaterjalid (KKM); süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). 22. Tehnoplastid, liigitus, omadused, kasutusalad
tehnoplast: a. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid
b. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja
talitlusomaduste mitmekesistamine: liigitus: a. termoplastid - muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud
struktuur b. termoreaktiiv - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. c. tarbeplastid
d. konstruktsiooniplastid
e. eriplastid omadused: a. mehaanilised: 1) vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile);
2) kõvadus;
3) hõõrdekulumiskindlus; b. füüsikalis-keemilised: 1) soojus-/ külmakindlus,
2) tulekindlus;
3) soojusjuhtivus;
4) soojuspaisumine;
5) keemiline vastupidavus; c. elektrilised: 1) vastupanu elektrivälja toimele;
2) dielektriline läbitavus; d. optilised: 1) läbipaistvus;
2) valguse neeldumine/peegeldumine; e. tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Kasutusalad: a. pakend 39%
b. tarbekaubad 17%
c. ehitus 16%
d. autotööstus 8%
e. elektroonika 8%
f. põllumajandus 4%
g. muud 9%. 23. Tehnokeraamika, liigitus, omadused, kasutusalad
tehnokeraamika:


a. all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast
(tellised, põrandaplaadid, drenaažitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-
savinõud jt). liigitus: a. oksiidkeraamika
b. mitteoksiidkeraamika
c. segakeraamika
d. konstruktsioonikeraamika
e. tööriistakeraamika
f. elektrokeraamika omadused: a. Vähene tugevus (antakse painde- või survetugevus)
b. Suur kõvadus (1200...3000 HV)
c. Suur haprus (iseloomustatakse purunemissitkusega) Kasutus: a. Konstruktsioonikeraamika 1) Kuumuskindel keraamika
2) Termokindel keraamika
3) Kulumiskindel keraamika
4) Antifriktsioonkeraamika
5) Poorne keraamika
6) “Sitke” keraamika
7) Biokeraamika b. Tööriistakeraamika 1) Ülikõva keraamika
Lõikekeraamika
Kermised c. Elektrokeraamika 1) Dielektrikud
2) Pooljuhid
3) Ülijuhid
4) Raadiotehniline keraamika