liigid: a. tõmbeteim - määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. b. lõõkpaindeteim - Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate määramise põhiline meetod. c. väsimussteim - Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. 9. Sulamid, olekudiagrammid sulamid: a. Puhtad metallid pole kuigi tugevad, seepärast kasutatakse masinaehituses põhiliselt nende sulameid. b. Metallisulamiks nimetatakse ainet, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli ühtesulatamise või – paagutamise teel. c. Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami d. Faasiks nimetatakse sulami ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud sulami teistest osadest (faasidest) piirpinnaga e
Vaskvalu Cu-C 15. Mitteraudmetallid Mitteraudmetallide eelisteks on: hea korrosioonikondlus, lihtne töödeldavus, head elektrilised ja soojuslikud omadused, kergekaalulisus, värvus. Mitteraudmetallid Teised Kõrgtemperatuurilised korrosioonikindlad mitteraudmetallid Kergmetallid metalid metallid alumiinium Titaan vask tsink magneesium alumiinium plii Joonis 18. Mitteraudmetallide jaotus 17 16. Vask ja vasesulamid Tabel 3. Vase omadused Tihedus 8900 kg/mm3
tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid Süsinikplastid Boorplastid Metalloplastid 7 Organoplastid Keraamilised komposiitmaterjalid Koosnevad keraamilisest maatriksist ja armatuurist (võib olla ka mõni rasksulav metall või rasksulav ühend). Iseloomulik on suur survetugevus, kõvadus ja rahuldav tõmbetugevus ning sitkus. Koormus kantakse haprast maatriksist üle tugevale armatuurile. Süsinikkomposiitmaterjalid Väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus, nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 ºC, inertes keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 ºC.
viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel. Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras. 21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)? Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. 22. Millised on amorfsed metallid, kuidas neid saadakse? Kui sulametalli jahutada väga kiiresti, siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristallilisele struktuurile. Saadakse amorfne metall, millel puudub metallile omapärane korrapärane aatomite paigutus. 23. Mis on vabakristalliseerumine, tera kuju? Kristalliseerumiseks e. tardumiseks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse olekusse.
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. , polü- ja isomorfism; Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevatekristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (polymorphism). Tuntumaksnäiteks võib tuua raua ja titaani. Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks (isomorphism). - metallide tegelik struktuur (aatomite pakketihedus, amorfsed metallid, difusioon; Aatomite pakketihedus Mis tahes tüüpi kristallivõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv pakketihedus (packing density) kristallivõre erinevates tasandites ja suundades on erinev Amorfsed metallid Kui sulametalli (või sagedamini sulamit) jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 10 6 °C_s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalsele struktuurile. Saame nn
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem
Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
Kõik kommentaarid