Kategooria tehnomaterjalid - 101 õppematerjali

Õllesnäki tehnoloogiline skeem

Õllesnäki tehnoloogiline skeem Külmutatud tooraine ülessulatamine sulatuskonteineris Tooraine transportimine lihalõikusest liha ettevalmistamisruumi , ruumitemperatuur 7°C...12°C Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis Keedusool, lisa- ja maitseained maitseainete ruumist Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis Termiline töötlemine universaalkambris Kerres: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Wemag: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Toodangu jahutamine jahutusruumis, ruumitemperatuur 2°C...6°C Valmistoodangu säilitamine suitsulihatoodete hoiuruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C Pakendamine, märgistamine ruumitemperatuur 2°C...6°C Toodangu lühiajaline hoidmine toodangu komplektee...

Tehnoloogiakaart - praekartulid kastmega

Tehnoloogiakaart Praekartulid kastmega Vajalikud ained: 1. Värsked (toored) kartulid (1-le inimesele u. 5 ­ 6 kartulit) 2. Peensool (1/5 tl inimese kohta) 3. Õli (u. 10 ­ 15 ml) 4. Maitseainesegu (vt. Vajalikud asjad: 1. Pliit 2. Pann 3. Pannilabidas 4. Nuga/koorija Valmistamine: Tegevused Ained: Kogus: Asjad: 2. Nuga/koorija Kartulid koorida. Kartulid 5 ­ 6 tk Kartulid lõikuda (suuremad 3. karutulid ( Ø 3-6 cm) ...

[Kasutusjuhend]Virtuaalmasina tegemine VMware Workstationiga ja Ubuntu installeerimine

Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse te...

PLATON

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD  SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda.  1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr ­ umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...

Digitrükk

Digitrükk 1. Mida kutsutakse digitrükiks ? · Digitrükki all mõistetakse trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. 2. Milline digitrükki tehnoloogia on kontaktita ? · jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia · Magnetograafia · Lonograafia · Nanograafia · elkograafia 5.M...

Digitaaltrükk VS ofsettrükk

Tallinna Polütehnikum Digitaaltrükk VS offset-trükk Referaat Koostas: Uku Eller TA-11 2013 Mõlema eelised ja puudused. offset-trükki plussid võrreldes digitaaltrükiga: · kiire · suurte tiraazide puhul odav · kvaliteetne · odavamad värvid offset-trükki miinused võrreldes digitaaltrükiga: · väikeste tiraazide puhul kallis · võtavad palju ruumi · suur paberi kulu sissevõtuks · ei võimalda teostada muutuvate andmete trükkimist · värvid peavad kuivama · ei saa trükkida millegile muule peale paberi( kui metalli mitte arvestada ) · trükikvaliteet sõltub väga palju trükkali kval...

Torude painutamine ja palistamine

Referaat Torude painutamine Ranet Nüüd Tapa Gümnaasium 2015 Milleks kasutatakse Metalli painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmiseks teatud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb p...

AutoCADi algkursus

KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22  POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE ...

PInnasemehaanika. Labor nr 4

dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02 5,34 1,05 5,19 0,07 6,83 -0,08 -0,01 5,04 1,35 5,18 0,08 6,92 -0,17 -0,04 4,71 1,68 5,17 0,09 7,02 -0,27 -0,09 4,38 2,01 5,17 0,09 7,11 -0,36 -0,14 3,96 2,43 5,2 0,06 7,22 -0,47 -0,21 3,47 2,92 5,2...

Pinnasemehaanika. Labor nr 5

m m1 m2 roo 5060 7110 2050 2,05 5060 7165 2105 2,105 5060 7190 2130 2,13 5060 7155 2095 2,095 m3 m4 m5 w roo d 23,42 52,6 50,95 6,0 6 1,93 22,59 53,64 51,88 6,0 7,8 1,95 22,83 52,31 50,18 7,8 8,7 1,96 22,76 63,99 61 7,8 10,1 1,90 24,16 56,7 54,13 8,6 22,99 57,66 54,87 8,8 22,96 60,2 56,78 10,1 23,35 61,05 57,6 10,1 

ACAD 1 ja 2 tunni käsud ja koordinaatide sisestamine värviline

1. tund divide jaga measure mõõda sketch vabakäejoon scale suurenda/vähenda stretch venita mirror peegelda line joon multiline topeltjoon ray kiir construction line sirge construction line polyline jämejoon 3dpoly 3D jämejoon circle ringjoon arc kaar ellipse ellips polygon korrapärane hulknurk array - rectangular massiiv array - polar polaarmassiiv ümber keskpunkti trim kärpimine, maha lõikamine extend pikendamine hatch viirutus cp ja qsave,osmode 2. tund block teeb plokiks ja salvestab ploki joonisesse wblock teeb plokiks ja salvestab eraldi failina explode "laseb õhku" (tükkideks tagasi). Kaotab pl...

P2 Tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Esitatud: 22.10.2014 Töö eesmärk:  Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli ...

Mitmene regressioonanalüüs ja mittelineaarne regressioonanalüüs

Mitmene regressioonanalüüs ja mittelineaarne regressioonanalüüs PD <- read.csv("puud15.CSV") PD$d_k<-with(PD, ifelse(d2>0,(d1+d2)/2, d1)) PD.1<-subset(PD, prt==642 & aasta==2001 & h>0 & hv>0) PD.2<-subset(PD, prt==642 & aasta==2006, select=c(puu,rin,d_k,h,hv)) names(PD.2)<-c("puu","rin_2","d_k2","h_2","hv_2") PD.1.2<-merge(PD.1,PD.2,all.x=T) with(PD.1.2, table(rin,rin_2)) PD.1.2$rin12<-with(PD.1.2, paste(rin,rin_2,sep="")) table(PD.1.2$rin12) PD.1.2E<-subset(PD.1.2, rin12 %in% c("11","22")) # rinnaspindala juurdekasv PD.1.2E$ig5<-with(PD.1.2E, (d_k2^2 - d_k^2)*pi/4) hist(PD.1.2E$ig5) # M0: ig5 = a M0<-lm(ig5~1,PD.1.2E) summary(M0) # mean(PD.1.2E$ig5); sd(PD.1.2E$ig5) # R2: 1-(sd(PD.1.2E$ig5)/var(PD.1.2E$ig5))^2 # Md: ig5 = a + b*d Md<-lm(ig5~d_k,PD.1.2E) summary(Md) # Mh: ig5 = a + b*h Mh<-lm(ig5~h,PD.1.2E) summary(Mh) # Mhv: ig5 = a + b*hv Mhv<-lm(ig5~hv,PD.1.2E) summary(Mhv) ...

Lineaarne regressioonanalüüs

Kodutöö: Lineaarne regressioonanalüüs PD <- read.csv("puud15.CSV") # parameeter sep="," ja dec="." PD$d_k<-with(PD, ifelse(d2>0,(d1+d2)/2, d1)) PD.<-subset(PD, prt==642 & aasta==2001) PD.<-droplevels(PD.) plot(h~d_k,data=PD.) PD.H <- subset(PD., h>0 & hv>0) table(PD.H$pl) PD.KU<-subset(PD.H, pl=="KU") par(mar=c(4.5,4.5,1,1)) plot(NULL,xlim=c(0,40),ylim=c(0,25),xlab="diameeter, cm", ylab="kõrgus, m") abline(v=seq(0,40,10),lty=3,col="grey75") abline(h=seq(0,25,5),lty=3,col="grey75") # abijooned points(h~d_k,data=subset(PD.KU),lwd=1) with(subset(PD., pl=="KU"),rug(d_k))  1. Sirge h=a+b*d M1 <- lm(h~d_k, data=PD.KU) summary(M1) D<-0:40 M1.pred <- predict(M1,newdata=data.frame(d_k=D)) lines(D,M1.pred, col="red") coefficients(M1)[1] coefficients(M1)[2] # dobavit' p-value v tablicu v vide * summary(M1)$adj.r.squared summary(M1)$sigma # sqrt(sum(M1$residuals^2)/(length(M1$residuals)-2)) AIC(M1...

Karpdiagramm

Kodutöö I Esimese rinde puude karpdiagramm üksik jäme kuusk 10 15 20 25 30 35 Diameeter (cm) Joonis 1. Proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puud aastal 2001  Puuliikide ümbermõõtude karpdiagramm 35 30 25 Diameeter (cm) 20 15 10 KS KU LM LV RE SA Joonis 2. 2001 aastal proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puude diameetrid liigiti 

Metallide kristallstruktuur

METALLIDE KRISTALLSTRUKTUUR Tallinn 2015  MATERJALIDE STRUKTUUR Metallide kristalliline struktuur  Siseehituse ehk aatomite ruumilise paiknevuse järgi jaotuvad kõik tahked ained kristalseteks ja amorfseteks.  Metalsed materjalid on oma struktuurilt kristalsed.  Metallis paiknevad aatomid kindla seadupärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallvõre.  Erinevaid kristallvõresid on väga palju, alates lihtsatest võredest metallide puhul, lõpetades äärmiselt keeruliste keraamiliste materjalide ja polümeeride kristallvõredega.  Materjalide omadused sõltuvadki just kristallvõre ehitusest. Metallide kristalliline struktuur Joonis1. Amorfne plasti struktuur ja kristalne teemanti struktuur  Metallide ideaalstruktuur  Metalli struktuuri võib vaadelda paljudest kristallidest (teradest) koosnevana ehk polükristallilisena.  Ideaalne monokristall koosneb aatomitest, mis on paigutatud kindla sead...

Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid

Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid Eleri Kanep 9.klass 06.04.2016 Tähtsamad märkimisriistad on: nurgik, reguleeritav nurgik, tastrid, sirkel, märknõel , rööbits, tiidusnurgik. Tähtsamad mõõtmisriistad on: metalljoonlaud, nihik, mõõdulint. Puidu töötlemisel oleneb töö täpsus peamiselt mõõtmis- ja märkimisriistade täpsusest. Kui mõõt on vale või kui märgistatud sirgjoon ei ole täpselt 90 kraadi, siis ei sa ka töödeldav puitese täpne, kuigi kõik lõikeriistad töötavad täpselt. Pikkuste mõõtmiseks kasutatakse tollipulki, mõõdulinte, süllapuid jne. Tänapäeva pikkusmõõdu põhimõõt on meeter. Kasutatakse ka tolle – inglise mõõt. Puidu töötlemisel määratakse mõõtmisega kindlaks tooriku ja sellest valmistatava eseme suurus. Mõõtmise ja märkimise täpsusest sõltub valmistatava detaili lõpptulemuse täpsus. Mater...

Lumelaua valmistamine

Lumelaua valmistamine Keiu Simm 142896 [email protected] http://www.hintertuxergletscher.at/uploads/tx_coodata/ml_panorama_sueden.jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüp...

Tehnomaterjalid P5 ettevalmistav küsimustik

Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...

Tehnomaterjalid eksam

Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused?  Tihedus  Sulamistemperatuur  Soojuspaisumine  Soojusjuhtivus  Elektrijuhtivus  Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused?  Valatavus  Survetöödeldavus  Sepistatavus  Termotöödeldavus  Keevitatavus  Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused?  Korrosioonikindlus  Kulumiskindlus  Pinnaomadused  Tulekindlus  Soojuspüsivus  Ohutus  Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid?  Tõmbeteim  Väsimusteim  Löökpaindeteim  Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...

Keemilise loki skeemid

Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral.  Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile.  Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu)  Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli  Edasine töö toimubki teiste rullide järgi  Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile lõpptulemuseks hästi püsiva ja hoidva soengu. Juuksed jäävad hoidma näo ligi ja on hästi töödeldavad.  Lokirullide keeramist alustatakse kuklaluust ja liigutakse edasi pealae poole.  Esimene lokirull keeratakse vastu peanahka(kuni nö juukse välja...

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...

Tehnomaterjalide test 2

tatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:22 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:30 Aega kulus 8 minutit 13 sekundit Hinne 20, maksimaalne: 20 (100%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Seadke kristallivõrede nimetused ja lühinimed vastavusse: Vastus 1 Tahkkesendatud kuupvõre K12 Vastus 2 Ruumkesendatud kuupvõre K8 Vastus 3 Kompaktne heksagonaalvõre ...

ETOLOOGIA

ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...

Soojusvaheti

Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W...

Tehnomaterjalid test 3

Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:46 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 18:48 Aega kulus 2 minutit 31 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 13,00 (92%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodiga määratakse materjalide: Vali üks: 1. kõvadus 2. tugevus 3. sitkus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Al-sulami normaalelastsusmoodul on 70 GPa, terasel 210 GPa. Kumb materjal on elastsem? Vali üks: 1. Al-sulam 2. teras Tagasiside Õige vastus on: Al-sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime purunemata taluda koor...

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...

Värvi hõõrdekindluse määramine, Värvipüsivus pesemise toimele

Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde juhend 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 2. Värvipüsivus pesemise toimele Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 25.09.15 Kaitstud: Tallinn 2015  1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud...

Laboratoorne-töö 3: ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE

Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015  ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid:  Immutusautoklaav  Tehnilised kaalud  Ketassaag  Katsekehad  Immutusvedelik Töö käik:  5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse ...

Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine

Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Materjaliteaduse instituut Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine EN-13381-7 Õppejõud: Alar Just Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm:KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 12.12.15 Tallinn 2015  Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on testida tule kaitse süsteemida vastupidavust ning leida antud süsteemi söestumise astet. Töö eesmärgiks võib lugeda ka üliõpilase kogemuse omandamist, kuidas määrata ja ise läbiviia söestumise kiiruse leidmist. Antud testile on seatud kindlad parameetrid milliste puhul jälgitakse nende muutusi. Jälgimise alla kuulub : 1) Kaitse süsteemi ebaõnnestumise...

ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE

Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015  ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid:  Immutusautoklaav  Tehnilised kaalud  Ketassaag  Katsekehad  Immutusvedelik Töö käik:  5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks  Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperat...

Alumiiniumi lühiiseloomustus

Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Li...

Terase legeerivad elemendid

TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil ­ Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (su...

Niiske õhk

Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375% t0=20°C p1=1400Pa T0=293,15 K d1...

Tööpingid

Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink  Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel.  Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu.  Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink  Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel.  Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke.  Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. ...

Side labor 1: Telefoni analoogliides

Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rah...

Aurusti

Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee a...

Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil

Tallinna Polütehnikum XXXXX „Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil“ Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 20XX Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Miks on tähtis energiat säästa?...........................................................................................4 2Programmeeritavad seadmed.......................

Tehnomaterjalid kodune ülesanne: terasega legeerivad elemendid

KODUNE ÜLESANNE 3 TERASEGA LEGEERIVAD ELEMENDID 1. Nikkel(Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. Omaduselt on ta hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9g/m3 ning sulamistemperatuuriks on 1455oC ja keemistemperatuuriks on 2913oC. Nikkel laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. Umbkaudselt on 10% niklit kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliste-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on kee...

Tehnomaterjalid kodune töö: tarbeplastid

KODUNE ÜLESANNE TARBEPLASTID 1. Polüvinülideenkloriid (PVC) on materjal, mis säilitab aja jooksul oma värvi ja läike ning tagab hea korrosioonitõkke. Materjali võib kasutada väga intensiivse UV- kiirguse, kõrge temperatuuri ja suure suhtelise õhuniiskusega kohtades. Kasutatakse seda näiteks soojustamiseks katuse-, seina- ja fassaadisüsteemides. 2. Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv ester, , Vaigutärpentin, bensiini lahusti, kuiv õli jne. .See on valmistatud kondenseerumisel para-tertsiaarne butüül fenooli ja formaldehüüdi katalüüsi kaltsiumhüdroksiidi. Fenoolformaldehüüdvaiku toodetakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooni abil ning see leiab rakendust järgmistes toodetes: lihvkettad, pidurite hõõrdkatted, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 3. Polüstüre...

Arvutid Labor "G" NOR

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L -32 112 -80 112 0 1 false 5 0 L -32 192 -80 192 0 1 false 5 0 L -32 272 -80 272 0 1 false 5 0 L -32 368 -80 368 0 1 false 5 0 x -79 94 -66 97 0 10 X1 x -78 254 -65 257 0 10 X3 x -85 345 -72 348 0 10 X4 x -77 176 -64 179 0 10 X2 M 688 224 720 224 0 2.5 w -32 112 -32 32 0 w -32 32 64 32 0 w 64 32 64 64 0 153 64 48 160 48 0 2 0 5 153 608 224 688 224 0 3 5 5 153 64 144 160 144 0 2 0 5 153 64 384 160 384 0 2 0 5 w -32 368 64 368 0 w 64 368 64 400 0 w 64 240 64 272 0 w 64 128 64 160 0 w -32 192 -32 160 0 w -32 160 64 160 0 w -32 272 64 272 0 w 160 256 176 256 0 153 64 256 160 256 0 2 0 5 153 352 48 448 48 0 3 0 5 153 352 160 448 160 0 4 0 5 153 352 304 448 304 0 4 0 5 w -32 112 0 112 0 w 0 112 0 96 0 w 0 96 192 96 0 w 192 96 192 32 0 w 192 32 352 32 0 w -32 192 240 192 0 w 240 192 240 48 0 w 240 48 352 48 0 w -32 272 -32 224 0 w -32 224 -32 208 0 w -32 208 256 208 0 w 256 208 256 64 0 w 256 64 352 64 0...

Nikkel ja tema sulamid

Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................

TÖÖLEHT Diagrammid ehk joonised

TÖÖLEHT Diagrammid ehk joonised 1. Diagramme kasutatakse mittepidevate arvandmete esitamiseks. 2. Sektordiagrammi valime siis kui tahame näidata osakaalu tervikus (midagi on 100 %). Iga sektor näitab vastava kategooria osa tervikust. 3. Teadustöös ei ole sobiv kasutada ruumilisi diagramme, sest ruumilised diagrammid on visuaalselt petlikud (sektori tegelik osakaal tervikus ei ole hästi arusaadav). 4. Tulpdiagramm diagramm sobib objektide omavaheliseks võrdlemiseks 5. 6. Lintdiagramm ehk ribadiagramm 7. See annab ülevaate nende jaotumisest esinemissageduse. 8. Chart Title 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 5 6 7 8 TÜDRUKUTE ARV POISTE ARV 8.2 ÕPILASTE ARV Iga päev Ei kasuta iga päev Ei kasuta üldse 8.3 10 9 ...

Titaan

Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019  1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...

Höövlid

Höövlid Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva prof...

E labor 4

Transistorid

1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori töö...

KT3-6 Operatsioonianalüüs

Ülesanne 1. Lahendada transpordiülesanne. 1. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine? Miks? kinnine pakutav ja nõutav kogus samad 2. Leida transpordiülesande esialgne lubatav lahend: a) loodenurga meetodil; b) Vogeli meetodil 3. Kontrollida lahendi optimaalsust lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist a) leida potentsiaalid b) leida teisendatud transpordikulud. 4. Leida optimaalne lahend lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist. Kirjutada välja lahend. 5. Leida optimaalsed transpordikulud. ai 10 7 9 6 7 19 C= 11 11 9 10 5 12 ...

Operatsioonianalüüs

Ülesanne 1 Firma toodab kahesuguseid metalltooteid M1 ja M2, milliseid toodetaksekse ühel ja samal masinal. Ühe toote M1 valmistamine võtab aega 10 minutit ja toote M2 valmistamine 2 minutit. Masinat on võimalik kasutada kuni 35 tundi nädalas. Toote M1 valmistamiseks vajatakse toormaterjali 1 kg ja toote M2 valmistamiseks 500 g. Toormaterjali on võimalik nädalas saada mitte rohkem kui 600 kg. Nõudlus toote M2 järgi ei ole suurem kui 800 toodet nädalas. Leida, kui palju tooteid M1 ja M2 peaks firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui on teada, et ühe toote M1 tootmiskulu on 50 € ja toodet müüakse hinnaga 100 € tükk ja ühe toote M2 tootmiskulu on 60 € ja müüakse hinnaga 80 € tükk. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 3. Koostada algsimpleks...

Tehnomaterjali kontrolltöö kordamisküsimused

1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. Metalli aatomi ehitus. Kristallivõred. Allotroopia, polümorfism, isomorfism. Kristallvõred:primitiivsed(aatom asub võreelemendi sõlmpunktis),ruumkeskend(K8), tahkkesendatud(K12), põhitahkkesendatud.Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Nei...

RAUD kristallvõre teine kodutöö

RAUD Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud on omaduselt metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. Ühendeis on...

Romantism muusikas

Romantism muusikas SISSEJUHATUS Romantism oli 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund, mis kujunes välja järk-järgult sellele eelnenud klassitsismi rüpes. ​Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism algusaastaks kirjanduses võib nimetada 1795. aastat, mis muutus 1820. - 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. ​Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt h...

Tehno materjalide test 1

Kõik metallid on toatemperatuuril tahkes olekus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus  2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on teadusharu, mis uurib seoseid metallide ja nende sulamite koostise, struktuuri ja omaduste vahel. Vastus: metalliõpetus Tagasiside Õige vastus on: metalliõpetus Küsimus  3 Õige Hinne 5,00 / 5,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrake igale metallile tema tihedus  Vastus 1 Raud 7800 kg/3 Vastus 2 Titaan 4540 kg/m3 Vastus 3 Alumiinium 2700 kg/m3 ...

3D PILDID VIIRUSEST

Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil...

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...

Alumiiniumi referaat

Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...

Plastdetailide töötlemine

Plastdetailide töötlemine Iseseisev töö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Rait Koort Tartu 2014.  Milliseid plaste kasutatakse autode ehituse juures (omadused ka välja tuua) · PP(Polüpropüleen) ­ Kasutatakse põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea tugevus ja soodne hind · PE(Polüetüleen) ­ Kasutatakse: Kütusepaak ja aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea keemiline püsivus ja vananemiskindel. · PUR(Polüuretaan) ­ Kasutatakse: Istmepolster, lagi ja armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne · ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) ­ Kasutatakse: Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused. ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav · PA(Polüamiid) ­ Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on tem...

VÕLLI OTS

% o0001 (TP12 VOLLIOTS) N05 G40 G97 G99; N10 G54 G00 X150,Z150; N15 T00 (ROMB 80 PLAAT R08 T3); N20 G50 S2500; N25 G96 S125 M03; N30 G00 X27.Z25; N35 G01 X-1.6 F0.1: N40 Z27.; N45 G00 X23.9; N50 G01 Z-5.F0.15; N55 X27.; N60 G00 Z27.; N65 X21.9; N70 G01 Z-5.; N75 X27.; N80 G00 Z27.; N85 X20.9; N90 G01 Z10.5; N95 X21.8; N100 Z-5.; N105 X27.; N110 G00 Z27.; N115 X18.9; N120 G01 Z10.5; N125 X27.; N130 G42 G00 Z27.; N135 X16.9; N140 G01 X16.9 Z10.8; N145 G02 X18.9 Z10.5 R2; N150 G00 Z27.; N155 X13.9; N160 G01 X15.Z12.5; N165 G02 X16.9 Z10,8 R2; N170 G00 Z27.; N175 X12.9; N180 G01 Z17.49; N185 X14.98 Z15.69; N190 G00 Z27.; N195 X10.9; N200 G01 Z19.22 N205 X12.9 Z17.49; N210 G00 Z27; N215 X8,9; N220 G01 19.5; N225 X10.58; N230 X10.9 Z19.22; N235 G00 Z27.; N240 X6.9; N245 G01 Z19.5 N250 X10.9; N255 G40X150.Z150; N260 T00 (ROMB35 PLAAT R04 T3) N265 G50 S2500; N270 G96 S150 M03; N275 G42 G00 X5.9 Z27; N280 G01 Z19. F0.08; N285 X10; N290 X14.Z1...

Tõmbeteimide katsetulemused

Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,6...

Tarbeplastid

Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Puhas polüstüreen on täiesti läbipaistev, kõva , kuid rabe ja väikese löögi...

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused

1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põh...

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt

M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujun...

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik

Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on ela...

CNC kuuskant freesimine

% O0010 (TOO Pillesaar kuuskant) N05 G54 G40 G97 ; N10 G00 X150. Z150. ; N15 T0000 (SORMFREES D18) ; N20 S1250 M33 ; N25 G00 X40. Z-27. ; N30 G28 C0. M88 ; N35 G12.1 ; N40 G02 X45. C-13.03 R54.F0.1 ; N45 G01 C10.3 F0.1 ; N50 G03 X39.29 C14.66 R24.5 ; N55 G01 X5.71 C24.33 . ; N60 G03 X-5.71 C24.33 R24.5 ; N65 G01 X-39.29 C14.64 ; N70 G03 X-45. C9.7 R24.5 ; N75 G03 C-9.7 ; N80 G03 X-39.29 C-24.33 R24.5 ; N85 G01 X-5.71 C-24.33 ; N90 G03 X-5.71 C-24.33 R24.5 ; N95 G01 X39.29 C-24.5; N100 G03 X45. C-9.7 R24.5 ; N105 G01 C-6.53; N110 X52.C0. ; N115 G13.1 N120 G00 X150.Z150. ; N125 M90 M35 ; N130 M30 ; % 

Tehnomaterjalid praktikumi aruanne 5

Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk)  Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahuta...

Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.

Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr.7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk)  Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Vastavalt Cu sisaldusele määrata duralumiiniumi termotöötluse viis. Töö käigus määrata duralumiiniumi termotöötluse eesmärk. Joonestada graafik duralumiiniumi kõvaduse muutus sõltuvalt vanandamise aja pikkusest. Kasutatud töövahendid: (Kirjeld...

Plasti identifiseerimine väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal

Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk:  (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel progra...

TEENINDUSTÖÖ VAATLUS, TEENINDAJATE KÄITUMISMALLI HINDAMINE JA ANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TEENINDUSTÖÖ VAATLUS, TEENINDAJATE KÄITUMISMALLI HINDAMINE JA ANALÜÜS Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku SISUKORD SISUKORD.........................................................................1 1HEMTEX AB EESTI FILIAAL SOLARISE KAUPLUS..................2 2COFFEE IN OÜ ESTONIA PST 5 KOHVIK..............................3 3TEENINDUS SITUATSIOONIDE VÕRDLUS.............................4 1 HEMTEX AB EESTI FILIAAL SOLARISE KAUPLUS Saabusin kauplusesse 20.05.2014 hommikul kell 10.30. Kaupluse asukoht on Tallinna kesklinnas asuv Solarise kaubanduskeskuse 0 korrus. Kauplus on väga suur ning tööl on 1 teenindaja. Olen ainuke klient kaupluses ning teenindaja märkab mind koheselt-naeratab ja ütleb :"Tere Hommikust!" Sel hetkel kui poodi sisenesin sättis teenindaja, kelle rinnas puudus nimesilt, ...

Litsenside selgitused

Litsenside selgitused Autorile viitamine Peab Viitama autorile samal kujul nagu on Muutke teksti laade seda teinud autor või Teine tase Kolmas tase litsentsi andja ja sellega Neljas tase Viies tase ei tohi kuidagi autorit kahjustada . Jagamine samadel tingimustel Kui te muudate või töötlete kõnesolevat teost või loote selle teose alusel tuletatud teose, siis te võite levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Tuletatud teoste keeld Te ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alus...

Kinesioloogia II kontrolltöö

Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...