Sellised omadused annab teraste legeerimine volframi, molübdeeni, kroomi, vanaadiumi ja koobal- tiga. Kiirlõiketerased jaotatakse kolme rühma - normaalse, kõrge ja ülikõrge soojuspüsivusega terasteks. Esimesse rühma kuuluvad margid P9 (9 % volframit), P18, P6M3 (3 % molübdeeni) ja P6M5. Molübdeeni sisaldaval kiirlõiketerasel on suurem kulumiskindlus. Samuti on teda enne karastamist kergem töödelda. Esimesse rühma kuuluva kiirlõiketerase soojuspüsivus on kuni 600 °C. Teise rühma kuuluvad P9K5 (5 % koobaltit), P18K5Ф2 (2 % vanaadiumi), P10K5Ф5, P9Ф5, P6M5K5. Nende soojuspüsivus ulatub kuni 630 ° C. Kasu- tatakse kõvade metallide töötlemisel. Kolmandasse rühma kuulub kiirlõiketeras, mis sisaldab kuni 12 % koobaltit, 3,5 % vanaadiumi ja 18% volframit. Standardsed margid on P9K10, P9M4K8, P18K5Ф2 jt. Nende soojuspüsivus ulatub kuni 650˚C. Kasutatakse kõvade ja sitkete konstruktsioonimaterjalide (roostevaba ja
Vesinik omab suure soojusmahtuvuse ja hea soojusjuhtivuse. Gaasilisi nii ka vedeldielektrikuid kasutatakse jahutusvahendina elektrilistes seadmetes, generaatorites, lülitites, samuti kasutatakse gaasilisi koostisi valgustites ioniseeritud olukorras. Gaasilisi dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised parameetrid: 1. suur eritakistus 2. dielektriline tugevus Elä (kV/h) 3. dielektriline läbitavus =% (valgustite juures tähtis) 4. voolukadu (tan ) 5. soojusjuhtivus 6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Vedel dielektrikud Elektrilistes seadmetes kasutatakse vedelikke, isolaatoritena ja jahutus vahenditena. Vedelike liigid on: 1. Naftaproduktid, looduslikult saadavad 2. sünteetilised vedelikud, keemilisel teel saadavad 3. räniorgaanilised supensioonid(taluvad kõrgeid temperatuure, lülitises tekib sädelus) Neid kasutatakse: 1. Trahvo õlidena 2. Kondensaator õlidena 3. Kaabli õlidena(horisontaal asendis kaablid) Õlide kasutamine sõltub olenevalt viskoosusest(sitkus ehk voolavusest).
Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik. Riigd: bakterid, protistid, seened, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad. metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul paarikaupa ekvaatortasandile. Anafaas: kromosoomid Keemilised sidemed: keemiline side on siis kui kaks lõhustamisel, energiavaru-kõige energiarikkaad eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: või enam aatomit on molekulis omavahel seotud
47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism. 2. Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus. 3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid 6. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum 8. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon
nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid ühendusi kõrgetel temperatuuridel joodiste abil. Materjalide ekspluatatsioonilised omadused Materjalide talitlusomadused sõltuvad materjali töötingimustest, nende hulka kuuluvad: Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Mustad metallid Mustad metallid Mustad metallid -- raud ja selle sulamid (teras, ferrosulamid, malmid). Vahel liigitatakse mustadeks metallideks ka mangaan ja kroom. Neid metalle kasuatakse peamiselt malmide ja teraste tootmisel. 90% kasutatavatest metallidest moodustab mustade metallide osakaal. Enamik erinevad terased. Mustade metallide tootmine Malm-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus suurem kui 2.14 % (kuni 6%).
Vali üks: a. ei erine oluliselt, kasutatakse avade lihvimiseks b. ei oma silinderpinnal lõikeservi hammaste kujul, halvema kui puurimisel pinnakareduse ja täpsuse saamiseks c. omab palju lõikeservi hammaste kujul, eriti täpsete avade saamiseks d. ei erine oluliselt, koorivtöötlemiseks madala pinna kvaliteediga avade saamiseks Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Legeertööriistateraste soojuskindlus e soojuspüsivus on alljärgnev ja nad leiavad kasutamist: Vali üks: a. 250 - 350 oC, lukksepa tööriistadeja puidu lõikeriistade valmistamiseks b. 600 oC, teraste ja malmide töötlemiseks masstootmises c. 800 oC, kõvasulamite töötlemiseks d. 1000 oC, karastatud teraste töötlemiseks Küsimus 38 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a
3. Nimetage metallide füüsikalised omadused. Seletage nad lahti. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, soojusjuhtivus, elektrijuhtivus, magnetism. 4. Nimetage metallide tehnoloogilised omadused. Seletage nad lahti. Valatavus, survetöödeldavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus, keevitatavus, joodetavus, liimitavus. 5. Nimetage metallide talituslikud omadused. Seletage nad lahti. Kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasõbralikkus. 6. Kuidas liigitatakse materjalide omaduste uurimise meetodeid? Iseloomustage neid? Purustavad ja mittepurustavad katsed. 7. Milles seisneb metallide purustavate katsete olemus? Katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud teimik. 8. Loetlege põhilised materjalide purustava kontrolli meetodid mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks? Kirjeldage neid.
mõõde, soonte ja väikeste vertikaalsete tasapindade töötlemiseks Question 30 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Sõrmfreesiga töödeldakse freespinkides: Select one: a. avasid b. silindrilisi pindu c. keeret d. sooni ja väikest tasapinda Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Legeertööriistateraste soojuskindlus e soojuspüsivus on alljärgnev ja nad leiavad kasutamist: Select one: a. 1000 oC, karastatud teraste töötlemiseks b. 800 oC, kõvasulamite töötlemiseks c. 250 - 350 oC, lukksepa tööriistadeja puidu lõikeriistade valmistamiseks d. 600 oC, teraste ja malmide töötlemiseks masstootmises Question 32 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras
omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus
Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. 7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid? Brinelli meetod - surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni
omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus
c. Al2O3, hind kõrge, teraste koorivaks e. esialgseks töötlemiseks d. paagutatud Al2O3, hind madal, keemiliselt inertne materjal, malmi ja terase puhastöötlemiseks Küsimus 26 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikeriistade materjalidele esitatakse järgmisi nõudeid: Vali üks: a. väike kõvadus b. hea korrosioonikindlus c. suur tugevus d. suur kõvadus, soojuspüsivus, piisav tugevus Küsimus 27 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 8
kiude lagunevad ilma sulamata (nt looduslikud kiud). Tavaliselt langeb kõrge temperatuuri puhul kiudude vastupidavus, suureneb pikenemine, paremini ilmnevad vetruvad omadused. Olenevalt kiu omaduste muutumisest kõrge temperatuuri mõjul eraldatakse kiudude soojuskindlust ja soojuspüsivust. Kiudude soojuskindlus iseloomustab ajutisi muutusi ja nende omadusi kõrgel temperatuuril. Soojuskindlus eraldab temperatuurivahemikud, mis teatud aja jooksul ei avalda kiududele kahjulikku mõju. Kiudude soojuspüsivus iseloomustab omaduste jäävaid muutusi kõrgel temperatuuril ja see määratakse kindlaks pärast kiudude jahutamist normaaltemperatuurini. Soojuspüsivus määrab kindlaks võimalikud kiudude tugevuse kaod ja pikenemise olenevalt temperatuurist, mõjutamise ajast ja kiudude kasutamise otstarbest. Nende omaduste baasil määratakse kindlaks erinevaid kiude sisaldavate materjalide kuum-niiske töötlemise reziimid
kulumiskindluse. o Puhastöötlus F (viimistlemine) - Töötlemine suurtel kiirustel, väikestel lõikesügavustel ja ettenihkel. Kõrged nõuded pinnasiledusele ja täpsusele. Toimivad väikesed lõikejõud. Lõikeriista materjali tugevusnäitajad ei ole esikohal vaid nõutakse suurt kulumist, et tagada töödeldud pinna püsiv kvaliteet. Suurtest lõikekiirustest tingituna on eriti oluline tööriista suur soojuspüsivus. 5 Töötlemismarsruut o Esmajärjekorras töödeldakse tehnoloogilised baasid, järgnevalt ülejäänud pinnad. o Pinnad, kus suure tõenäosusega võivad esineda defekte töödeldakse esmajärjekorras. o Kergesti vigastatavad pinnad (lihvitud, keermed, jne) töödeldakse võimalusel marsruudi lõpus. o Soovitav jagada kooriv, poolpuhas ja puhastöötluseks.
Hoone soojus vajadus kujuneb siis põhiliselt: hoone piirete soojus kadudest, ventilatsioonist ja tarbe vee soendamisest. See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on: · nt sise ja välis õhu temp. · Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes. · Seinte ja akende hulk · Hoonete piirete sooja pidavus ja soojuspüsivus · Soojustuse kvaliteet. Hoonete soojus vajadust võib vaadelda kahel viisil: 1. Vajaliku küttevõimsuse seisukohalt 2. Sooja energia kasutamise seisukohalt(soe tarbevesi). Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest: 1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9). · Välis seinad · Viimase korruse lagi · Keldri põrand · Aknad · Uksed 2.Ventilatsioon 3. Kuuma tarbe vesi 4
..4 % kroomi.Lisaks nendele sisaldab mõnd marki kiirlõiketeras veel koobaltit, molübdeeni jt. elemente. Enamlevinud on margid P9 (sisaldab 9% volframit), P12 (12 % volframit), P6M5 (6% volframit ja 5 % molübdeeni), P9K5 (9% volframit ja 5% koobaltit) jt. Kiirlõiketeras säilitab lõikeomadused kuni 650" C- ni.Suurel lõikekiirusel töötava treitera terik valmistatakse karbiidkermistest.Terik moodustub sobiva kujuga plaadist, mis kinnitatakse treitera esipinnale.Kermiste soojuspüsivus ulatub 1000" C ni. Malmi ja värvilist metalli töödeldes kasutatakse teriku plaate, mis on valmistatud volframi ja koobalti põhjal ( BK grupp). Koorimiseks sobib sulam BK8 (sisaldab 8% koobaltit, 92 % volframkarbiidi), poolpuhas ja puhastöötlemiseks aga BK6. Teraste ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermisplaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK grupp). Näiteks mark T15K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5% titaankarbiidi ja 85 %
aeroioonide konserdatsioon õhus. St kindlamärgiga aeroioonide arv ühes cm3 õhus. Maalähedases õhukihis on pluss ioonide konserdatsioon suurem. Negatiivsed sadestuvad. Üheks aeroioonide neelajaks on inimesed. Inimesele mõjuvad hästi kerged + aeroioonid. 1000-1500 konsertatsioon 1 cm3 õhus. Ruumides aeroioonide suurendamiseks kasut aeroionisaatoreid/õhuionisaatoreid. See kiirendab aju tegevust, parandab õppimis võimet. Hoone piirete soojus omastatavus ja soojuspüsivus Piirde pinna omadust suurel v väiksemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp puhul nim piirdesoojus omastatavuseks. Piire soojus juhtivus oleneb , c, , õhu temp ja ppirdetemp kõikumise perioodidest tundides. s-soojusomastatavus [w/m2k] s=2,5 Piirde soojus püsivus- piirde om säilitada suhteliselt ühtlast temp ümbritseva keskkonna temp muutumisel nim piirdesoojus püsivuseks. Soojuspüsivusest oleneb välistemp muutuste leviku ulatus, ja temp muutumine ruumis
omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetilisus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Materjalide füüsikalised omadused Tihedus – materjali massi ja ruumala suhe. Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Sulamistemperatuur – temperatuur (Ts), mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Metallid liigitatakse kergsulavaiks (Ts 327 C), kesksulavaiks (327 C < Ts 1539 C)
Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus -6- Sulamistemperatuur Tabel 1.2. Materjalide tihedus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), Metall , kg/m
annaabi.ee 
