sirged. Ruumiliselt joonistatud nagu et näeksidkõrvaltänavasse.sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst Kammkarp-palverännak , poiss lambaga- kristus, kristlaste koguduse märk - ring mida lõikavad 3 joont · Joonista varakristliku basiilika põhiplaan ja läbilõige BÜSTANTSI KUNST 8. Hagia Sophia kirik tähendab pühatevluse kirikut. Kuppel toetud 40 aknale(vahepostile), ehitatud 6 saj. põhiplaanilt pool basiilika ja pool tsentaalehitis. Tänapäeva istanbulis. VIKKLID: kaar toetub vikklitele. 9. Büstantsi mosaiigid(ka Ravennas) kuldse taustaga mosaiik. Ristimärk jeesusel ja tema perel selle ringi sees. Kristus polnud kujutatud habemega.KULD oli teemas VANAVENE KUNST · Kizi puukirikud- millest on ehitatud, mida sümboliseerivad erineva arvuga kuplid
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100 30 ´ P1
Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 Kuna detail on sümmeetriline ja torulaadse kujuga, otsustasin valida horisontaalstantsimismasina.
Joonis allkirjastada, nt Joonis1 või Sele1. Lähtedetail. 2. Valida stantsimisviis: kraadiga vormstantsimine või kraadita vormstantsimine. Stantsimisseadme põhimõtteline 1valik: stantsimisvasar või press (väntpress). 3. Kirjeldada valitud survetöötlussead m e töö põhimõtet, iseärasusi, konstruktsiooni (põhiosad). Soovitatav kirjeldada seda seadme eskiisi abil. . 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) eskiis. 5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel
Küsimus 1 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille poolest pressimine erineb tõmbamisest? Vali üks: a. Toorik tõmmatakse läbi stantsi b. Toorik surutakse läbi stantsi c. Toorik tõmmatakse ja siis surutakse läbi stantsi d. Toorik suritakse ja siis tõmmatakse läbi stantsi Küsimus 2 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks b. Tööriistade lihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Detailide siselihvimiseks Küsimus 3 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Pöördlaud b. Kruustangid c. Suport d. Spindel Küsimus 4
perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus
E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli.
hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Seega väntpresse kasutatakse stantsimisel kui on vaja kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla
Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused. Väntspressil väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid ja sellega säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm
paremad mehaanilised omadused ning see, et puudub vajadus kraadi äralõikeoperatsiooni järele. Kinniste stantside puudusteks, võrreldes avatud stantsidega, on kõrge hind, väiksem püsivus ja vajadus täpse mahuga, järelikult omahinnalt kallimate toorikute järele. Kraadiga või kraadita vormstantsimine võib toimuda ühe- või mitmevaolistes stantsides. Ühevaolisi kasutatakse suhteliselt lihtsa kujuga stantsiste tootmisel, kusjuures stantsi vao kuju ja mõõtmed vastavad valmistoote kujule ja mõõtmetele. Mitmevaolised stantsid on keeruka kujuga stantsiste tootmiseks. Selliste stantside vagusid saab liigitada stantsimisvagudeks ja ettevalmistusvagudeks. Stantsimisvagudeks on eel- e. mustvagu ja lõpp- e. puhasvagu. Stantsimisvagudes toimub tootele lõpliku vormi ja mõõtmete andmine. Ettevalmistusvaod on ette nähtud tooriku ettevalmistamiseks järgnevaks stantsimiseks stantsimisvagudes. Ettevalmistusvaod on:
Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Ülesanded: 1. Joonestada vastav detail 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala 3. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis 4. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1. 2. Stantsimisviis: Väntpress, lahtine stants. Väntpressil saadud toorik on täpsem, kui vasaral saadud toorik. Väljatõukajate olemasolu väntpressil lubab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid, selle tagajärjel on võimalik metalli säästa. Väntpresside tootlikkus ja töötingimused on paremad kui vasaratel. Valisin väntpressi, kuna vasaral saadavad stantsised pole piisavalt täpsed ning töötlusvarud on suured.
kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis minu variandile vastava detaili valmistamiseks. Horisontaalstantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalne väntpress. Elektrimootor 1 paneb pöörlema kiilrihmülekande 2, hooratta 3 ja siduri 4 kaudu ajamivõlli 5
ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm
alfa Vastus: #DIV/0! Vastus: #DIV/0! Millise maksimaalse läbimõõduga (mm) standardset alumiiniumist ümarprofiili on võimalik valmistada tõ 320 Kui suur venitustegur on saavutatav pressimisel? 50 Millise standardse kujuga profiile aluminiumist valmistatakse tõmbamise teel? toru Vormstantsimisel kasutatakse tööriistaks stantsi pooled Ekstrudeerimisel materjalis tekkiv pingeolukord on ruumiline Õmbluseta terastoru läbimõõduga 150 mm on valmistatud tõmbamise teel Millisel ekstrudeerimise viisil on kõrgeim kasutegur? vastuekstrudeerimisel Mida ühist on tõmbamise ja valtsimise protsessidel? õmbluseta torude valmistamise võimalus ne ja vormpressimine ekstis olevate andmetega. Ülesanne 12 Ülesanne 15 d1 Rp0.2
Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhiskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega. Lähtejoonis Stantsimisviis: Valisin kinnise stantsimise vertikaalsel väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästmiseks on võimalik kasutada ka võiksemaid stantsimiskalded kuna on olemas väljatõukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Kuna vastaval detailil pole vaja jätta kraadisoont, võib kasutada kinnist stantsimist. Seetõttu on ka metallikulu minimaalne. Vastav detail on
−0,120 lma, lmb – sisemise ava matriitsi mõõt (mm), LmA, LmB – välimise kontuuri matriitsi mõõt (mm), Rm – sisemise ava matriitsi raadius (mm), Rt – välimise kontuuri matriitsi raadius (mm), Lt A, Lt B – välimise kontuuri templi mõõt (mm) Välimise kontuuri stantsi eskiis: Sisemise kontuuri stantsi eskiis: Sele 6.
mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeeri- mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t
esimesse vakku otsaga vastu piirajat. Piiraja küljes on rull, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull ülesse ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps
kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega võrreldes on stantsiste kõrge täpsus ja pinnakvaliteet. Puudusteks on kõrged nõuded tööriista (stantsi) materjali suhtes, eelkõige kõrge surve tõttu deformatsiooniprotsessis. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja -energia kui kuumvormstantsimisel. Külmvormstantsimine on majanduslikult õigustatud stantsiste massvalmistamisel. Külmvormstantsimisega toodetakse näiteks selliseid tooteid nagu kruvid, poldid, mutrid, needid, naelad. Poldi järk-järguline kujunemine külmvormstantsimisel stantsi eri vagudes koos järgneva keerme rullimisega on näha selel 2
Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili vertikaalset külgpinda see aitab märgata stantsipoolte omavahelist nihkumist. Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk nende jaoks on nagunii ette nähtud lõiketöötlus. Järgmisena, lisame kalded, et detaili oleks lihtne välja tõugata (aga mitte üindadele, kus ei ole ettenähtud lõiketöötlus). Avasse jääb sidepind, mida pärast stantsimist kõrvaldatakse (nagu ka väliskraadi).
d. kuni 2,5 mm Küsimus 8 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. tükeldamine, painutamine, avalõikamine b. väljalõikamine, painutamine, sälkamine c. väljalõikamine, painutamine, avalõikamine d. väljalõikamine, tõmbamine, avalõikamine Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke väljalõikamiseks ja augustamiseks vajalik stantsi jõud F (kg). Välja tuleb lõigata (augustada) ring läbimõõduga 16,0 mm, materjali paksus 8,9 mm ning materjali tõmbetugevus 236 MPa. kus L - lõikejoone ümbermõõt, mm; s - materjali paksus, mm; τ1 (tau1) - materjali lõiketugevus, MPa; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa. Vastus: Küsimus 10 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a
190,4 Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 156,7 1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:
Select one: a. rõngavaltspinke b. c. impulss-stantsimisseadmeid d. vasaraid ja presse e. f. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad g. Feedback Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kinniste stantside eeliseks on Select one: a. toodete väiksem omahind b. metall on ruumilises survepingeolekus c. saab kasutada ebatäpseid toorikuid d. stantsi suurem püsivus Question 24 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbe suunaga nurga all Select one: a. 45° b. 0° c. 90° d. 30° Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Alasialuse massi suurendamisel löögitöö (-energia) Select one: a. ei muutu b. väheneb oluliselt c. väheneb d. suureneb Question 26
2 2 4 d t 1-( d 2+2 * r m 2 ) 2 *q= 4 156,8 -( 120+2 * 7,5 ) 2 *2,5 ¿ 12490,27N ¿ 1,2t Presside jõud Pressi tõmbejõud Ppr1 (t) esimesel tõmbel Ppr1=P1+Q1=21,9+2,2=23,9t Pressi tõmbejõud Ppr2 (t) teisel tõmbel Ppr2=P2+Q2=16,6+1,2=17,8t Pilud Pilu esimesel tõmbel z1 (mm) z1=(1,3...1,5)*s=(1,3...1,5)*1=1,3...1,5 mm Pilu teisel tõmbel z2 (mm) z2=1,1*s=1,1*1=1,1 mm Stantsi mõõtmed Esimesel tõmbel dm=156,8 dt=dm-2*z1=156,8-2*1,5=153,8mm Teisel tõmbel dm=120mm dt=dm-2*z2=120-2*1,1=117,8mm Eskiisid I tõmbel O 153,8 II tõmbel O 117,8 ,5 R8 R5 2,5 R7 ,5 R1 O 156,8 O 120
Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. suurem tootlikkus b. väiksem omahind c. tööriistade suurem püsivus d. suurem täpsus ja venitustegur Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kinniste stantside eeliseks on Vali üks: a. saab kasutada ebatäpseid toorikuid b. stantsi suurem püsivus c. toodete väiksem omahind d. metall on ruumilises survepingeolekus Küsimus 7 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Suurim plastsus ilmneb metallil file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4
(3+0,44*2)]=102,2 mm b) Painutusjõud: B = l = 50mm rt = r = 3 mm k2 =0,131 [1:52] rm = 7mm [1:54] σb P = 2,5* B *s * * k2= 2,5 * 50 * 2 * 300 *0,131 B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisenurka, tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. Elastse ühepoolse vedrustusnurga suurus klambri painutamisel on järgmine: k = 1 – x = 1 – 0,44 = 0,56 l1= rm + rt + 1,25s = 7 + 3 + 1,25* 2 = 12,5mm l1 – painutusõlg, mm; σ s - teras 08кп, ГОСТ 1050-88 =18kg /mm2 =180MPa 5
tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine
2 2 nk2i 130000 J = = 64,289 kgm2. 2 22,3 2 0,206 2 Hooratta inertsimoment peaks seega olema J hr = J - J 1 - J m = 64,289 - 3,9 -1,9 = 58,489 kgm2. Ülesanne 6.18 Stants on ette nähtud maksimaalselt h = 12,5 mm paksu teraslehte kuni 50 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks. Ekstsentriku pöörlemissagedus ht = 3,33 s-1. Stantsi käik h1 = 100 mm. Ülekandearv elektrimootorilt ekstsentrikule i = 7,2. Stantsimise algul on ekstsentriku pöördenurk horisontaali suhtes = 30° (joonis 6.15). Laida mootori võimsus ja hooratta inertsimoment, kui materjali lõiketugevus on = 420 MPa. Pingi kasutegur t = 0,8. Materjali läbimiseks peab ekstsentrik pöörduma nurga võrra. h1 h= [ sin ( + ) - sin ] , 2
Küsimuse tekst Kujumuuteoperatsioonideks lehtstantsimisel on (õigeim variant) Vali üks: a. vormimine, pindvormimine, äralõikamine b. ääristamine avalõikamine, sisselõikamine c. avardamine, ääristamine, koolutamine d. äralõikamine, ahendamine, painutamine Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lahtiste stantside eeliseks on Vali üks: a. metall on ruumilises survepingeolekus b. väiksem metallikulu c. stantsi suurem püsivus d. saab kasutada ebatäpseid toorikuid Küsimus 26 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Vali üks: a. kalestumisest tingitud toodete paremad mehaanilised omadused b. ühtlasem struktuur ja väiksem omahind c. eeliseid ei ole d. suurem mõõtmete täpsuse ja väiksem pinnakaredus Küsimus 27 Õige
Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine d. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Vali üks: a. sisetreimist b. freesimist sõrmfreesiga c. puurimist ja freesimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hööveldamist iseloomustab võrreldes freesimisega: Vali üks: a. löökkoormused lõiketerale, tühikäik; madal tootlikkus b. võimalik töödelda karastatud teraseid ja keraamikat c
Joonis 11. Kraadisoonega vasarastants 23. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge. Ülemise plaadi külge kinnitatakse templihoidja abil tempel. Templi ja matriitsi telgede koaksiaalsus tagatakse juhtsammaste ja juhtpuksidega. Toorik – metallriba – antakse ette mööda matriitse pinda ja juhitakse servadelt kahe juhtliistu abil. Joonis 13. Väljalõikestantsi põhielemendid 25
Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Select one: a. horisontaalpinki ja laupfreesi b. vertikaalfreespinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. horisontaalpinki ja ketasfreesi Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Select one: a. puurimist ja freesimist b. freesimist sõrmfreesiga c. sisetreimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pika silindrilise pinna töötlemisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule antakse pöörlev pealiikumine,terale põikettenihe b
madalatel ja kõrgetel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades) tuleb neid vastavalt legeerida, et nende talitusomadused muutuksid. Sellepärast ongi hulk erinevaid elemente, millega legeerides terase omadused vastavalt muutuvad. Teraseid liigitatakse järgmiselt: 1) Konstruktsiooniterased, mille alla kuuluvad ehitus- ja masinaehitusterased; 2) Lõike- ja mõõteriistaterased, kuhu kuuluvad stantsi- ja kiirlõiketerased; 3) Eriterased, mille alla loetakse roostevabad- , kulumis- ja kuumuskindlad terased. Neid kõiki legeeritakse vastavalt vajadusele. Legeeritud terasteks nimetatakse teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente lisandina , molübdeeni, volframit, mangaani, niklit, kroomi ja teisi metalle. Legeerivad elemendid avaldavad märgatavat mõju terase omadustele. Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate
voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ning sitkust. Fosfori eraldumine põhjustab terase haprumist toatemperatuuril, lahustudes ferriidis ja kontsentreerudes terapiiridel. 26. Millised on konstruktsiooniterased? Konstruktsiooniteraste hulka kuuluvad tsementeeritavad, parendatavad, automaadi-, suure tugevusega ja vedruterased. 27. Millised on tööriistaterased? Tööriistaterased jaotatakse nelja alagruppi: lõikeriista, mõõteriista-, stantsi- ja kiirlõiketerased. 28. Milliseid nõudeid esitatakse konstruktsiooniterastele ning tööriistaterastele? Tööriistateras: kõvadus ja kulumiskindlus; tugevus ja sitkus; soojuskindlus Konstruktsiooniterased peavad olema keskkonnasõbralikud, sitked. Mõlemad peavad olema korrosioonikindlad, soojuspüsivad, tugevad. 29. Mis on teraste termotöötlus? Teraste termotöötlus, nii nagu igasuguse termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel
Massvalmistamisel traat või varbtoorikust. Külmjamendatakse külmjamedusmasinatel mille tööpõhimõtte on sarnane horisontaalstantsimismasinate tööpõhimõttega. Selliste masinate tootlikus olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000.....50 000 toodet tunnis. Eeltoodud piirangute ületamiseks kasutatakse sageli külmjamendamist külmvormpressimisega kombineeritult. Näiteks poldi tootmisel selle asemel, et poldi pea vormida väikese läbimõõduga toorikust kohtjamendamisega stantsi mitmes vaos kasutatakse vahepealsete mõõtmetega toorikut. Esimeseks operatsiooniks on keermestatava peene osa moodustamine vormpressimisega. Järgneb otsa külmjamendamine, kuusandi vormimine, otsa ümardamine ning keermerullimine. Kombineeritud külmvormpressimine külmjamendamine omab lisaks tehnilistele eelistele ka majanduslikke eeliseid suurema läbimõõdua lähtetoorik on selle tootmiseks vajalikke operatsioonide väiksema arvu tõttu odavam. 5. Lehtvormimisprotsessid.
süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava
&polüvinüülklo.(PVC)kaetud suure kulumiskind.&pesta.tap.*klaasriidel vinü.tap.(PVC),mida saab kasut.märga.ruumi.nagu vannituba.Tekstiil.tap.kuiva.ruumi.ette.näh.tap.,mis koosn.paberalu.lamineeri.riidest.Heli summuta.tap.on faktuuri.karvasta.kihiga.Kasut.veel siseruumi.kujun.viimistlus.kang.60.Klaas- &tooted:Valmista:*klaasimas.valmis.,sulata.*kla.kuju and.*tooriku lihvi.&poleeri.*katmine kilega v.kelmega,paketi koosta.Tänap.lisan.*lehtkla.valtsi,armeeritud kla.valmis.valtsi.*pressi.&stantsi.> klaasplokk&läätsed*ekstrusi.puhum.&tõmba.>klaaskiu valmis.Liigid:Jää->valmis.pakse.aknakla. Kla.üks külg muudet.liivaprit.abil kared.&kaeta.vedela liimiki`ga.Jää-laseb läbi hajut.valg.&kasut. teda uste&vahesein.klaasi.Float->lamekla.valmis.sula mass tõmmat.vannist otse veega jahutat.`ke valtsi.`le. Saab valmis.reljeefse pin.`ga klaasi.Karast.->Term.karas.valmis.lõig.lehti kuumut.&jahut.kiire.suruõ`ga.Antud klaasi lõig.ei saa,samuti kriimustatav.*kem.karas.>aset.kindla koosti
Karbimaterjali lint keritakse rullilt (7) ning läbib elektrilised kuumutid (11). Selle tulemusena lint muutub plastiliseks ning kuumstants (12) vormib lindist karbid välja. Vormimise ajaks jääb karbimaterjal stantsi ja matriisi vahele. Lindi edasiliikumisel karbid jahutatakse ja nendesse doseeritakse kolbdosaatoritega (13) toode. Täidetud karpidega lint liigub sulgemissõlme (15), mille abil keevitatakse karbiservade
(dispeterid, juhtimispultidel töötajad jne.); II rühm -- töötajad mehhaniseeritud töö alal ja teenindussfääris, kelle töö ei nõua olulist füüsilist pingutust. Siia kuuluvad raadioelektroo-nika ja automaatjuhtimise töötajad, õmblejad, konduktorid, müüjad, med-oed ja sanitarid; III rühm -- mehhaniseeritud tööaladel ja teenindussfääris töötajad, kelle töö toimub märkimisväärsete füüsiliste pingutustega, nagu stantsi-jad, trammi- ja trollijuhid, postiljonid, enamik ühiskondlikus toitlustuses töötajatest jne. IV rühm -- osaliselt või täielikult mehhaniseerimata tööd tegevad inimesed, kelle töö on füüsiliselt raske. Siia kuuluvad näiteks kaevurid, ehitus- ja metsatöölised, veomasinate juhid, metallurgid, enamik põllumajandustöötajaid jne. V rühm -- eriti raske füüsilise töö tegijad nagu betoneerijad, terase-sulatajad, puutüvede järkajad metsatöödel, laadijad ja ehitusmaterjalide
võib müra vähendada nagu esitatud joonisel 5. Täielik eristamine pole vajalik kõrgsagedusliku müra vältimiseks. Üks sein, kaitsekilp või barjäär, mis on paigutatud müra allika ja vastuvõtja vahele, suunab edukalt kõrvale liigse müra. Madalasageduslikku müra seevastu ei saa vähendada selliste barjääridega, kuna selline müra läheb kergesti barjäärist üle või ümber. See on näidatud joonisel 7, kus näidatakse müra spekter enne ja pärast turvaklaasi asetamist stantsi operaatori ette. Nagu näha pole vähenemist märgata sagedustel alla 1000 Hz. Kasutades müraneelavaid materjale seintes, lagedes ning põrandates, on võimalik mürataset vähendada 3-7 dB võrra sõltuvalt olukorrast. Selliste materjalide kasutamise eesmärgiks on vähendada müra, mis on põhjustatud kajast, mitte seadmest endast. Seetüttu on üldine müra vähendamine selle meetodiga piiratud.
des on suurte deformatsiooniastmete võimalus, külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt 55 mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. Vormstantsimi- sel kasutatakse toori- ku deformeerimiseks eritööriistu stantsi- vagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioo- diline protsess, kus sepistamisest erine- valt on metalli voola- mine stantsivao vormi- ga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete stantsiste piiratud mass (üld-
Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). Francois Villon 14311465) oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. 1452 sai magistriks. Ülikooli päevil oli boheemlane (jõi, kakles, laaberdas). Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Seejärel jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Mõisteti surma, kuid sai armu. "Värsid e Väike Testament" 1456 40 stantsi, mida ühendab pärandamise motiiv (luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" jätab "päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu
vigastust, vulkaniseeritakse teine lapp nii, et see osaliselt purunemise. Kui kodarate ülevaatusel avastatakse pilu a, katab eelmist. siis tuleb selle kõrvaldamiseks kodarapea alla asetada koo- Raami ja rataste rikked ning nende kõrvaldamine. Raami nusseib (vt. joon. 157, b).- Viimast on hõlbus valmistada rikked tekivad enamasti liiklusõnnetuste ja kukkumiste omatehtud stantsi abil, mis koosneb koonilise süvendiga matriitsist ja sellele vastavast tornist. 268 269 Joon. 157. Kodarate asetus rummu äärises: d -- väär; '' '
annaabi.ee 
