kusjuures vastav suhe on 3:1. Enam esineb ferriiti. 3 Perliit tekib austeniidi aeglasel jahutamisel alla 727 kraadi C. Eraldi ferriit tekib jahutamisel alla ~800 kraadi C F+A faasist. 5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv. Pole kuigi plastne, on habras. Üldistatult, on kõikide malmidega sama lugu. *Lõiketöödeldavus: nigel, kõvad faasid on sees. Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja üleeutektoidsed)
: 4,00 4,00 Kuidas nimetatakse tardfaasist jahutamisel tekkinud kihilise ehitusega segu (nt. perliit). : 1. mehaaniline segu 2. asendustardlahus 3. sisendustardlahus 4. keemiline ühend 5. eutektikum 6. eutektoid 13 : 4,00 4,00 Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid)? : 1. väiksema kõvaduse ja tugevusega võrreldes kahefaasiliste struktuuridega 2. halb survetöödeldavus 3. hea survetöödeldavus 4. halvad valuomadused võrreldes eutektsete struktuuridega (malmid) 5. lõiketöötlemine on keeruline seoses laastu voolamisega 6. lõiketöötlemine on hea seoses materjali suure sitkusega 14 : 4,00 4,00 Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? : 1. halb survetöödeldavus 2. kahefaasilised eutektsed sulamid on head valuomadustega (malmid) 3
Vastus: C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ette tasakaal. See viib C-sisalduse (heledad laigud) ja perliidi (tumeda laigud) arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2- suunas mõjutavad terases esinevad lisandid 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami
viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide tehnoloogilised omadused Materjali füüsikalised ja mehaanilised omadused määravad selle töödeldatavuse tehnoloogilised omadused. Tehnologilisteks omadusteks on: Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Metallide valatavust iseloomustab nende vedelvoolavus, kahanemine likvatsioon. Vedelvoolavus on metalli võime täita vormi ja kopeerida selle kuju. oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist,
4. Antud sulami struktuuriskeem / struktuuriosad. 1) L -> A + L 2) L -> A 3) A -> F 4) A -> P(F + T) P F suurendus 500x 5. Sulami tehnoloogilised omadused. C-sisaldus 3,0% Valatavus: Hea, sest likvidusjoone ja solidusjoone vahe on väike. Lõiketöödeldavus: Grafiitmalmil hea (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras) Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur. Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust. Kodutöö NR.2 TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus) 1
6) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver. V) Graafik 2 7) Millised on sulami füüsikalis-mehaanilised (kõvadus, tugevus, plastsus) ja tehnoloogilised omadused (valatavus, surve ja lõiketöödeldavus)? V) Võrreldes puhta vasega on vase-nikkli sulami tõmbetugevus palju suurem, plastsus halvem, kõvadus suurem, valatavus halvem, survetöödeldavus parem ja lõiketöödeldavus parem. Cu-Ni suhteline survetöödelvaduv on halb. Ühefaasilised sulamid on hästi survetöödeldavad. Suhteline lõiketöödeldavus on ka halb kuna struktuuris on kõvad faasid. 8) Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes Cu ja Ni omadega? V) Vase nikkli sulam ei ole nii hea elektrijuhtuvus kui vask või nikkel üksinda aga soojusjuhtuvus on parem.
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6
jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus Survetöödeldavus suurenebKulumiskindlus suure paranebStruktuur neb peenenebLõiketöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Tekivad sisepinged Lõõmutus Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt
(vali õiged)? Student Response A. Kõvadus kahaneb Student Response B. Kõvadus kasvab C. Plastsus kasvab, ku D. sitkus kahaneb E. survetöödeldavus h F. tugevus kasvab kun vähenema Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response A. Võetakse uuritav m fikseeritakse, lihvita B
1 Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? : 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema 2 Mis on teras? : 1. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3
2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust.
Score: 0/2 Küsimus 23 (2 points) Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kõvadus kahaneb b. Kõvadus kasvab c. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb d. sitkus kahaneb e. survetöödeldavus halveneb f. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Score: 2/2 Küsimus 24 (2 points) Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse,
Füüsikalised, Mehaanilised, Keemilised, Talitlus, Majanduslikd ja Esteetilised. 2. Nimetage metallide mehaanilised omadused. Seletage nad lahti. Tugevus, kõvadus, sitkus, plastsus, elastsus. 3. Nimetage metallide füüsikalised omadused. Seletage nad lahti. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, soojusjuhtivus, elektrijuhtivus, magnetism. 4. Nimetage metallide tehnoloogilised omadused. Seletage nad lahti. Valatavus, survetöödeldavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus, keevitatavus, joodetavus, liimitavus. 5. Nimetage metallide talituslikud omadused. Seletage nad lahti. Kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasõbralikkus. 6. Kuidas liigitatakse materjalide omaduste uurimise meetodeid? Iseloomustage neid? Purustavad ja mittepurustavad katsed. 7. Milles seisneb metallide purustavate katsete olemus?
täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727C- alumina kriitiline piir kuumutamisel, Ar1-jahutamisel Ac3-830C- ülemine kriitiline piir kuumut. Ar3- jahutamisel Alatetektoidsed terased C< 0,83% F+P struktuur Eutektoidsed terased C=0,8 % P struktuur ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur
Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik
A. Ferriit on tugevam kui tsementiit B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response A. Kõvadus kahaneb B. Kõvadus kasvab C. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb D. sitkus kahaneb E. survetöödeldavus halveneb F. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response A. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse B
C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilise (vali õiged)? Student Response A. Kõvadus kahaneb B. Kõvadus kasvab C. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb D. sitkus kahaneb E. survetöödeldavus halveneb F. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response A. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse B
Partially correct Mark 1,50 out of 2,00 Question text Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? Vali üks või enam: 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Question 2 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Mis on teras? Vali üks või enam: 1. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 2. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3
See on vanemaid ja lihtsamaid MPK Valatavus, keevitatavus, meetodeid, mis Joodetavus, lubab leida kuni 1 μm läbimõõduga termotöödeldavus, poore või pragusid. lõiketöödeldavus, Selleks kaetakse metalli üks pool survetöödeldavus. kriitvärviga; peale värvi kuivamist niisutatakse teist 6. Mittepurustavad katsed, skeemid poolt petrooleumiga. kõvaduse määramise meetodid, - radiograafiameetodid, 7. Purustavad katsed, skeemid - ultrahelimeetodid,
Student Response Feedback B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on tugevam kui tsementiit Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response Feedback A. survetöödeldavus halveneb B. sitkus kahaneb C. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema D. Kõvadus kahaneb E. Kõvadus kasvab F. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt?
d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid:
Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik
· karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus paraneb Sitkus väheneb Struktuur peeneneb Kulumiskindlus Lõiketöödeldavus paraneb suureneb 33. Mis asi on üldtöötlemisvaru? Üldtöötlemisvaru on võrdne antud pinna mehaaniliste töötlemise kogu tehnoloogilise
tehnoloogilisi ja talitusomadusi. Terase TT temperatuuride valik tehakse Fe-Fe 3C faasidiagrammi alusel. Terase TT seisneb kuumutamises üle faasipiiride ja järgnevas jahutamises, mil faasimuutused toimuvad kas täielikult, osaliselt või üldse mitte. Sellest tulenevalt eristatakse kahte peamist terase TT moodust: 1) lõõmutamine- kuumutamine aeglase jahutamisega- faasimuutused toimuvad täielikult. Lõõmutamise tagajärjel plastsus suureneb, sisepinged vähenevad, survetöödeldavus paraneb, struktuur peeneneb, lõiketöödeldavus suureneb. Lõõmutus on TT viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride A1c , Ac3 ja sellele järgneb aeglane jahutamine tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane TT viis, millega kõrvaldatakse kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamine, sepistamine jne) defektid või valmistatakse struktuur ette järgnevateks operatsioonideks (nt
Answer A. Kõvadus kahaneb Student Response Value Correct Answer B. Kõvadus kasvab 25% C. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb D. sitkus kahaneb 25% E. survetöödeldavus halveneb 25% F. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni 25% terases ja seejärel hakkab vähenema Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response Value Correct Answer A. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse 100%
Raud 1539 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. 4.2. Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetatavus 4.3. Materjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul
Termomehaaniline töötlus on ühendatud kuumsurvetöötlus ja termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevadTugevus suureneb Sitkus Survetöödeldavus paraneb Struktuurväheneb Kulumiskindlus peeneneb Lõiketöödeldavus paraneb suureneb Karastusviisid: Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) Katkendkarastus ehk kahes keskkonnas karastus Astekarastus detaili jahutatakse keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastus ehk beiniitkarastus terast jahutatakse martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril seisutusega
, b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus, korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis. Õmblusmetalli põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, niiskus, mustus ja kaitsegaasidest ning räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevituskaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal ninde siirdel keevisvanni ja keevitamise ajal keevisvanni pinnal.
siis, kui jõu suurus on null või jõu mõjusiire läbib vaadeldavat tsentrit. 12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus. Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: lõõmutamine ja karastamine. Lõõmutamine (Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad Survetöödeldavus paraneb Struktuur peeneneb Lõiketöödeldavus paraneb) Karastamine (Kõvadus suureneb Tugevus suureneb Sitkus väheneb Kulumiskindlus 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? suureneb) Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga
kahte peamist terase termotöötluse protsessi: · lõõmutamine (kuumutamine GSK jooneni 700 ~8000 C , hoidmine ja aeglasel jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine - Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad, Survetöödeldavus paraneb, Struktuur peeneneb, Lõiketöödeldavus paraneb Karastamine - Kõvadus tõuseb, Tugevus suureneb, Kulumiskindlus suureneb,Sitkus väheneb,Tekivad sisepinged Terase lõõmutus Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane
.......... 51 2.2.4. Valu korduvkasutusega vormidesse .......................................................................................... 53 2.3. Survetöötlus....................................................................................................................................... 54 2.3.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine .................................................
Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb P e e n te r a - Survetöödeldavus paraneb Sitkus väheneb s tru k tu u r Struktuur peeneneb Kulumiskindlus Lõiketöödeldavus paraneb suureneb t
Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused (vt. Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetilisus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Materjalide füüsikalised omadused