Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010. (vt Töötuskindl.seadus) 10
..................................................................................5 1.1.4.Kinnisomandi ulatus veekogudele..................................................................................6 1.1.5.Kinnisomandi ulatus ehitistele........................................................................................6 2.Kinnisomandi omandamine..........................................................................................................7 2.1.Kinnisasja tehinguline omandamine......................................................................................7 2.2.Kinnisasja omandamine igamisega........................................................................................7 3.Kinnisomandi kitsendused............................................................................................................8 3.1.Kitsenduste liigid.............................................................................................................
puudub raha otsemüügiks on otstarbekam investeerida vahemeestel on rohkem kogemusi ja kontakte Vormikasu: kujutab tegevust, mis muudab toote välimuse ja koostise kasutajale külgetõmbavamaks Ajakasu: tuleneb toote kättesaadavusest ajal, mil tarbijaid seda tahavad. ( sõbrapäev, jõulud, hooajakaup.) Kohakasu: saadakse toote paiknemisest paigas, kust tarbijad soovivad seda osta. Omandikasu: vahendajate tegevus aitab toodet paremini omandada Funktsioonid: Tehinguline *riskivõtt *ostmine *müümine Logistiline *sortimendi kujundamine *ladustamine *komplekteerimine *transportimine Abistav ( pangad, kindlustused) *finantseerimine *hindamine *turuinfo kogumine
üleandmine tarbijale 5printsiipi:õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õige hinnaga, õige kogus vahendajate tähtsus:tootjal puudub raha otsemüügiks, on otstarbekam investeerida põhialasse, vahemeestel rohkem kogemusi ja kontakte vormikasu-toote välimus ja koostis kasutajale külgetõmbavamaks ajakasu kohakasu-nt kütusetanklad asetsevad maantee ääres omandikasu- nt kinnisvarabüroode kasutus Turustuskanali funktsioonid: 1. tehinguline-1.riskivõtt 2. ostmine 3. müümine 2. logistiline- 1.sortimendi kujundamine 2. ladustamine 3. komplekteerimine 4. trantsportimine 3. abistav- finantseerimine, hindamine, turuinfo kogumine kes ostab, kust ostab, millal ostab, kui suures koguses, mis eesmärgiga ostab
riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures: Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2). Ostueesõiguse teostamine Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu
1) seadusjärgsed, 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega Kinnisomandi kitsendused Seadusjärgsed omandikitsendused hõlmavad: - käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) - kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Kinnisomandi kitsendused Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: - kasutusõigust ja - käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus, reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (ret, üür). Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada Kinnisomandi kitsendused
1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20.
Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad: a) käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud b) kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: a) kasutusõigust ja b) käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus, reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (rent, üür)-nende kohta kannet pole. Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada.
Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS §
või avaliku korraga, on tehing tühine. Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse seaduse, avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta. 338. Mis on esindusõigus? Esindusõigus on õigus tegutseda kellegi nimel. 339. Kuidas esindusõigus jaguneb? See jaguneb kaheks: Seadusjärgne esindusõigus ja tehinguline esindusõigus. 340. Mis on seadusjärgne esindusõigus? Seadusjärgne esindusõigus-eestkostja, lapsevanem, juhatuse liige, likvideerija. 341. Mis on tehinguline esindusõigus? Volitus 342. Mis on esindus? õigus kellegi teise nimel tegutseda. Seaduslik või tehinguline esindus 343. Mis on volitus? Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. 344. Mis on esinduse ja volituse erinevus? Esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta
saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avalikust lubamisest tekkiva nõude eeldused: 1) TAL tehingu tegemine 2) Teo tegemine, mille eest tasu lubati TAL tehingu olulisteks tingimusteks on tasu lubav tahe ning teo nimetamine, mille tegemise eest tasu lubatakse. TAL tehing kujutab endast ühepoolset tehingut, mille iseloomulik tunnus on see, et tehinguline tahteavaldus tuleb kehtivuse saavutamiseks teha teatavaks (lubada tasu) mitte konkreetsetele isikutele, vaid üldsusele (avalikkusele), s.o. kindlaks määramata isikute ringile. TAL tehingu kehtima hakkamiseks piisab tahteavalduse väljendamisest (TsÜS § 69 lg 1 lause 2). TAL tehingu kehtima hakkamise seisukohalt ei ole iseenesest oluline, kas keegi TAL tehingus sisalduvast ja avalikkusele väljendatud tahteavaldusest teada saab. Piisab sellest, et kindlaks
4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23
tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Ehk käsutustehing on tühine kui tingimus saabub. Seni võib teha mida tahab. Võib nõuda, et uued üürnikud välja visataks. Hõljumise ajal omanik müüb korteri ära? Võib teha, sest leping kehtib ikka. ESINDAMINE Esindusõigus on õigus tegutseda kellegi nimel. Jaguneb kaheks: Seadusjärgne esindusõigus-eestkostja, lapsevanem, juhatuse liige, likvideerija Tehinguline esindusõigus-volitus Esindus-õigus kellegi teise nimel tegutseda Volitus-Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. ERINEVUS:esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta Volikiri-kirjalik volitus ESINDUSÕIGUS TULENEB TEOGA: *Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise
kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja kohta sätestatut Asju liigitatakse veel asendatavuse alusel: Asendamatu asi. Kinnisasi on alati asendamatu asi. Asendamatu võib olla ka vallasasi, kui tegemist on unikaalse asjaga – mitteliigilised asjad. Asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Esindus on tehinguline tegutsemine kellegi teise asemel, kus esindaja teeb tahteavalduse esindatava eest (aktiivne esindus) või võtab selle tema eest vastu (passiivne esindus). Õiguslikud tagajärjed esindaja tegevuse tagajärjel järgnevad esindataval Esindaja kaudu pole füüsilisel isikul võimalik teostada kõiki tehinguid ja juriidilisi toiminguid – neid, mis seaduse kohaselt tuleb teha isiklikult. Perekonnaõiguse all mõistame
kitsenduse liiki. Kohtuotsuse alusel seatavad kitsendused tehakse nähtavaks kinnistusraamatusse kantavate märgete ja kohtuliku hüpoteegi abil. 8 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147-148. 9 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn. Lk 170-171 10 AÕS § 141 lg 1 7 2.1.3. Tehinguga seatud kitsendused Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused, aga ka võla-õiguslikud kitsendused. Tehinguliselt 11 on võimalik omandi kitsendamisele ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada. 2.2. Naabrusõigused Spetsiifiline osa kinnisomandi kitsendustest on eraõiguslikud kinnisomandi kitsendused, naabrusõigused
Tehingu võib teha esialgu esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Piirand on siin see, et esindaja kaudu ei tohi teha tehingud mida tulenevalt seadusest võib teha vaid isiklikult. Esindust on kahte liiki: 1. Seadusjärgne: (nii füüsilised (esinduslik) kui ka juriidiliste isikute puhul – äriseadustik ning tsiviilõigus seadustik) 2. Tehinguline – volitusega, volitust tõendav volikiri, Volituse lõpetamine: – lõpeb juhul kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või on selle tehingu tegemine muutunud võimatuks - Kaob esindatav isik(kõik võimaikud isikud, nii juriidilised- kui ta äriregistrist kustutatakse või füüsilised-sureb) - Kuulutatakse välja esindatava pankrott - esindatav võtab volituse tagasi Mitme poolse tehingu puhul, kui see on juba heaks kiidetud on nö leping olemas,
• Leppetrahvi suuruse vähendamist võib kohtust nõuda. Lepingute lõpetamine • Lepingu kehtivus? • Lepingud kehtivad senikaua: • kuni täidetakse kohustused nõuetekohaselt; • kuni saabub lepingu kehtivuse tähtaeg; • kuni leping lõpetatakse. • Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduses või lepingus väljatoodud alustel. • Lepingu lõpetamine vabastab lepingupooled kohustuste täitmisest. Lepingute lõpetamine • Lepingust taganemine on võlasuhte tehinguline lõpetamise alus, mis tähendab, et lepingust taganemiseks tuleb teha lepingu poolele vastav tahteavaldus. • Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii lepingust kui ka seadusest. • Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194. Lepingute lõpetamine • Lepingust taganemine jaguneb: • Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul. • Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui
november 2012 § 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu Kellegi teise nimel, esindamisõigus peab olemas olema. Esindaja ei või teha teha tehinguid, mida tuleb teha isklikult nt abiellumine. § 116. Tehingu tegemine esindaja nimel (2) Töötaja esindab alati tööandjat. Nt kui bussijuht jätab ukse vahele, rikub riided ära, siis ei vastuta bussijuht, vaid AS TLT ehk ettevõte. § 117. Esindusõigus (lõige 2) Esindamine: seaduslik esindaja või tehinguline esindusõigus? Seadusjärgsed esindajad: lapsevanem, eestkostija, juhatus, (ühine esindusõigus, kui kantud registrisse) Nõukogu EI OLE juhatust asendav organ! Võtab vastu pikema ajalised otsused. Juhatust asendav organ on täisühing (vastutavad kogu oma varaga, seega võivad esindada), usaldusühing, likvideerija. Likvideerimine vara üle otsustamine. Tegu võib olla õigusvastane. Volikogu võib esindamise õiguse üle anda vähemalt ühe tahteavaldusega?
teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 8. VOLITUS Volitus on tehinguline esindusõigus. 7.1 Volikiri Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi. Tihti nimetatakse seda ebaõigelt volituseks 7.2 Notar Notar on avalik - õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. 7.3 Esindusõigus
Eesmärgi püstitamine Protsessiteooriate integreeritud mudel TÖÖ OMADUSTE MUDEL (R. Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel Töö omaduste mudel (2) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control) Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav vs tehinguline) Otsene, kaudne ja vahendav mõju Edu põhjuste omistamine Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Stabiilne Ebastabiilne Sisemised põhjused Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne Soovitused Protestantlik tööeetika
sõlminud 1 nõukogu liige, aga põhikirja järgi saab allkirjastada 2 nõukogu liiget koos. Kas OÜ Y on nõudeõigus AS X vastu? 1) AS X ja OÜ Y 2) Raha 3) Mõlemad eraõiguslikud juriidilised isikud 4) Aktsiaseltsi seaduslikuks esindajaks on juhatus. Nõukogul pole õigusi lepinguid allkirjastada. Juhatuse pädevust ei saa edasi anda. Tehing on kehtetu Esindamine - tegutsemine kellegi teise nimel 1) esindus võib olla tehinguline ehk tahteavaldusega (volitus) 2) tulenevalt seadusest (paragrahv - eestkostja, juhatus, likvideerija) volituse andmine - toimub tahteavalduse tegemisega (saab ka kaudselt või vaikimisi (kui tuleneb seadusest, tavast)) EKSAMIKÜSIMUS: edasivolitus - võib edasi volitada, kui volikirjas on sedasi sätestatud volikiri vs volitus - volikiri on paberil (vormierinevus) esindus vs volitus - esindus võib tuleneda seadusest Miks on PS kõige tähtsam - Vastu võetud rahvahääletusel
Tingimuslik tehing eeldab, et tegu on tingimusega, mille suhtes ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu, 5 võrdle tehingu tegemise nõusolek (TsÜS 7. ptk). Erand TsÜS § 110 (tähtajalisus). Tingimuslikes asjaoludes kokkuleppimine on üldjuhul Tehinguline esindus ehk volitus. Antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), samuti võib tuleneda käitumisest (TsÜS § 118 lg 2). piiramatu. Erisäte majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel kaupu müüva või teenuseid osutava isiku volituse osas (TsÜS § 121 lg 2). Tingimuslikud tehingud liigituvad:
teatavakstegemine ja avalikustamine, ja seda mitte ainult tulemusena, vaid ka ajalises järjestuses ja arengus. Publitsiteedipõhimõtte käsitlemisel on kinnistusraamatus kaks külge: materjaalne ja formaalne. Neist esimene on seatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, teine aga igaühe õigusega tutvuda kinnistusraamatuga seaduses sätestatud ulatuses. Kinnistusraamat teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet, mis seisneb selles, et: - tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus; - kinnistusraamatu seisu osas eeldatakse selle õigsust; - isik, kes teotub õiguse omandamisel valele kinnistusraamatule, on oma heas usus kinnistusraamatu õigusesse kaitsud. Täites kinnisasjaõiguse avalikustamise ülesannet, on kinnistusraamat ühtlasi aluseks nende tehingulistele omandamisele. Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest on võimalik saada usaldusväärset teavet selle kohta, - kes on kinnisasja omanik;
Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime- on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime on üldine võime st võib olla õiguste- ja kohustuste kandja. Õigusvõime tekib elusalt sünniga ja lõpeb surmaga ning on kõikidel inimestel ühesugune. Õigusvõime on igal füüsilisel isikul ühetaoline ja piiramatu. Tegutsemisvõime- deliktivõime ja teovõime. Deliktivõime on vastutusvõime nt kahju tekitamise eest. Teovõime on tehinguline tegutsemine. Teovõime- isiku võime oma tegudega iseseisvalt omandada tsiviil õigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime, erinevalt õigusvõimest, ei ole kõigil ühesugune. Piirangud: ealine, psüühiline seisund (kestev seisund). Teovõime eeldus on nendel, kes saavad adekvaatselt aru, mida nad teevad. Teovõimelised isikud- kõik täisealised isikud (alates 18a), kelle teovõimet ei ole piiratud. Erand: isik
2. kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) Piiratud teovõimega isikute puhul on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad. Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda, juriidilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriuhingu juhtorganite otsustusprotsessides. o Volitus on õiguste ja kohustuste kogum. o Volitusse tuleb alati kirja panna kui kaua see volitus kehtib
Kuura (2013) 26 Protsesside ja nende juhtimisega on tegemist siis, kui: Praktikas on struktuuri- ja protsessiorganisatsioon lahutamatult seotud, · toimub väärtuse lisandumine (ehk sisend muundub väljundiks), mis võib olla toimuvad sünkroonselt ja neist moodustub tervik ettevõtte formaalne füüsiline, asukohast sõltuv, tehinguline, informatsiooniline. organisatsioon (struktuur) ehk ametlikult kehtestatud allüksused, mis · tegevusi korratakse: protsess võib olla kas pidev, tsükliline või diskreetne (nt omavahelises suhtlemises kasutavad ametlikult kehtestatud seoseid. partiide kaupa tootmine). Paralleelselt eksisteerib mitteformaalne (mitteametlik) struktuur, mis võib olla
Esindusõigus võib tuleneda seadusest või see võib olla antud tehinguga. Vastavalt sellele jaguneb esindustehinguliseks ja seadusjärgseks esinduseks. Seadusjärgse esindusõiguse ulatuse määrab ara seadus. Tehinguga antud esindusõiguse ehk volituse korral määrab esindusõiguse ulatuse esindatav Eraldi käsitleme lühidalt seaduse fiktsioonist tekkivat esindust, mis oma olemuselt ei kuulu ei seadusjärgse ega ka tehingulise esinduse alla.Niisiis eristame o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või
Käsundusleping on sarnane käsundita asjaajamine. Teise poole nõusolek on oluline, kui midagi teise huvides teed, siis peab olema heakskiit või teise poole nõusolek. Käsundita asjaajamise puhul ei ole pakkumist ja nõudmist, see võib tulla tasu lubamisest meedias nt, enne kui hakkan teise isiku jaoks midagi tegema. Käsundita asjaajamine ei ole piisavalt määratletud ja isegi tasu me ei näe. Eristamine ei ole lihtne, aga oluline on see et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Ei ole tehinguline võlasuhe Soodustada inimesi vabatahtlikult abistama, mis mingil määral minu huvisid ja tegusid kaitseb. Mõlemal poolel on teatud õigused ja kohustused. See isik võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Juriidiline isik tegutseb läbi oma juhtorgani, läbi juhatuse. Teise isiku soodustamine, võib olla tema nii varaliste huvide kui ka elu ja tervise kaitseks. Kui keegi on kellelegi võlgu. Ma tasun ise selle võla teise eest. Lepingut ei ole, täidan teise
Esinduse välissuhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esinduseks nimetatakse esindaja tegevust esindusõiguse raames suhete vahendamisel kolmanda isiku ja esindatava vahel. Esindusõigus on esindajale kuuluv õigus, mille raames ta saab käituda esindatava nimel. Esinduse sisesuhe võib põhineda kas seadusel või tehingul. 1) seadusjärgne esindus (1.piiratud teovõimega isikute puhul eestkostjad) (2.juhatuse liikmel on seadusest tulenev esindamisõigus) 2) tehinguline esindus (aluseks on tehing, enam levinud tehinguliik on käsundusleping) (tehingus tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb anda eraldi esindusõigus) 22 Esindusõigus. Volitus Esindusõigus Tsüs § 117 lg 1 õigustekogum, mille piires esindaja saab tegeleda esindatava nimel. Esindusõigus jaguneb kaheks : 1) seadusjärgne esindusõigus
• toote komplekssus ehk keerulisus • toote väärtus • otsesidemed kauplustega või agent • toote suurus ja kaal Tootjafaktor turustuskanalis • juhtimisalased eesmärgid • ressursid, • soov kontrollida ise • tootegrupi sügavus Lõplik turustuskanali valik Sihtrühma kättesaadavus; Mugavus sihtrühmale; Toote iseloom; Turustuskanalite kulud; Turustuskanalite kasumlikkus; Tarnekiirus; Turundusekeskkond Funktsioonid vahendajatele Tehinguline; Logistiline; Abistav Turustuskanalite funktsioonid tootjatele Transport; Ladustamine; Pakendamine; Komplekteerimine; Kontakteerumine; Informeerimine; Promotsioon Turustuskanalite konfliktid • Horisontaalkonflikt – konflikt sama tasandi äride vahel (nt madistavad jaeärid omavahel) • Vertikaalkonflikt – eri taseme lülide konfliktid (nt madistavad omavahel tootjad ja hulgimüüjad) Turustusstrateegiad
Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe
kontrollida aktsionäride ringi. Kuidas aga saab kontrollida? Reegel kui põhikirjas midagi ei ole, siis on vaba võõrandamine, kui on, siis on ostueesõigusega. Regulatsioon on VÕSis,mis kehtib kõik ostueesõiguse kohta. Ostueesõigus müügileping, teade ja ostuesõiguse avaldus. ML ja avaldus on lepingud. Teine on olemuselt ka müügileping. Kinnisasjadega eelmärge või kaasomanikud. Vallasasjad seadusest (kaasomand) omab eelmärke jõudu. Tehinguline võib ka olla. Põhikirjaga ettenähtud ostueesõigus on tehinguline ostueesõigus, seega 244 lg 6. kohaldatav on ÄS § 229 lg 2´´. Kui aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud aktsionäride ostueesõigus, kantakse aktsiaseltsi taotlusel Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab.
Lepingust tulenevad tulenevad õigused ja kohustused esindatavale. Millal esindust kastuatakse? Eelkõige siis, kui seadus seda ette näeb. 1. Füüsiliste isikute vahel: a. Kui on piiratud teovõime. 2 sorti esindus 1) Seadusjärgne * seadusest tuleneb, mida esindaja esindatava nimel teha või mitte teha. * füüsiliste isikute puhul. (nt lapsel vanemad) * juriidilised isikus (juhatuse liikmed seadusjärgne esindaja) tsüs 34 lg1 2) Tehinguline esindus * füüsiliste isikute puhul oleneb siis nendevahelisest kokkuleppest. * jur isikute puhul on see täiendav, kuna seaduslikud esindajad on nagunii olemas. On 2 liiki esindust ja see oleneb, mis on ssesuhte aluseks. Mis see esindus siis üldse on? Esindus on esindaja tegevus, esindusõiguse raames, mille kaudu esindaja tekitab muudab või lpteab tsiviilõigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks. Esindus on esindaja tegevus
Millal esindust kastuatakse? Eelkõige siis, kui seadus seda ette näeb. 1. Füüsiliste isikute vahel: a. Kui on piiratud teovõime. 2 sorti esindus 1) Seadusjärgne * seadusest tuleneb, mida esindaja esindatava nimel teha või mitte teha. * füüsiliste isikute puhul. (nt lapsel vanemad) * juriidilised isikus (juhatuse liikmed – seadusjärgne esindaja) tsüs 34 lg1 2) Tehinguline esindus * füüsiliste isikute puhul oleneb siis nendevahelisest kokkuleppest. * jur isikute puhul on see täiendav, kuna seaduslikud esindajad on nagunii olemas. On 2 liiki esindust ja see oleneb, mis on ssesuhte aluseks. Mis see esindus siis üldse on? Esindus on esindaja tegevus, esindusõiguse raames, mille kaudu esindaja tekitab muudab või lpteab tsiviilõigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks.
618 VÕS § 593 o § 582 lg 2 vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, aga see on sisesuhe välissuhteid kirjeldab järgmine ptk suhted kolmandate isikutega o seltsinglane on AS asutamisel asutaja (lepingu pool) o TsÜS § 117 lg 2 esindusõigus tuleneb tehingust või seadusest antud juhul seadusest tulenev o eeldatakse, et esindusõigus on olemas o kes on juhatuse liige? tehinguline esindaja, volituste maht tuleneb tehingust o kui keegi on tehinguline esindaja, siis peab teine pool kontrollima volituste olemasolu! st ei pea kaitsma antud olukorras teise poole õigusi tema pidi üles näitama aktiivsust o üldine heakskiidupõhimõte kehtib ÄS § 253 lg 2--3 o lg 2 on õnnetu säte ega see pole EL õigusega vastuolus? küsimus on seal
618 VÕS § 593 o § 582 lg 2 vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, aga see on sisesuhe välissuhteid kirjeldab järgmine ptk suhted kolmandate isikutega o seltsinglane on AS asutamisel asutaja (lepingu pool) o TsÜS § 117 lg 2 esindusõigus tuleneb tehingust või seadusest antud juhul seadusest tulenev o eeldatakse, et esindusõigus on olemas o kes on juhatuse liige? tehinguline esindaja, volituste maht tuleneb tehingust o kui keegi on tehinguline esindaja, siis peab teine pool kontrollima volituste olemasolu! st ei pea kaitsma antud olukorras teise poole õigusi tema pidi üles näitama aktiivsust o üldine heakskiidupõhimõte kehtib ÄS § 253 lg 2--3 o lg 2 on õnnetu säte ega see pole EL õigusega vastuolus? küsimus on seal
lepingut sõlmida. Tavaliselt on sellisteks lepingu ese ja hind. Teise olulise tingimuste grupi moodustavad tingimused, mida pooled ise või üks pooltest on oluliseks pidanud. LEPINGU SÕLMIMINE ESINDAJA POOLT võib sõlmida esindaja kaudu. Esindusõigust reguleeritakse normidega, mida nimetatakse omistamisnormideks. Nendega võidakse omistada ühe isiku tegutsemist või tahteavaldust teisele isikule. Esindus ise on tehinguline käitumine teise isiku nimel. Esindus on aktiivne kui teist isikut esindatakse tahteavalduse tegemisel ja passiivne kui teist esindatakse tahteavalduse vastuvõtmisel (ofert - aktiivne, aktsept passiivne). Esindaja poolt sõlmitud lepingu kehtivuseks peab leping olema sõlmitud esindatava poole poolt antud esindusõiguse piires. Esindusõigus võib tuleneda seadusest. VOLITUSE ANDMINE TSÜS § 118. Volituse andmine: (1) Volituse andmine
keskpangalt. Tavaettevõtete puhul on üpris igapäevane laenuvõtmine käibevarade puudujäägi katteks, pankade puhul aga peetaks sellist pidevalt või jätkuvat laenamist panga nõrga finantsjuhtimise tulemuseks, mis võib sellise laenuressursi hinna oluliselt üles viia. Nii eraisikute, tavaäriettevõtete kui pankade likviidsusvajadus tuleneb eelkõige kolme põhimotiivi rahuldamise vajadustest: 1. Tehinguline motiiv - see motiiv aitab mõista, miks pangad ja muud hoiuseid vahendavad ettevõtted hoiavad arvestatava osa oma varast likviidsel kujul, st rahas või selle ekvivalentides.Finantsturgudel tegutsevad teenusepakkujad peavad arvestama raha tehingute spetsiifilise iseloomuga, mis sunnib neid tõsiselt likviidsuse planeerima. Peamised teenused, mis on seotud panga likviidsuspositsiooniga võivad seisneda järgnevates toimingutes: a
Juhtimine: Internaalid on rohkem juhtivatel kohtadel. Juht peab otsustama, võtma vastutuse, on internaalilikum tegevus. Võivad tajuda keskkonnas olevaid piiranguid ja võtta kui väljakutseid. Püüavad rohkem kontrollida organisatsiooni keskkonda. Kasutavad erinevaid käitumisviise Juhinduvad rohkem tähelepanu pikaajalistele strateegiatele Kasutavad erinevaid juhtimisstiile. Ümberkujundav (kes pigem rõhuvad eestvedamisele. Tõmmata kaasa meeskonda motiveerides) vs tehinguline (kasutavad tehingulist juhtimist-tasustatakse millegi eest. Väline tasu, mis paneb liikuma, mitte sisemine pool. Sageli iseloomulik, et ei sekku enne, kui asi hakkab käest minema. Tähelepanu hilisem ja negatiivne) Otsene mõju- kuidas juht org juhtides käitub. Internaalid rohkem õpivad, katsetavad erinevaid strateegiaid. Kaudne mõju- internaalsemad valivad keerulisemaid lahendusi ja strateegiaid. Rohkem valmis tooma välja uut lahendust. Jõulisemalt turule minema
Esinduse puhul, sõltuvalt sellest, mis on sisesuhte aluseks, saab eristada esinduse kahte põhiliiki: 1) seadusjärgne esindus esindaja esindusõigus tuleneb seadusest. Näiteks eestkostja, sealhulgas vanem. Eestkostjate esindusõigus tuleneb Perekonnaseadusest. NB vaata veelkord PerS ptk 5. Juriidilise isiku juhatuse liikmete seadusjärgne esindus. Kui juhatuse liige on valitud, siis on tal automaatselt seadusest tulenev esindusõigus. TsÜS § 34. 2) tehinguline esindus esindusõigus antakse esindatava poolt. 10.2 Esindusõigus. Volitus Esindusõigus - esindaja tegutseb esindusõiguse olemasolul ja selle raames. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. § 117 lg 1. Esindusõigus jaguneb kaheks liigiks. 1) seadusjärgne esindusõigus tuleb alati vaadata, et seadusandja on juba ära määranud milline on selle ulatus. Esindusõiguse maht ei sõltu esindatava tahtest.
isikute kaitse eesmärki. Neile on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad (PKS § 120 lg 2 ja § 179 lg 1). Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda selleks on juriidilisel isikul vastavad organid. Juriisdilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka valitsejal. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud
tagajärgi). Tuleb lapsepõlvest ja kasvatusest. o Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus o Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav/transformeerimine – karismaaatiline juht vs tehinguline/pragmaatiline – pigem seotud tasu karistus juhtmis mustriga, tasustatakse juhul kui alluvad täidavad oma lubadused ja ülesanded suunatud normidele kuuletumisele. Juhid on pigem autoriteedid.) Otsene – mida juht vahetult teeb, kaudne – seostub stiilide ja strateegiatega ja vahendav mõju 31
isikute kaitse eesmärki. Neile on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad (PKS § 120 lg 2 ja § 179 lg 1). Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda selleks on juriidilisel isikul vastavad organid. Juriisdilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka valitsejal. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud
Esindusõiguse ulatus: 1) Tehingulise esindusõiguse ulatuse määrab esindatav 2) Seadusjärgse esindusõiguse ulatuse määrab seadus, sh nt vanema esindusõigus: PKS §-d 120 ja 127-133 3) Esindusõiguse piire ületav tehing on tühine samamoodi nagu esindusõiguseta tehtud tehing Edasivolitus: 1) Esindaja on reeglina kohustatud tegema tehingu esindatava nimel ise. 2) Edasivolitus: volitust omav esindaja annab omakorda volituse kolmandale isikule. 3) Tehinguline esindus: edasivolitamise õigus on olemas, kui see tuleneb sõnaselgelt volitusest või asjaoludest 4) Seadusjärgne esindus: edasivolitamise õigust eeldatakse (TsÜS § 119 lg 2). 6. Esindusõiguse lõppemine ESINDUSÕIGUSE LÕPPEMINE: 1) Volituse lõppemine (TsÜS § 125): Volituse lõppemisega lõpeb üldjuhul esindusõigus. Erandina ei pruugi volituse lõppemisega lõppeda volitus kolmandate isikute jaoks (TsÜS § 127), st välissuhtes
c) Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine d) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega e) Juriidilise isiku sundlõpetamine f) Osaniku ja aktsionäri õigus teabele g) Ärinime kasutamise keelamine Ühinguõiguse allikad Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused. Põhikirjal oluline tähendus (tehinguline iseloom), kuid pole õiguse allikas, kuigi põhikirja alusel tekivad osanikele, aktsionäridele ja ühingule õigused ja kohustused. Kohtupraktikal on oluline roll seaduste tõlgendamisel ja õiguse arendamisel (kuid pole õiguse allikas). Leping pole samuti õiguse allikaks. Seadused allikana 1) PS §-d 31 (ettevõtlusvabadus) ja § 48 (õigus koonduda MTÜ-desse ja liitudesse), § 32 (omandipõhiõigus).
ju juriidiline konstruktsioon, saab suhelda vaid esindajate kaudu. On kahe sorti esindusi: · Seadusjärgne. Seadusest tuleneb, mida esindaja võib / ei või esindatava nimel teha. Füüsiliste isikute puhul eelkõige kui isik on piiratud teovõimega (perekonnaseadus). Juriidiliste isikute puhul; nende seadusjärgsed esindajad on juhatuse liikmed (Vt. TsÜS §34 lg 1). Igal juriidilisel isikul peab olema seaduslik esindaja! · Tehinguline esindus. Kui esindaja õigused ei tulene seadusest, vaid esindaja ja esindatava vahelisest kokkuleppest. Juriidilise isiku puhul võib juhatuse liige anda volituse juriidilist isikut nt. kohtus esindada. Füüsiliste isikute puhul nt. kui inimene on kuskil ära, advokaadi esindus. Esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mida ta teeb esindatava nimel ja esindatava jaoks, mille kaudu esindaja tekitab, muudab võib lõpetab õigussuhteid esindatava jaoks.
juriidiline konstruktsioon, saab suhelda vaid esindajate kaudu. On kahe sorti esindusi: ∙ Seadusjärgne. Seadusest tuleneb, mida esindaja võib / ei või esindatava nimel teha. Füüsiliste isikute puhul eelkõige kui isik on piiratud teovõimega (perekonnaseadus). Juriidiliste isikute puhul; nende seadusjärgsed esindajad on juhatuse liikmed (Vt. TsÜS §34 lg 1). Igal juriidilisel isikul peab olema seaduslik esindaja! ∙ Tehinguline esindus. Kui esindaja õigused ei tulene seadusest, vaid esindaja ja esindatava vahelisest kokkuleppest. Juriidilise isiku puhul võib juhatuse liige anda volituse juriidilist isikut nt. kohtus esindada. Füüsiliste isikute puhul nt. kui inimene on kuskil ära, advokaadi esindus. Esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mida ta teeb esindatava nimel ja esindatava jaoks, mille kaudu esindaja tekitab, muudab võib lõpetab õigussuhteid esindatava jaoks.
vähem maksma ja kui ta ei nõustu, siis läheb minema. Nõudeõiguse puhul kas jätkab või vaidlevad kohtus (ei jõua kohtusse, kuna lastakse lahti). 15 kaasus Kas tehing on kehtiv? Kui notar on tehingu tõestanud, kas tähendab, et tehing on seaduslik ja kehtiv? Ei. Alusnorm TsÜS § 34 lg 1. Tehing on TsÜS-i §-ga vastuolus. Tehingu tegemiseks oleks justkui nõukogu nõusolekut vaja. ÄS § 306 lg 1 ja § 307 järgi on seadusjärgne esindusõigus juhatusel. Nõukogu liikmel saab olla tehinguline esindusõigus ehk see on talle volitusega antud. Ja kuna volitust ei olnud, siis nõukogu liikmel puudus esindusõigus ja sp on tühine tehing TsÜS-i järgi (juhatus saaks selle heaks kiita). On välised esindusõiguse piirangud (nende kohta on tehtud kanne äriregistrisse, st on kolmandatele isikutele nähtav) ja sisesuhtest tulenevad esindusõiguse piirangud (põhikirjast tulenevad piirangud, mida ei saa registrisse kanda)
kohaldata ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja. TAGANEMINE JA ÜLESÜTLEMINE Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. LEPINGUST TAGANEMINE Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus. Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega. Taganema peab mõistliku aja jookusl § 118. § 118. Taganemise lubamatus (1) Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:
(vastutus sisesuhte alusel) Prokuura piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui need on kantud äriregistrisse. 26. Kes on prokurist? Mille poolest erineb prokuristi esindusõigus juhatuse liikme esindusõigusest? Ettevõtja esindaja, kellel on Prokuura ehk volitus ning kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. § 16 (1) Esindus võib olla tehinguline (volitus) või seadusest tulenev (näiteks juriidilise isiku juhatuse esindusõigus, alaealise lapse vanema esindusõigus). Tehingulise esinduse puhul tuleneb esindaja esindusõiguse sisu volitusest, seadusest tu-leneva esindusõiguse puhul on esindaja esindusõiguse sisu sätestatud seaduses. Prokurist ei ole juriidilise isiku seaduslik esindaja (ÄS § 16--21). Prokuura on omalaadne tehingulise ja seadusest tuleneva esindusõiguse vahevorm, kuivõrd
annaabi.ee 
