õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis jätab mulje, et kindlaid piire ei olegi. Ka mina isiklikult ei ole kokku puutunud piirangutega oma arvamuse avaldamisega, kuid olen ühtlasi lugenud midagi meedias selle kohta. Tänu sõna- ja ideedevabadusele on Eestis lihtne alustada oma ettevõtet või projekti. Eks mingil määral kontrollitakse ikka, kuid siiski vabadus on suur. Ühtlasi ka tegutsemisvabadust ei piirata ettevõtetel, kuid kindlasti piiratakse seaduse rikkumisega. Suuremate rikkumiste korral pannakse trellide taha- sellega piirataksegi inimese tegutsemisvabadust. Mingil määral saab kogu Eesti rahvas mõjutada poliitikat. Läbi meedia on kõigil võimalus kuidagi mõjutada poliitikat. Teisiti saab veel mõjutada valimiste kaudu. Kohalikel valimistel saavad valida juba ka 16.aastased ning riigikogu valimistel saavad hääletada täisealised.
meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile. Otsused peavad olema kooskõlastatud ka patsiendiga, kes omakorda peab olema kõigest informeeritud
Aastaarvud 1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 1804-talurahvaseadus 1802-talurahvaregulatiiv 1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid · piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust · tugevnes tsensuur · kubermangudesse suunati tööle venekeelsed ametnikud · toetati õigeusukiriku tegevust · keelati eestikeelsed koolid · uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo · maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal
Väärtusi mõjutavad vajadused. Millised on siis minu väärtused? Esmalt pean ma väga tähtsaks oma peret ja kodu. Minu jaoks saab siit kõik alguse. Mulle on tähtis mu mehe ja laste toetus ja koht kus on hea olla. Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, omada püsivat tööd. Sõltumatus omada mõtte ja tegutsemisvabadust, olla ise enda peremees.Tasakaal Hoida erinevad asjad (töö, pere ja vaba aega) oma elus tasakaalus. Elada rahulikku pereelu. Teiste aitamine tegutseda teiste inimeste heaks, aidata abivajajaid. Head inimestevahelised suhted hoida tööl, kodus, sõpruskonnas häid suhteid, pälvida teiste heakskiit ja kiindumus. Pühendumine ja kohusetundlikkus pühenduda tähtsate väärtustele, mõtetele ja põhimõtetele. MILLINE MA ENDA ARVATES OLEN? 1
"Mida rohkem harjumusi, seda vähem vabadust." (I. Kant) Inimestele on omane nõuda, tahta, soovida pidevalt vabadust. Nõutakse vabadust, andmata endale aru, mis on vabadus või millist vabadust nende hing tegelikult ihkab. Teel vabaduse otsingute poole, tulevad mängu erinevad tõkked ja piirangud. Nii samuti nagu on olemas erinevaid tüüpe vabadusi nagu näiteks mõtte- ja teovabadus, on erinevad ka takistused meie n.ö vabal teel. Üheks peamiseks piirajaks võib pidada harjumusi. Harjumusi, mida inimesed teadlikult või teadmatult endale ligi tõmbavad. Jääda kinni rutiini on meie inimloomusele niivõrd omane ja niisama lihtsalt neist loobuda on raske. Harjumused nagu pesta hommikul hambaid või süüa hommikusööki ei ole otsesedpiirajad- need on väljakujunenud traditsioonid, kui nii võib öelda, mida iga inimene võtab omaks. Need ei ole meile tülikad. Ometi võttes ka neid igapäeva harjumusi üksipulgi lahti, võib näha, et neid on vä...
korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta. NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan.
venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu Miina Härma Gümnaasium 1906
VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist. - uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu: - Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri
Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed
loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau
o võimalus kiiremini alustada o frantsiisiandja korraldab ettevõtte töötajatele vajaliku koolituse o frantsiisiandja ärikontseptsiooni edukus on korduvalt tõestatud o frantsiisiandja toetab turundustegevust ja koolitab frantsiisivõtja juhte Frantsiisi miinused: · kaasnevad frantsiisitasud (alustamine, igakuine makse, reklaamitasud jne) · ettevõtte kasv ja laienemine on piiratud · vähe tegutsemisvabadust · ainuke, kellelt tohib toorainet ja komponente osta, võib olla frantsiisiandja · lepingut enne tähtaega lõpetada on keerukas Millised ärikontseptsioonid sobivad frantsiisiks? Frantsiisi pakuvad tavaliselt rahvusvaheliselt tuntud teenindusettevõtted, nt kiirsöögikohad, hotellid, autorendifirmad, kütusemüüjad, kullerfirmad, spordiklubid jne. Eestis tegutsevad frantsiisi alusel teiste seas näiteks Best Western Hotell Pärnu ja Uniquestay Hotels ning
keelatud. Siiski said naised meestest vähem palka, kuna nende tööjõudu ei hinnatud. Naiste peamine tähtsus seisnes kodu eest hoolitsemises ja laste sünnitamises/kasvatamises. Väga tähtsaks peeti abikaasale (mehele) truu olemist ja üldist kõlblikkust. Kokkuvõtteks võib öelda, et naiste elu keskajal oli tunduvalt raskem kui tänapäeva naistel. Naistel oli palju kohustusi ja vähe õigusi, mis piiras nende tegutsemisvabadust ning seadis elule kindlad raamid. 8 Kasutatud materjalid Setälä, P. Keskaja naine. Tallinn: Huma, 1999. http://www.vedur.ee/akadeemia/alam_lk.php?aID=1199 9
venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust Rahvas ei olnud Ajutise Valitsuse tegevusega rahul kuna jätkus sõda, nälg ja ühiskonna klasside erinevused süvenesid veelgi enam, levis tööpuudus, talupoegadel polnud oma maad. Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e mensevikud
tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti valitsuse eelnõude heakskiidu osakaal, mis jätab saadikud seadusandluse sisulise mõjutamise seisukohalt tagaplaanile. Tekib küsimus, kas parlamendisaadikud esitavad eelnõusid vaid enesereklaamiks või puudub neil tõesti võimekus ja tahe rinda pista valitsusega, et head eelnõud esitada? 1.3. Parlamendikomisjoni istungite avalikkus või suletus mõjutab saadikute tegutsemisvabadust ja eeliseid. Eestis on istungid suletud ning see annab eelise käsitleda olulist infot ilma, et fraktsioon komisjoni tööd kuidagi kontrolliks või selle otsuseid kallutaks. Kas teadmatuse eelisel on lisaks ülaltoodule veel ka teisi eeliseid? Leedus ja Poolas on istungid avalikud, mis vähedavad eeliseid kuna erakonna juhtidel on võimalus kontrollida komisjoni liikmete tegevust ning nende otsuseid erakonna kasuks pöörata. 2
merelahingus prantsuse laevastiku Kontinentaalblokaad: -kuulutati välja 1806 Berliinis -prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine inglismaaga -euroopa kontinendi sulgemine sai inglismaa suhtes Napoleoni kinnisideeks -oli tugevaks hoobiks inglise majandusele Tilsti rahu: sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809) Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks. Geriljasõda hispaanias: -majandussõda ingl vastu sundis napoleonit tungima portugali ja hisp -1808 kevad tungis 100 00meheline pratnsuse armee üle püreneede
lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest. Vabadusõigused moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule kaitse riigipoolse omavolilise sekkumise eest igaühe vabadustesse. Lisaks on nende praktiliseks tagamõtteks kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses. Üheks tähtsaimaks vabadusõiguseks võib nimetada vaba eneseteostuse, mis kujutab endas isiku üldist tegutsemisvabadust, käituda enda veendumuste ja põhimõtete järgi, jäädes samal ajal Eesti Vabariigis kehtivate seaduste piiresse ning kahjustamata sealjuures teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Ei oma tähtsust, kas tegevus on ka teiste poolt moraalselt aktsepteeritav. Kui antud tegevus ei kahjusta teiste õigusi, ei tohi inimese eneseteostust piirata, ükskõik, kas teised tunnustavad seda või mitte. Sellisteks tegevusteks võib nimetada kunstilise, sportliku, majandusliku, vaimse tegevuse, kui
kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893.
Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine Millega läksid 1917.a ajalukku ... Poska? Kubermangukomissar Laidoner? 1. Eesti polgu ülem Viktor Kingissepp? Võttis võimu üle 27.10 Poskalt Jaan Anvelt? Eestimaa nõukogude Täitevkomitee eesotsas ainus kõrgema võimu
· kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine, · hasartmängusõltuvus, · kuritegevus, · vaesus, · nälg, · töötus, · harimatus (sh kooli poolelijätmine), · kerjused, · lastetöö, · inimkaubandus (siia kuuluvad nii prostitutsioonile kallutamine/sundimine, orjastamine kui ka pealesunnitud organidoonorlus), · kodutus, · sõda,
enam nii mahukad. Isiklikult pean kõige optimaalsemaks ja loogilisemaks esimest pakutud lahendust. Valiku põhjendused tulevad sealses analüüsis ka ilmsiks. Leian esimese variandi puhul kasutegureid rohkem kui negatiivseid külgi. 2. Arvan, et selline juhtimisstiil on minu arust küllaltki demokraatlik, sest prefekti alluvuses töötavad erinevad allasutused, mille juhtidel omakorda on piisavalt tegutsemisvabadust antud, kuidas konkreetset allasutust juhtida. Muidu poleks tekkinud sellist olukorda, kus üksuse sees olevad töötajad pole rahul töökorraldusega, kui nad alluksid otse prefektile. Prefektil endal on kindlasti küll ettemääratud eeskirjad, mille järgi tema peab ja tohib talitada, aga arvan, et tema kui juht on suhteliselt demokraatlik, delegeerides ülesandeid oma allüksuste juhtidele edasi ja kontrollides siis kogu süsteemi just läbi järgmise taseme juhtide
suurem paindlikkus kohustuste ja tööaja suhtes, võivad enam hinnata oma tööalaseid suhteid suhetel põhinevate lepete poolt juhitavatena. Teine näide minu tööülesannete hulka ei kuulu mingi ülesanne, kuid ma teen seda ja olen selle tegemisega leppinud, sest selle eest antakse mulle tegutsemisvabadust/otsustamisvabadust mõnes teises alas, mis on minu jaoks arendav. Kontrolli- Välised kontrollid Enesekontroll/sisekontroll süsteemid Välised kontrollid EMORI testostjad (kord kuus). Enesekontroll see on tegelikkuse mõõtmine, et seda Veterinaar- ja toiduamet (kord kvartalis). tegelikkust võrrelda standartiga. Oluline on teostada
seotud hirmudega. See on seotud lapse mõtlemise arenguga, sest sel perioodil õpitakse vahet tegema fantaasial ja reaalsusel. I kooliastmes kardavad lapsed ebaõnnestumist koolis, õpetajate ja klassikaaslaste põlgust, vanemate kaotust. Oma sisepingeid väljendatakse üldjuhul agressiivselt. Selle võib kaasa tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2] 5 2.3 Sotsiaalne areng Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus suureneb
tohib karistada nende tegude, mitte nende mõtteviisi pärast (vabaduse tagatis)." Võimu jagamine täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. 3 Voltaire Deism õpetus jumalast, kui maailmaloojast, kes pärast loomisakti ininkonna arengusse enam ei sekku. Voltaire leiab, et inimese tahtele ja tegevusele peab leiduma mingi kõrgem printsiip, mille järgi elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees. Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus. Rousseau peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud. Tunnetusteoorias leidis, et primaarsed pole mitte mõtted, vaid tunded. Tundeliseks väljaelamiseks on vaimuelu kõrgeim vorm. Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus. Prantsuse materialism
Püüti muuta valitsemine samasuguseks teiste vene piirkondadega, murendati balti kubermangude eristaatust. Uut poliitikat hakkasid ellu viima kubernerid: Liivimaal M.Zinovjev, Eestis S.Sahhovskoi(levitas õigeusku, tema eestvedemisel rajati katedraal Toompeale, kuremäe nunnaklooster). Politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele, asjaajamistes vene keel. Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi K.A. Hermanni Tartu ajaleht Postimees, mis ilmus 1891.a päevalehena. Uus rahvuslik tõus-Veneaeg ei lämmatanud omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegutses edasi
hästi teha. Kõiki kliente koheldi võrdselt olenemata vanusest, rahvusest või soost. Kuna minul oli eriline probleem, mis tekitas neis silmnähtavalt ebamugavust, sest seda ei osatud koheselt lahendada. Samas üritati seda igati lahendada nii akti kirjutamisega ning päringute tegemisega. Teenindaja pakkus välja alternatiive telefoni vahetusele ning garantiisse viimisele, mis oli positiivne, seega on antud teenindajatele mõtlemis- ja tegutsemisvabadust. Kahjuks küll jättis negatiivse märgi nende poolt öeldud tagasiside andmise tähtaja pikk venimine, sest lubatud 5 päeva asemel helistati 2 nädalat hiljem ning mingit vastust ei tulnudki. 8 Teenindus ei olnud perfektne, kuid oli näha, et töötajaid on koolitatud inimestega suhtlema, nad oskasid tooteid soovitada, nad nägid esinduslikud välja ning üritasid tekkinud probleemidele lahendusi leida
organisatsioon, seda tugevam on oligarhia. 14. referentsrühm- Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. 15. subkultuur- Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. 16. ebaefektiivsuse nõiaring bürokraatias- Kolleegide rühmad tahavad maksimeerida oma tegutsemisvabadust => reeglide väline/formaalne heakskiit, eesmärkide ignoreerimine, reeglite mugandumine ametnike omad eesmärkide järgi. 17. tööorientatsioon- Tööl on inimeste jaoks erinevad tähendused: töö eesmärgid on erinevad, inimeste arusaamad tööst on erinevad. 18. konformism- Kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. 19. "uus-hõimlus"- ???
halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli ühtlasi ka Eesti seadusandja ning seetõttu omas Eesti tegutsemisvabadust üksnes Vene kõrgemate riigiaktide raames. 5 Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks
2) ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus muutub moraalne relativism üha valdavamaks. Selleks, et enam-vähem rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist konflikti, saab parima lahenduse tasakaalustatud analüüsiga, kus kasutatakse neid kaht vastandlikku teooriat koos. 1.4 Eetika ja vabadus Vabaduse problemaatika on kõigi eetiliste süsteemide põhiteema. Eristada tuleb tahtevabadust (libertum arbitrum) ja tegutsemisvabadust (libertas). Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist on absoluutse heaga. Esimene vabaduse akt patt, mis sulges inimesele paradiisi väravad ei olnud möödapääsmatu, küll aga võimalik. Antiigist pärit arusaama järgi on inimene kahepaikne olevus
Foogtid nõudsid suuremaid makse 4. Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Nendest koosnes rüütelkond, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Toimis riigivõimu kõrvalt. Kõrgeim asutus oli aadli maapäev. Taani võim 1. Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal. Kinnistasid aadlite seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas riigiasutuste tegutsemisvabadust, kuid Taani pani riigikorra kindlalt maksma. Riik tegi reduktsiooni, st võeti mõnelt mõisnikult maa tagasi. Riigimaid hooldas kuninglik asehaldur. Talunikel olid suuremad õigused, kui mandril. Olid mõisa koormised ja teokohustus. Eesti alade minek Rootsi võimu alla ·1600.a. algas sõda Liivimaa pärast uuesti. ·Poola-Rootsi sõjad kestsid vaheaegadega ligi 30 aastat. Lõpuks saatis edu Rootsit. ·1629.a
Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse Moodsad otsustusalused: · Teoreetiline otsustamine ja otsustusmall · Otsustuspuu · Eksperthinnang · Matkimine · Võrdlemine Delegeerimine delegeerimine lõpetab organisatsiooni kujundamise, delegeerimine tähendab ka volitamist. Delegeerimise eesmärk on luua ettevõttes tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed otstarbeka jõu- ja ajakuluga saavutada häid tulemusi. Delegeerimise olemus: · Kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma? · Missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuste üle? · Kuidas ära hoida alluvate võimuliialdused? · Kuidas saada allpool toimuvast korralik pilt? · Missuguste otsuste tegemine jätta alluvatele, missuguste võtta endale?
kus uutele töötajatele antakse kiire ülevaate nende tööülesannetes ja tehakse neid tuttavaks uue töökeskkonnaga. Selle faasi nimetus on ka töötajate orienteerimine. Sellele peaks järgnema tööalase võimekuse kasvuperiood mis peaks kestma võimalikult kaua. Üheks võimaluseks selle teostamisel on anda töötajatele ülesandeid mis, on ettevõtte jaoks olulised, töötajale meeldivad täita ja tegutsemisvabadust andvad. Seda taset võib nimetada ka töiseks arendamiseks. Kolmas tase inimese arendamises on küpsusfaas, kus inimesed näitavad kõrget töösooritust, kuid madalat arengupotentsiaali. Inimesed on oma tööd tehes küll edukad, kuid enam uuendusi välja mõelda ei suuda, nad langevad igapäevarutiini ja võivad jääda rahulolevasse seisupositsiooni. Viimaks võivad need inimesed lõpetada küllastusfaasis, kus nii arengupotentsiaal kui sooritus on madalal tasemel. Kui töötajad
· Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud · Sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute. · Hobbes jt filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õigusesk /seadusteks · Inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem. Kaasaegne kontraktualism John Rawls: · Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega. · 2 õigluse alusprintsiipi: o iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega o sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad
Kujunes välja 60ndatel. · Sotsiaalkultuurilistes süsteemides ilmenvad põhjuslikud seosed; mitte kõik ei ole tõlgendamise hägusus. · Inimeste valikud ei sõltu viisist, kuidas tõlgendada või maailmapildist. Mõned valikud tehakse reaalselt, tulenevalt ühiskonna struktuurist (majanduslikud küsimused) või demograafilistest küsimustest (milline on rahvaarv), tehnoloogiast (milline on juba olemas, mil määral see inimeste tegutsemisvabadust piirab). · Ühiskonna aluseks on majanduslik baas (lähedane marksistliku mõtteviisiga). · Tegeletakse materiaalsete põhjuste otsimisega, nende osakaal on palju suurem kui tõlgendavate suundade valguses tunduks. (Näiteks lehmade pühadus Indias või sigade mitte söömine islamimaailmas). Postmodernistlik antropoloogia · Catherine Lutz ja PM lähenemise tunnused - uurimus on tehtud kõige abil, mis uurijale parajasti kätte saadav on olnud
damisel Keskkonnaõiguse seosed õiguse üldpõhimõtetega: Õiguskindlus. Ettevaatuspõhimõtte üks kriitika on selle näiv vastuolu õiguskindlusega. Ettevõtjal ei ole täit kindlust, milliseid meetmeid ta peaks või peab rakendama ja millised on tema kulud sellega seoses. Proportsionaalsus. Meetmete rakendamine piirab ettevõtja tegutsemisvabadust ja mõjuba talle ra- haliselt koormavalt. Seega peab olema põhjemdatud ülekaaluka avaliku huviga. 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte Materjal: Loeng, Õpik lk. 120 122, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Põhimõtte sisu: kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal endal.
omavad kontrolli või olulist mõju aruandva ettevõtte üle. 54. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel peab arvesse võtma suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. (SME IFRS 33.3). 55. Osapooled ei pruugi olla omavahel seotud ainuüksi järgmiste asjaolude tõttu (SME IFRS 33.4): (a) kaks ettevõtet ainult seetõttu, et üks isik on mõlema ettevõtte juhtkonna liige; (b) ettevõtte finantseerijad, riigiasutused, jne., isegi kui nad võivad mõjutada ettevõtte tegutsemisvabadust või osaleda otsustusprotsessis; (c) kliendid, hankijad, müügiesindajad jne., kellega ettevõttel on märkimisväärsed tehingud, ainult nendest tehingutest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu. JÕUSTUMINE 56. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2013 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. Käesolevat Raamatupidamise Toimkonna juhendit võib 11
Tekkis vastandina konservatismile, seega oli absolutismi ja feodalismi vastu. 1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne. Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted. Eestis C. R. Jakobson.
Tekkis vastandina konservatismile, seega oli absolutismi ja feodalismi vastu. 1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia 16 hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne.
ALCKOOLIAEG ALCKOOLIAEC 95 Poes vargil nüüd palju paremini. Samas usaldab ema poega rohkem tähelepanu kõrvale, samal ajal peidab teine poiss käimine või mub, ja annab talle enam tegutsemisvabadust, kusjuures emal suitsupaki kiiresti oma taskusse. kaasõpilase tõukab on ülevaade poja tegemistest ning ka sõpradest. Kassa juures seisev vanem daam aga märkab peksmine ei daami ning
konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69.Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi. Esimesed loodavad ehk vähendada sotsiaalseid pingeid, teised pooldavad indiviidide otsustamist ja tegutsemisvabadust – see aga mõjutab otseselt avaliku sektori otsustusprotsessi. 11 -------------------------------------- 70.Millist liiki turutõrkeid esineb? Turutõrkeid on üldiselt viit liiki: konkurentsitõrked, avalike hüvede pakkumise rahastamine, hüviste tootmise või tarbimise välismõjud, infotõrked ning tööpuudus. 71.Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Informatsiooni
Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Igaühe õigusena kaitseb ühinemisvabadus ühingu asutamist, sellega liitumist,õigust valida ühingu õigulik vorm,asutamise aeg ja koht,ühingu sisemine struktuur, nimi ning eesmärk. Kaitseb ühingu eksistentsi ning tegutsemisvabadust. Riik peab ühingu liikmeid kaitsma ühingust meelevaldse väljaviskamise eest. 6.1.13 Omandi kaitse Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Nii kohustused, õigused kui vastutus on ulatuslikumad ja suuremad organisatsiooni tipus. Kitsenevad ja konkretiseeruvad liikumisel organisatsiooni alumistele astmetele. Siirmine (delegeerimine) on tegevus, millega alluvaile määratakse tööalased kohustused ja vastutus ning antakse üle õigused. Siirmise eesmärk on luua ettevõttes või asutuses tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed saavutada häid tulemusi. Põhiküsimuseks on: kui palju asetab juht alluvale kohustusi ning kui palju annab juht alluvale otsustamisvabadust. Selle järgi kujuneb alluva suhtlemine ning tema tegevuse ulatus, iseloom ja mõju. Tuleks juhinduda järgmistest asjaoludest: -ettevõtte,asutuse suurus : mida suurem see on, seda suurem on siirdamise vajadus - kohustuste tähtsus : mida tähtsamad, seda otstarbekam on siirmist vältida
Moraalse kontraktualismi eripära · Kontraktualismi järgi on moraal midagi inimeste poolt loodut, mitte looduse või kõrgemalseisvate jõudude antud. · Kontraktualism mõistab moraali kui midagi, mis teenib iga üksiku inimese huve, kuigi ta nõuab neilt käitumist, mida nad ei teeks hea meelega. · See on paradoks, mida seletab lepingu idee: inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem. Kontraktualismi plussid · Kontraktualism esitab moraalse normatiivsuse selge kontseptsiooni. · Moraalne kohustus on lepinguline ja seega õiguslik kohustus. See luuakse kunstlikult läbi lepingu. · Moraalne "peab" on autonoomne "peab", mis tähendab, et kes talle allub, on ta ise loonud. Etteheited kontraktualismile · Lepingu fiktiivsus: sellist lepingut pole ju kunagi sõlmitud. Mis staatus on sellistel
vastutuse siirmisel. Siirmine on igale organisatsioonile iseloomulik ja vältimatu ilming ning avaldub eelkõige kahe inimese - juhi ja alluva omavahelise tööalase suhtena. Juht peab oma kohustuste täitmiseks kaasama alluvaid, s.t ühtlasi otsustamisõiguse siirmist madalamale tasandile. Siirmise eesmärk on luua ettevõttes tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed otstarbeka jõu- ja ajakuluga saavutada häid tulemusi. Põhiküsimuseks on sealjuures, kui palju asetab juht alluvale kohustusi ning kui palju annab alluvale otsustamisvabadust. Siirmisel tuleks juhinduda järgmistest asjaoludest: ettevõtte suurus: mida suurem see on, seda suurem on vajadus siirda; kohustuste tähtsus: mida tähtsamad need on, seda otstarbekam on siirmist vältida; 89
Merton 1957) Reeglite kasutamine rituaalidena, tegelike eesmärkide unustamine. Kui reeglid ei näe ette kõige tõhustamaid vahendeid => ebaefektiivsus. Olukorra muudatused. Spetsialiseerumine: vaatenurga kitsus => uute probleemide lahendamise raskused, (kommunikatsiooni probleemid, ülesanded satuvad vastutusalade vahele.) Kollegiaalsus: Oma grupi huvide kaitse organisatsiooni eeesmärkide kulul. - Ebaefektiivsuse nõiaring (Michel Crozier 1964) Kolleegide rühmad tahavad maksimeerida oma tegutsemisvabadust => reeglide väline/formaalne heakskiit, eesmärkide ignoreerimine, reeglite mugandumine ametnike omad eesmärkide järgi. Salastatud ja moonutatud informatsioon, kui ei ole ülemuste meeltmööda. Kõrgemad juhid võib- olla teavad, et midagi on valesti, aga nendel ei ole lubatud kahtlusealaste alluvate otsest karistamist => uued reeglid juurde, et vältida ametiseisundi kuritarvitamist (kontroll jne) => organisatsioon on puhas, aga tegelik probleem võib olla ikka veel kõrvaldamata. Eriline
Menetlus teenib õiglaseima otsustuse tegemise eesmärki. Menetlusel on otsene seos põhiõiguste tagamisega. Tegemist on kahesuguste põhiõigustega: 1. Materiaalse põhiõigused sätestatud põhiseaduses omandavad aktuaalsuse haldusakti andmisel, kui tegemist koormava haldusaktiga, siis nendega piiratakse või realiseeritakse isiku põhiõigusi isik nt realiseerib oma ärategevuse, kui aga keeldutakse seda luba andmast, siis piiratakse isiku tegutsemisvabadust 2. Omandavad aktuaalsuse menetlus käigus formaalsed põhiõigused. 65 §2. Menetlusosalised haldusmenetlused. Osalisteks on: 1. Haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik e taotleja. Menetlusosalised ise algatavad menetluse. 2
etteteatamise aega ja tööstaazist sõltuvat koondamistasu. Samuti ei pea ta töötajale võimaldama palgaga puhkust nagu töölepinguga töötaja puhul, vaid võib lepingu sõlmida vaid konkreetse projektiga seotud ajaks. Töölepingul on ka teisi tööandjale kohustuslikke tingimusi, millega töövõtulepingu või käsunduslepingu puhul ei pea arvestama. Seega on töövõtuleping mõlemale osapoolele seotud väiksemate lisakohustustega, võimaldades suuremat tegutsemisvabadust. Samas on töövõtulepingu ülesütlemise lihtsuse tõttu töövõtja seisund ebakindlam (nii töövõtja kui ka tellija jaoks) kui töölepingu puhul. Töövõtulepingu sõlmimine õigustab end ühekordsete ja lühemate projektide puhul. Pikaajaliste projektide puhul võib tuumikmeeskond tegelda projektiga ka tähtajalise töölepingu alusel. Ajutist lisatööjõudu võib kaasata projekti mõneks etapiks konkreetse töö tegemiseks töövõtulepinguga
puidutöötlemisfirmas, aga ta läheb sinna tööle garaažijuhatajana – kas võib või ei o kui töötaja läheb ülemuseks, siis pigem kehtib, kuna saab läbi alluvate oma teadmisi rakendada - Kui ei ole kirjalikku kokkulepet, siis töötaja suhtes konkurentsipiirangut kohaldada ei saa – piiravam kui saladuse hoidmise kohustus kuna see piirab ta tegutsemisvabadust. Konkurentsipiirang võib olla nii lepingus endas kui ka lepingulisas (hiljem kokku lepitud) - 3.12.2 Lisanõuded pärast lepingu lõppemist - Pärast TL lõppemist on piirang kehtiv kui: o Selle kohta on kirjalik kokkulepe o see kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest o tööandja maksab selle eest pärast lepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist;
esile toodud probleemidele. Kindlasti annab OWS tunnistust protestide muutunud vormidest, sest OWS ei olnud spontaanne ettevõtmine. Tegevus oli mingites aspektides väga hästi planeeritud ja ettevalmistatud, mis näitab meeleavalduse sisemist organiseeritust. OWS-i näide toob selgelt esile Ameerika Ühendriikide põhiseaduslikkuse tagatuse ja riigivõimu piiratuse. Kodanikel oli OWS näol võimalik väljendada oma sõnavabadust ja tegutsemisvabadust. Nende vabadust hakati piirama alles siis, kui tekkis selleks mõistetav vajadus. Samuti näitab protestiaktsiooni kestvus USA poliitilise kultuuri tolerantsust. Kuna protestiaktsiooni telklaager Zuccotti pargis oli üleval praktiliselt kaks kuud, siis võib öelda, et nende tegevusse suhtuti sallivalt ja neid aktsepteeriti, isegi siis kui nende vaateid ei pruugitud alati toetada. OWS puhul oli tegemist üksikprobleemi huvigrupiga, kuna liikumine omas teemapõhist poliitilist agendat
On üks põhjuseid, miks rahvas pettus perestroikas. Kui 1990 oleks võikiht leiva peal paks olnud, siis sisemine areng NL-s oleks võinud hoopis teistsugune olnud olla. 5.Võimuvahekorrad keskus-liiduvabariik Gorbatšovi eesmärk- NSVL terviklikkuse säilitamine. Kaadrimuudatus puudutas ka liiduvabariikide juhtkondi, uutel inimestel oli suurem tegutsemisvabadus, olid vähem sõltuvad, pol reform andis veelgi tegutsemisvabadust juurde jne. Regioonid hakkavad tasapisi oma poliitikat teostama. Liiduvabariikide püüded suurema iseotsustamise kättevõitmiseks- Liidulepingu idee- 1988 16.nov Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, pakkudes Moskvale, et sõlmime liidulepingu. Kui tollal oleks liidulepingu idee vastu võetud, on ilmselge, et ka NL sisepol areng oleks hoopis teistmoodi läinud
annaabi.ee 
