Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin,Mussolini) (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle vahel puhkes Vene kodusõda kes võitis miks?
  • Mõisted.
    NSVL – Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina , Valgevene ja Taga- Kaukaasia , pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi.
    Maailmarevolutsioon – Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920-ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides.
    Sõjakommunism - Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 – 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta.
    NEP – peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor .
    Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine.
    Plaanimajandus – majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik( kvartali -, aasta-, viisaastaku-) plaan.
    Kollektiviseeriminee kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand.
    GULAG – Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid.
    KGB – NSV liidu riikliku julgeoleku komitee.
    OVRA – Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fašismi vastase tegevuse.
    Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fašistlikult.
    Kolmas riik – Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
    Gestapo –natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei
    SS - Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
    Weimari vabariik – Saksamaa 1919-1933, kuni Hitleri võimule tulekuni. Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos.
    Hitlerjugend – Noorsooliit Saksamaal, kus toimus noorte kasvatamine .
    Pioneerid – Nõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 10-14aastased noored. Kes kõik pidid kandma punaseid kaelarätte.
    OktoobrilapsedNõukogude liidu noorteorganisatsioon, kuhu kuulusid 7-10 aastased lapsed.
    Antisemitism – juudivihkaja, neid leidus Saksamaal, kuna seal taheti saavutada rassilist puhtust.
    Mein Kampf ” – Hitleri kirjutatud raamat, kus olid tema põhimõtted, nt, et Saksamaa peab saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Alustas 1924 aasta kevadel vanglas.
    2. Isikud.
    Stalin NSVL -i juht.Tuli vastu tahtmist võimule Venemaal 1922. Diktaator . Jossif Džungašvili, lasi ennast kutsuda Kobaks(raudmees), esimest korda kasutas ta nime Stalin 1913. Ajaleht "Pravda" toimetaja . Kommunist, küüditas paljud, lõi vangilaagrid. Lõi NSVL liidu.
    Mussolini - Fašistliku Itaalia duce , diktaator. Tahtis teha Itaaliale uut pealinna Mussolinia. Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud Vana- Rooma keisririik.
    Hitler - Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute . Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud , vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine.
    3. Aastaarvud .
    NSVL-i loomine -1922.
    Stalini võimuletulek – 1922.
    Hitleri võimuletulek - 1934.
    Mussolini võimuletulek - 1925.
    Vene kodusõda - 1918-1920.
    kollektiviseerimise algus NSVL-s - 1929.
    Weimari vabariigi aastad - 1919-1933.
    4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks?
    Venemaa kodusõda puhkes valgete(antant) ja punaste( kommunistid ) vahel. Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern . Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest:
  • Punased koos, valged pikal rindel laiali.
  • Punaste käes tööstuspiirkonnad.
  • Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti)
  • Sõjakommunismi poliitika ja Tšekaa(esineme KGB).
    5.Võrdle NSVL-i, Itaaliat ja Natsi-Saksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika , ideoloogia!).
    NSVL
    Itaalia
    Saksamaa
    ideoloogia
    Kommunism
    Fašism
    Natsionaalsotsialism
    majandus
    Algul oli sõjakommunism, siis tehti uus majanduspoliitika ning siis tuli plaanimajandus ja range tsentraalne juhtimine. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad. Kollektiviseerimine.
    Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Töölised jagati kutsekogudesse. Moodustusid korporatsioonid, mille tegevust kontrollis fašistlik valitsus.
    Riigi sõjalise võimsuse tõstmine. Laenud. Plaanimajandus. Miljonitele inimestele uus töökoht. Rahva majanduslik olukord paranes . Majanduslik tõus võis olla ajutine, s.p. vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõnavabaduse kaotus.
    sisepoliitika
    Üks partei – kommunistlik.Vägivaldne, kolhoosi mitte astujad saadeti sunnitöölaagritesse.
    Üks partei – fašistlik. Eesmärk saada sama võimsaks nagu Rooma- impeerium . Sõnavabadus võeti ära. Rassism .
    Üks partei – NSDAP
    taheti tühistada Versailles ’ ja teised alandavad lepingud .
    välispoliitika
    Revolutsiooni õhutamine teistesriikide. Kodusõjas osalesid ka välisriigid. Rahvasteliidust astuti välja.
    Sõjakas, eesmärgiks Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Pärast vallutamist kuulutati Itaalia riik impeeriumiks.
    Sõjakas, seati sisse üldine väeteenistuskohustus, loodi võimas armee .
    6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaast.
    Juhikultus
    Kurvad elulood ; Führer, Duce, Koba
    Propaganda
    Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine , juhi võimu näitamine.
    Üks partei
    NSDAP, kommunistlik, fašistlik
    Üks ideoloogia
    Natsionaalsotsialism, kommunism, fašism
    Sala- ja julgeolekuteenistused
    SS, Gestapo; KGB; OVRA
    Majandus allutatud riigile
    Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid kontrollis riik, korporatsioonid.
    Välispoliitika
    Üldine väeteenistus kohustus; Maailmarevolutsioon, Rahvasteliidust välja astumine ; Itaalia riik kuulutati impeeriumiks.
    7.Leia põhjuseid, miks need riigid läksid peale I ms diktatuuri teed.
    * MUUTUSED ÜHISKONNAS. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Ka naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid rahuldada.
    * SÕJA MÕJU. Rahvas oli harjunud karmikäelise riigivõimuga. Sõja tingimustes osutus selline võim tõhusaks. Pärast rahu sõlmimist oli juhtidel üsna kerge rahva poolehoidu saavutada.
    * PETTUMINE VERSAILLES SÜSTEEMIS. Solvusid kaotanud rahvad (Saksamaa, Ungari, Türgi) ja ka Antanti liitlased(IT, JP). Kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste soovidega. Leidsid toetust juhid, kes lubasid ebaõiglase lepingu tingimuste tühistamist.
    * MAJANDUSLIKUD RASKUSED. Majanduskriis röövis usu demokraatiasse. Arvati, et kui halvemaks minna enam ei saa, võib karmikäeline diktaator olukorda parandada.
    * TERAV RIIGISISENE VÕIMUVÕITLUS JA VALIMISKÜNNIS. Poliitikud ei töötanud oma eesmärkide nimel, põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. Liiga palju erakondasid ühes parlamendis tegi otsustamise raskeks. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks ja valijate mõjutamiseks.
  • Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda Hitler Stalin Mussolini #1 Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda Hitler Stalin Mussolini #2 Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda Hitler Stalin Mussolini #3 Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda Hitler Stalin Mussolini #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor greete kirik Õppematerjali autor
    9 klassi materjali kordamisküsimused

    Sarnased õppematerjalid

    Venemaa-Saksamaa ja Itaalia pärast I maailmasõda
    2
    docx

    Venemaa, Saksamaa ja Itaalia pärast I maailmasõda

    Isikud: 1. Stalin- oli Nõukogude Liidu juht. 2. Mussolini- oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922­1943. 3. Hitler- oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Aastaarvud: 1. NSVL-i loomine-1922.aastal 2. Stalini, Hitleri ja Mussolini võimuletulek : Stalin 1927.aastal ; Hitler 1921. Aastal ; Mussolini 1922. Aastal. 3. Vene kodusõda 1917-1920 4. kollektiviseerimise algus NSVL-s 1920 5. Weimari vabariigi aastad 1919 -1933 4. Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal? Kes võitis ja miks? Venemaa kodusõda puhkes punaste ja valgete (poliitilised jõud) vahel. Puhkes ta kuna teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega

    Ajalugu
    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
    11
    doc

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

    KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed

    Ajalugu
    Itaalia-Venemaa-Saksamaa-Ajalugu 9 klass
    3
    docx

    Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

    Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks

    Ajalugu
    Diktatuurid Euroopas
    3
    doc

    Diktatuurid Euroopas

    inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid

    10.klassi ajalugu
    Diktatuuri kujunemine
    8
    docx

    Diktatuuri kujunemine

    inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva  Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930

    Ajalugu
    AJALUGU – II MS
    7
    doc

    AJALUGU – II MS

    2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. · KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.

    Ajalugu
    Diktatuurid Saksamaal ja NSVL
    4
    docx

    Diktatuurid Saksamaal ja NSVL

    Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda demokraatlike toiduainete riigile pidid teenima võõra tõu esindajaga. vabadusi ja andmise kohustus. riiki ja inimesed Vaimuhaiged ja inimõigusi Kehtestati sunduslik tuleb allutada kurjategijad ei töökohustus

    Ajalugu
    Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul
    11
    doc

    Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

    põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt

    Ajalugu




    Kommentaarid (3)

    helinb profiilipilt
    helinb: aitäs väga
    07:46 19-12-2011
    StormyPuppy profiilipilt
    StormyPuppy: Tänan!
    18:18 13-11-2012
    p6nnn profiilipilt
    p6nnn: aitäh
    00:35 30-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun