Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine (0)

1 Hindamata

Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus “

Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel , kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Eesti parlamendiliikmete küsimuste arv ja nende piiranguteta sisu, ei takista Riigikogu funktsionaalset tööd ning kas Eesti ikka vajab 101. parlamendiliiget?

Reegel, mida suurem parlament , seda piiratum on üksikparlamendiliikme tegevus, on selgesti näha Poola Sejmi puhul, kus üksiksaadik ei saa seaduseelnõu esitada. Eestis seevastu on eelnõude esitamise õigus kõigil parlamendisisestel organitel. Üksiksaadikud nii Eestis kui Leedus kasutavad aktiivselt antud õigust, sest sisulisi piiranguid eelnõudele ei ole seatud ja tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti valitsuse eelnõude heakskiidu osakaal, mis jätab saadikud seadusandluse sisulise mõjutamise seisukohalt tagaplaanile. Tekib küsimus, kas parlamendisaadikud esitavad eelnõusid vaid enesereklaamiks või puudub neil tõesti võimekus ja tahe rinda pista valitsusega, et head eelnõud esitada?

Parlamendikomisjoni istungite avalikkus või suletus mõjutab saadikute tegutsemisvabadust ja eeliseid . Eestis on istungid suletud ning see annab eelise käsitleda olulist infot ilma, et fraktsioon komisjoni tööd kuidagi kontrolliks või selle otsuseid kallutaks. Kas teadmatuse eelisel on lisaks ülaltoodule veel ka teisi eeliseid? Leedus ja Poolas on istungid avalikud, mis vähedavad eeliseid kuna erakonna juhtidel on võimalus kontrollida komisjoni liikmete tegevust ning nende otsuseid erakonna kasuks pöörata.

Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“

Taasiseseisvumisega kaasnes vajadus uute seaduste ja regulatsioonide järgi ning parlamendi keskne roll oligi tegeleda seadusloomega, mis liigitas Riigikogu tööparlamendi alla. Aastate möödudes on seadusandlik võim taandunud täitevvõimu ees ja valitsus on sekkunud aktiivselt seadusloomesse, mistõttu tööparlamendile omased funktsioonid on kadumas ning on näha tendentsi kõneparlamendiks muutumisele. Selleks annab alust avalike debattide rohkus täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel.

Võrreldes Eestis esitatud eelnõude jaotust parlamendi ja valitsuse vahel on näha, et iga parlamendi koosseisuga muutus esitatud eelnõude vastuvõtmise protsent vanade demokraatiate tasemele , kus valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Seega võib väita, et Riigikogu “normaliseerumise” protsess on liikunud parlamentaalsetele demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. See on ka põhjus, miks parlamendi roll seaduseloome vallas on vähenenud ja valitsuse oma suurenenud.

Töömahu ja efektiivsuse võrdlemisel eristuvad kaks kindlat joont. Enne valimisi suureneb parlamendi töömaht hüppeliselt, sest Riigikogus võetakse vastu ametist lahkuva valitsuse viimase hetke seadusi ja otsuseid. Peale valimisi tegeleb Riigikogu järelvalvega valitsuse üle, mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega. Tegemist on justkui “tudengisündroomiga”, kus olulised otsused jäetakse viimasele hetkele ja sellest johtuvalt võidakse vastu võtta rutakalt loodud ja ebaküpsed seadused.

Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“

Rahva usaldust Riigikogu vastu mõjutavad nii poliitilised ja sotsiaaldemograafilised muutujad kui ka majanduslik keskkond. Usaldustunnet tekitavad valitsusega sarnane poliitiline maailmavaade, üldine poliitikahuvi, elanike rahulolu valitsuse toimimise ja eelarvepoliitikaga ning valimis-ja parteisüsteem. Kõrgharitumad ja paremal elujärjel noorem põlvkond on suurema usaldusega. Äramärkimist väärib asjaolu, et sissetulekul on Riigikogu usaldusele suurem mõju kui haridustasemel. Majanduskriis näitas, et rahvas hoolib suures plaanis riigi majandusolukorra käekäigust ka siis, kui see nende isiklikku olukorda väga tugevalt ei mõjuta.

Eesti parlamendi usaldus Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on esikümne lõpus ning proportsionaalne valimissüsteem ning tugev eelarvepoliitika mängib siin suurt rolli. Muulaste usaldus Riigikogu vastu on olnud kõikuv, ületades mõnel perioodil isegi eestlaste usaldustaset, kuid mis langes peale 2007. aasta aprillirahutusi ning ei ole enam endisele tasemele taastunud.
Hetkel on raske mitte-eestlaste usaldust tõsta, sest Eesti-Vene suhted on ikka veel pingestatud.

Riigikogu usaldamises esinevad hüppelised muutused on põhiliselt seotud valimistsükliga. Uue Riigikogu koosseisu ametisse astumisega, s.o. peale valimisi, rahva usaldus suureneb, kuna oodatakse rahvaesindajatelt nende erakondade poolt antud lubaduste täitmist ning paremat esindatust. Peale valimisi usaldus langeb mitmetel asjaoludel: kas seetõttu, et valitsus moodustati erakondadest, kelle poliitika ei ole valija eelistusega sarnane või et antud lubaduste täitmist ignoreeritakse. Ametiaja lõpus on taas märgata usalduse tõusu, kui üritatakse võimalikult palju otsuseid ellu viia ja uute valimislubadustega rahvast peibutada.

Eero Liivik ” Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008”

EV põhiseaduse kohaselt piirdub rahva riigivõimu teostamise võimalus vaid Riigikogu valimise ja rahvahääletusega, millest viimase korraldamise otsustab ainult parlament. Kuigi otsedemokraatia rakendamise vajadus on aastate jooksul korduvalt tõusetunud ning rahvas soovib kasutada vetoõigust valitsuse otsuste suhtes, ei soovi parlament riskida referendumi korraldamisega, sest kardetakse seaduseelnõu läbikukkumise korral erakorralisi valimisi. Tekib küsimus, kas Riigikogu liikmed teadlikult ignoreerivad referenumi korraldamist, et päästa enda ametipositsioon, sest kaks rahvahääletust meie iseseisvumise algusest tänaseni, on selgelt liiga väike arv. Ehk tuleks meil eeskuju võtta teistelt arenenud demokraatiaga riikidelt, kuidas otsedemokraatiat paremini rakendada või tuleks rahvaalgatuse seadustamise protsess uuesti päevakorda tõsta.

Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis valdavas osas algatati opositsioonilise Keskerakonna poolt ning mis kõik valitseva koalitsiooni poolt tagasi lükati ja maha hääletati. Võim ja võimuvõitlus avaldus selgesti poolte hoiakutes: opositsioon viljeles otsedemokraatiat soosivaid diskursusi ning paremerakonnad eesotsas Reformierakonna , Isamaa ja Res Publica saadikutega viljelesid otsedemokraatiat vastustavaid diskursusi, olles arvamusel, et nad on ilmeksimatud ja rahvaalgatuse sisseseadmine konkureeriks parlamendiga. Siinkohal võib diskuteerida vastuolu üle, miks rahvast usaldatakse siis, kui valitakse rahvaesindajaid parlamenti, kuid needsamad saadikud ei usalda rahvast otsedemokraatiat puudutavates küsimuses. Kas Keskerakonna võimule tulemisega taaskäivitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse seadustamiseks või oli tegemist populismiga? Elame-näeme!

Et kaasas käia Euroopa Liidu arenguga, peab Eesti vähemalt kaaluma rahvaalgatuse seadustamise võimalust, sest ka Lissaboni lepinguga on kehtestatud rahvaalgatuse initsiatiiv. Praegune Eesti poliitiline ladvik ei ole olnud soosival seisukohal otsedemokraatia legaliseerimiseks, mida tõendab ka eelmisel aastal toimunud katse rahvahääletust korraldada. Päevakorras oli opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) soov palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu üle korraldada rahvahääletus . Riigikogu ei toetanud antud ettepanekut ja rahvahääletuse korraldamist ei toetanud ka parlamendi põhiseaduskomisjon.

Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused”

Kaasamisel peetakse komisjoni esimehe rolli tähtsaks kuna tema loal moodustatakse töörühm ja kutsutakse istungile teised osapooled. Kui aga komisjoni esimehe aktiivsusest hoolimata mõnel saadikul huvi, tahe või teadmised puuduvad, võib töö eelnõuga nurjuda. Enamikel juhtudel on kaasamiste käigus võimalik komisjoniliikmetel ja nõunikel ka ise end harida ning omandada uusi teadmisi ja kogemusi. Samuti võimaldab kaasamine saada väärtuslikku tagasisidet praktikutelt ja spetsialistidelt ning just sisulise tagasiside saamine annaks kõikidele osapooltele veendumuse, et nende arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud ja õigesti aru saadud. Arvan, et oluline oskus seaduseloomes kaasarääkimiseks, on kompromisside tegemine, sest arvatavasti on igas komisjonis vähemalt alguses raske leida ühist keelt.

Riigikogu komisjonide erinevus töökorralduslikes küsimuses võib põhjustada segadust , mis takistab kaasamise efektiivsust nii tehtavate ettepanekute kui ka dokumentatsiooni osas. Ollakse arvamusel, et protokoll võiks sisaldada erinevaid positsioone, arutluskäike, põhjendusi või otsuseid, kuid näiteks tagasiside andmiseks sobiks paremini seletuskiri või selle lisa, sest seletuskirju on eelnõu kohta vaid üks. Komisjoni tehtavad ajagraafikud seevastu võimaldaksid liitude kaasamisel seaduseloomesse neil menetluse käiguga paremini kursis olla ja hoida kokku aega, mis muidu kuluks info saamisele ja vahetamisele. Ühtsed töökorraldusreeglid parandaksid ehk komisjonide töö kvaliteeti ja kvantiteeti.

Kodanikeühenduste rahastamise probleemiks on selle ebastabiilsuses, mistõttu on raske oma tegevust pikemalt ette planeerida . Kui rahastajat ei leita, siis komisjon ei kaasa ühendust ja need omakorda saavad veel vähem toetust ja võimalusi seaduseloomes osaleda. Kuna ühenduse inmkapital on samuti sõltuv rahast ja tihti on vaja eriharidusega spetsialiste ettepanekute sõnastamiseks, kasutavad paljud ühendused omaenda liikmete ekspertteadmisi. Ettevõtete liidud kasutavad võimalusel oma katusorganistasiooni töötajaid tasuta, mis võib anda neile kaasamisel suurema eelise. Riigipoolne sõidukulude kompensatsioon oleks suureks abiks neile töörühmas osalejatele , kes asuvad teistes Eesti ühendustes ning peavad istungil osalemiseks Tallinna sõitma.
0

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 8 allalaadimist

Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine #1

Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine #2

Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine #3

Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mansur Õppematerjali autor

1. Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“
2. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“
3. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“
4. Eero Liivik ”Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008”
5. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused”

Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleeme käsitlevate artiklite analüüs Eesti valitsemiskorraldus eesti valitsemiskorraldus Mihkel Solvak parlamendis – vabadus ja sõltuvus Kakskümmend aastat Riigikogu Reiljan Andres Pettai Vello Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012 Eero Liivik Otsedemokraatia diskursused Riigikogus rahvaalgatuse seadustamise menetlus Mirjam Allik

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI VALITSEMISSÜSTEEM

EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema

Riik ja valitsemine

pdf

Riigiõigus - Riigikogu

hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja

Riigiõigus

docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh

Ühiskond

doc

Riigiõigus

mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust. Valdav enamus riigiõiguse normidest reguleerib riigiaparaadi toimimist, mitte isiku põhiõigusi. Nt Eesti põhiseaduses umbes 2/3 sätetest reguleerib avaliku võimu moodustamist, selle ülesehitust, pädevust. 2. Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu? Riigiõigus ja konstitutsiooniõigus. Harilikult kõneldakse riigiõigusest kahes tähenduses- kui õigusharust ja kui teadusharust. Valdavalt aga siiski kui õigusharust. Paralleelselt kasutatakse mõistet konstitutsiooniõigus. Varasemas

Õigus

docx

Eesti valitsemissüsteem

Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi. 3) Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud juhtudel teeb peaminister Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu. 4) Peaminister täidab ka muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja muude seadustega. Näiteks on peaminister teadus- ja arendusnõukogu esimees. 5) Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest. 6) Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks.

Ühiskond

doc

Ühiskonna konspekt

tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. * Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. * Kandideerimisõigus ei ole isikul , kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud.

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus

docx

Avaliku halduse esseed

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest

Avalik haldus

Rohkem sarnaseid