- keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus; - puudulik keskkonnakorraldus. Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid, üritavad vastavate alade spetsialistid neid hädasid pidevalt leevendada ja võimaluse korral üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud, on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne.
ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada? · ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" + rahvuslikud arengustrateegiad + tegevuskavad · Valdkonnastrateegiad. Näiteks lastekaitse, narkomaania ennetamise strateegia · Natura jt
Hästi korraldatud asjaajamise süsteem kaitseb dokumente lubamatu muutmise eest ning säilitab kõik andmed selle kohta, kes ja millal on dokumente täiendanud. See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida. Kasutegurina näen ka seda, et kui organisatsioon tagab kiire ja asjakohase ligipääsu organisatsiooni puudutavale avalikule teabele (nt tegevuskavad, protokollid, memod, info ametnike palgaandmete kohta jms.), siis suureneb läbipaistvus ning usaldusväärsus. Korralikult sisse töötatud dokumentide haldamise süsteem lihtsustab organisatsiooni otsustusprotsesse. Samuti annab see organisatsioonidele võimaluse võrrelda asjaajamist, tegevusi ning tööülesandeid erinevate aastate lõikes ning analüüsida organisatsiooni efektiivsust.
riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Riskianalüüsi kasutatakse kui vahendit töökeskkonna riskide hindamiseks ja ohutegurite tuvastamiseks ning ohjamiseks. Selgitab välja ohutegurid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi Riskianalüüsi alustatakse sellega, et tutvutakse ettevõttes kõikide töökohtade töökeskkondadega. Kui leitakse mingid probleemid, koostatakse tegevuskavad, kus on määratud kindlaks inimesed, kes peaksid neid probleeme likvideerima hakkama ning samuti ajakava, millal peaks kõik tehtud olema. Ma pole eriti kursis sellega, kui head ohutusnõuded Eesti ettevõtetes kasutusel on, kuid ma tean seda, et Euroopa Liit on näiteks kasutusele võtnud erinevaid programme, mis peaksid aitama ettevõtetel maandada riski, kaitsta töötajaid ning parandama majandustegevust.
Määratleda, kirjeldada ja hinnata mõjusid, mis võivad tekkida PPP rakendamisel Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Suhteliselt uus; Programmidele (Veekaitse programmid jne.); Plaanidele (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); Tegevuskavadele (poliitikatele), strateegiatele, kontseptsioonidele (Riiklik Säästva Arengu Strateegia); Seaduste ja regulatsioonide eelnõudeile. Mis nõuab KSH-d? • Tegevuskavad, poliitika? • Programmid, plaanid (EL) • Eelarved (Soome) PPP • Poliitikad (tegevuskavad) • Plaan- poliitika rakendamise strateegia spetsiifilisem kokkuvõte • Programm- kava, mis sisaldab ettepanekuid, vahendeid ja meetodeid, enam täpsustatud, poliitika rakendamiseks, vahel ka kui projektide grupp KSH Strateegiline tähendab, et hinnang antakse piisavalt varakult, olles olulise mõjuga võtmeotsustele
viiakse ja seda kontrollitakse, siis hea valitsemine tähendab võimu teostamist ,,õigesti". See on tihedalt seotud organisatsiooni legitiimsuse mõistega, mille all peetakse silmas, kuivõrd teda teiste poolt tunnustatakse ja tema otsuseid aktsepteeritakse. Vastutavust võib kitsamas tähenduses mõista kui oma lubaduste täitmist. Pikaajalise visiooni põhjal sõnastatakse strateegilised eesmärgid lähiaastateks, iga-aastased tegevuskavad ning konkreetsete programmide, projektide ja tegevuste kavad. Nendega annab riikk teatud lubadusi, mille täitmist ta hiljem ka hindab. Et eesmärkide saavutamist oleks võimalik hinnata, peavad need olema ajastatud ja mõõdetavad. Läbipaistvus tagab, et ka teised saavad riigi vastutavusest aru. Kõigile osapooltele peab olema selge, millega ja kuidas valitsus tegeleb, milline on tööjaotus ja vastutused, kuidas sünnivad otsused, kuidas kaasatakse nende tegemisse liikmeid,
Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega. Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav. Sageli kaasneb sellega suur "paberimajandus", millesse on haaratud ka mitmed teised ametkonnad, kes väljastavad tõendeid ja avaldusi, mis tõestavad inimese vastavust esitatud nõuetele.
Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti Euroopa Liidu suunalise tegevuse hindamiseks. Selle põhjal töötatakse välja valdkondlikud tegevuskavad ning kujundatakse seisukohad Euroopa Liiduga seotud üksikküsimustes. ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika" on oluliseks abivahendiks Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata
2. elanikkonna madal keskkonna teadlikkus 3. keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus 4. puudulik keskkonnakorraldus. Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid, üritavad vastavate alade spetsialistid neid hädasid leevendada või võimaluse korral üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused. Suhtudes keskkonda teadlikult, võime loota, et ka tulevased põlved saavad nautida puhast Eestimaa loodust ning hingata puhast õhku. Peame pidama meeles, et inimene ei ole looduse peremees, vaid osake sellest ning oma tegevuses ka sellega arvestama. SÄÄSTEV ARENG MIS ON SÄÄSTEV ARENG?
5) Agenda 21-ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm järgmiseks sajandiks (21sajandiks) Agenda 21 eesmärgid: 1) Loodusressursside säästlikum kasutus Maal 2) Tähtsustada keskkonnasõbralikust 3) Saavutada inimkonna arvukuse stabiliseerumine 4) Vältida globaalprobleemide süvenemist 5) Muuta inimeste hoiakuid, arvamusi keskkonnasäästliku eluviisi suhtes Eesmärkide saavutamine: 1) Koostatakse säästva arengu tegevuskavad 2) Elluviimist rahastatakse EL-i struktuurfondidest ja ühtekuuluvusfondist Eesti keskkonna poliitika: 1) Tugineb riiklikele seadustele ja määrustele 2) Säästva arengu seadus võeti Eestis vastu 1995 a Andres Tarandi inisiatiive 3) Looduskaitse seadus , jäätmeseadus,pakendiseadus, kalapüügiseadus jne Säästva arengu nõuded: 1) Toidu ja energia tootmine pead põhinema. Taastuvatel loodusvarasid 2) Taastuvaid loodusvarasid kasutada normaalselt, mitte raiskavalt
jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad 6) Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures 7) Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures 8) Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures 9) Kaalu ja prioriteetilisi riske 10) Keskendu kriitilistele riskidele 11) Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste ja sisemiste võtmeosapooltega. Kaalutletud ja põhjendatud riskide jaotamine on osa elujõulisest koostööst 12) Tuvasta riskide vähendamise abinõude kulud 13) Rakenda meetmeid riskide vähendamiseks Tuleb arvestada, et kõiki võimalikke tõrkeid ja nende põhjustajaid pole võimalik tuvastada, ennetada või nendemõju vähendada. Samas on võimalused riskide juhtimisel praktiliselt lõputud
jääda tööle ületunde tegema, kui on kiired ajad. Pere on enamasti toetav ja abistav vaatamata sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas. Olen aru saanud, et õppimist ennast on samuti võimalik õppida, et kogu tegevusega omandada võimalikult maksimaalne hulk teadmisi. Õpistrateegiad aitavad mul õppetegevust korraldada ning süsteemsemaks muuta.Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, eriti aga oma õppimise juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine.
tegevuskavade väljatöötamine. Sellega tegeletaks igas ettevõttes. Tihti on see juhtide või omanike pärusmaaks. Planeerimisega tegeletakse nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Milleks on planeerimine tähtis? Üheks suurimaks põhjuseks on kindasti see, et ettevõtte töötajatel oleks selge ettekujutlus organisatsiooni eesmärkidest ja saaks teada, mis on nende roll eesmärgi saavutamiseks. Teiseks põhjuseks võib lugeda ebaselguse vähenemist planeerimise tagajärjel. Nähes eesootavaid muutusi, oskavad juhid neid arvesse võtta ja väljatöötada vajalikke abinõusid. Et
Tegemist polnud ettevõtmisega riigi kulul, reisi ettevõtjad suutsid leida toetajaid, kes hulga peale ürituse kogu 6,5 miljoni kroonise kulu kinni maksid Teekond oli pikk. Läbiti 37000 meremiili, külastati 25 riiki ja vahepeatus tehti 36 sadamas. Mõneski ettejäävas paigas olid eestlased käinud juba enne ümbermaailmasõitjaid, isegi enne esimesi eurooplasi. Meresõit on riskiga seotud ettevõtmine. Lennuki meeskonnal olid kokkulepitud tegevuskavad, mis oleks tehtud, kui keegi oleks sõidu ajal üle parda kukkunud. 1. Roolimees hüüab valju häälega teate ,,Mees üle parda" 2. Teine vahimees viskab päästerõnga üle parda 3. Kapten võtab juhtimise üle ja määrab vahimeeste hulgast jälgija, vajadusel ka kaks, kelle ainus kohustus on üle parda kukkunut silmas pidada 4
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist.
alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve
Töötajate ja elanike tervis. Suhtlemine. Säästev areng. Kkjuhtimissüsteemi võib vaadelda: Keskkonnakaitse korraldamise vahendina Org üldise juhtimissüsteemi osana Ettevõte peab: Töötama välja kkpoliitika Teostama kk ülevaatuse Määratlema keskkonnaalased prioriteedid Töötama välja tegevuskava Teostama järelkontrollid Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. !!!!!!!! Demingi juhtimismudel: planeeri/kavanda, tegutse/vii ellu, kontrolli, täienda. Kavanda: keskkonnapoliitika, olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad. Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused. Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus
Kuid vett peaks otstarbekalt kasutama ka iga inimene oma igapäevases tegevuses. Kasvavate keskkonna- ja sotsiaalprobleemidega toimetulekuks on loodud tegevuskava 21. sajandiks Agenda 21. Ülemaailmne Agenda 21 (säästva arengu tegevuskava aastani 2030) võeti vastu Stockholmis 1992. aastal. Järgnevalt võeti vastu Agenda 21 erinevatel tasanditel (näiteks Euroopa, regionaalsel ja Eesti tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu tegevuskavad). Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist). Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest
Harivesilik Haruldased Ohualtid Peale Eestile iseloomulike ohutegurite mõjutab kahepaiksete arvukust maailmas toimuvad kahjulikud muutused nagu keskkonna kasvav reostumine, kliimamuutused, haiguste ja parasiitide kasvav mõju. Kahepaiksete kaitse Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Juttselg-kärnkonna ehk kõre ja harivesiliku jaoks on moodustatud tegevuskavad liigi kaitseks. Elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks on hakatud rannaniite taastama kui kõre elupaigana, karjäärielupaiku hooldama ning väikeveekogusid taastama ja rajama. Asurkondade elujõulisuse tõstmiseks on olemas toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine [2]. 6 Kahepaiksete kaitseks tuleks säilitada väikeveekogusid. Neid ei tohiks kuivendada või pinnasega täita
Kompleksne ja eriline elupaiganõudlus Väheliikuvad (eriti kilpkonnad) KÕIK EESTI KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD ON KAITSE ALL! 9. Kaitse kuidas luua (kahep ja roomajatele) tingmusi või olemasolevaid parandada? Väikeveekogude taastamine ja rajamine, kudemispaikade korrastamine, taastamine või rajamine. Eksperdi osalemine veekogude taastamisel. Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis Kõre Harivesilik Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena Karjäärielupaikade hooldamine Väikeveekogude taastamine ja rajamine 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Mida kahepaiksete kaitseks teha? Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi! - Mitte prahistada - Mitte kuivendada
jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad · Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures · Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures · Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures · Kaalu ja prioritiseeri riske · Keskendu kriitlistele riskidele · Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste ja sisemiste võtmeosapooltega. Kaalutletud ja põhjendatud riskide jaotamine on osa elujõulisest koostööst · Tuvasta riskide vähendamise abinõude kulud · Rakenda meetmeid riskide vähendamiseks Tuleb arvestada, et kõiki võimalikke tõrkeid ja nende põhjustajaid pole võimalik tuvastada, ennetada või nendemõju vähendada. Samas on võimalused riskide juhtimisel praktiliselt lõputud
kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Selleks, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus, tuleb tagada ühiskonna kui terviku areng, mis tähendab, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Tagamine: toetused, hariduse võimaldamine, valdkonnastrateegiad, tegevuskavad jne. Jätkusuutliku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust iseloomustab: õiguspärane ehk legitiimne võim, valitsemise efektiivsus, hea ning efektiivne valitsemine. (Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) Hea valitsemine legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja peab kaasama kodanikke. Efektiivne valitsemine näitab kui edukalt suudetakse lahendada erinevate sotsiaalsete
tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega . Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav. Sageli kaasneb sellega suur "paberimajandus", millesse on haaratud ka mitmed teised ametkonnad, kes väljastavad tõendeid ja avaldusi, mis tõestavad inimese vastavust esitatud nõuetele.
6 talutav risk, lubatav, riski vähendamine on koheselt vajalik, töö tuleks peatada või kui see pole võimalik siis kiiresti lõpuni viia ja seejärel riski vähendada. 9 lubamatu ehk eluohtlik, tuleb kõrvaldada viivitamatult, töö peatada koheselt Riskitaseme arvutamine – komistamien klassi põrandal ja kukkumien vastu laua nurka 4. Dokumenteerime riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava, koondame riskianalüüsid ja tegevuskavad ühte kausta, lisame mõõtmisprotokollid, kasutame erinevaid riskianalüüsi meetodeid. TÖÖS: 14 ohutegurid, Riskianalüüs ja tegevuskava: tööle – üliõpilastöö(köögitöö, puhastustöö, õppetöö), töökohale – ruumile 116, töövahendile – muruniiduk Hea variant selle töö tegemiseks on vormistada tabelina. NT: RISKIANALÜÜS TEGEVUSKAVA
Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. 1) Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. 2) Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. 10. Mida tähendab lai, mida kitsas juhtimisulatus? Lai juhtimisulatus on kõige mahukam, ulatuslikum ja tähtsam tegevus või tegevused, mis kuuluvad juhtimise põhitegevuste hulka. Juhtimise põhitegevused koosnevad omakorda kitsapiirilisest juhtimisulatusest või toimingutest, mis näitavad, mida tuleb osategevuste sooritamisel ja missuguses järjekorras teha, andes igale osategevusele kindlatest järkudest koosneva menetluse kuju. 11
Rahvusvahelisse Jalgpalli Föderatsiooni (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liitu (UEFA) kuuluvana nende juhtorganite otsustest, samuti nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest. EJL eesmärk on heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallialase tegevuse juhtimine ning Eesti jalgpalli esindamine rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides avalikkuse huvides. EJL töötab välja ning viib ellu jalgpalli arengusuunad ja tegevuskavad; loob tingimused jalgpalli arenguks, harrastamiseks, järjepidevuse kindlustamiseks ning jalgpallurite meisterlikkuse tõstmiseks; propageerib jalgpalli ning ausa mängu (fair play) põhimõtteid; levitab jalgpallialaseid teadmisi ja kogemusi; koordineerib kõiki jalgpalliga seotud rahvusvahelisi spordisuhteid; viib läbi üleriigilisi ja rahvusvahelisi võistlusi; valmistab ette Eesti koondvõistkonnad ning lähetab need rahvusvahelistele
keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus; puudulik keskkonnakorraldus Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid, üritavad vastavate alade spetsialistid neid hädasid pidevalt leevendada ja võimaluse korral üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud, on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne. 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid. 1.2.1. Ökoloogiline kriis
detriiti. Leviala Jämepea on soojalembeline kala. Looduslikult elutseb Hiina jõgedes, Amuuri jõgikonnast lõuna pool. Taimevohamise takistamise eesmärgiga on teda asustatud Euroopasse, Lõuna- ja Põhja- Ameerikasse ning mitmetesse Aasia riikidesse (India, Pakistan). Osad riikides, näiteks USA's, on jämepea muutunud invasiivseks liigiks. Nende ja ka teise karpakala liikide leviku takistamiseks on USA's vastu võetud ka riiklikud tegevuskavad. Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks. Kala liha on valge ja tugev. USA's on tänu seostamisega karpkalaga toiduks kasutamine väike. Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks. Aastane töönduslik väljapüük 1000- 2000 tonni ringis (peamiseks püüdjaks Iraan). Kalakasvatuste aastane toodang 2012
ka need, kelle võimaluses on kokkulepitud tegevuskava ellu viia. Juhataja juhataja suunab arutelu päevakorrale toetudes, kohandades selle käiku vastavalt tekkinud situatsioonile. Jälgib, et koosolek kulgeb soovitud tulemuse suunas. Vastuvõetud otsused juhataja ülesanne on selgelt ja arusaadavalt võtta kokku millistele otsustele ja kokkulepetele jõuti. Otsuste fikseerimine koosoleku sekretär protokollib kõik vastuvõetud otsused ja tegevuskavad. Koosoleku õnnestumine sõltub igaühe 100%-lisest kohalolekust ja kaasamõtlemisest. Pärast koosolekut tuleb saata kõigile osalejatele ja teemaga seotud olevatele inimestele protokolli koopia. LÄBIRÄÄKIMISED- Läbirääkimine on suhtlemisprotsess, mis toimub alati kui me midagi soovime, kusjuures sageli tuleb pidada läbirääkimised nappide ressursside üle.
(Kadajas, 2005, 8 - 11) Õppimisel kasutab õppija omale omast õpistrateegiat. Õpioskuste ja õpistrateegiate klassifikaatoreid ja määratlusi on palju ja sageli on kasutatud neid mõisteid sünonüümidena. Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmärkidega. Siia kuuluvad baasoskused (lugemine, kirjutamine, vaatlemine jne), tunnetuslikud, organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne.
vabast ajast. Kuidas saavad siis muud asjad, näiteks Eesti korda tegemine, meile üle jõu käia? Selle sihini jõudmiseks me vajame nii arutelu kui ka selle tulemusel sündivaid kaalutud otsuseid. Me vajame ellurakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid. Need ideed ja tegevuskavad peavad lähtuma Eesti vajadustest, mitte aga vaidlustest, mil viisil, keda ja kui palju maksustada. Maksudeni jõuame siis, kui teame vastust küsimusele, mida teha, et riik mõistlikult töötaks. Me vajame arutelu, mida kiiresti kahaneva koolilaste arvu puhul teha oma haridussüsteemiga, raskeid otsuseid pelgamata, aga nii, et kvaliteet säiliks. Me peame, ilma paatose ja populismita, jõudma kokkuleppele, kuidas korraldada elu maal, et
käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Allikad: http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike
kuid nende kadumisoht ei ole nii suur kui eelmise halveneks. II 27 72 77 21 23 93 23 kategooria liikidel. Leiukohti on II kategooria liikidel tavaliselt mõnikümmend ja 2/3 neist asuvad Meil on koostatud või koostamisel tegevuskavad III 10 60 67 29 33 89 2 kaitsealadel. II kaitsekategooria taimeliikidest järgmiste taimeliikide kaitseks: kaunis kuldking, harilik Kokku 46 193 72 75 28 268 32 on kõige tuntum meie suurima õiega käpaline kobarpea, rohekas õõskeel, pehme koeratubakas,
Uus juhtimissüsteem strateegia rakendamiseks: Strateegia on kogu juhtimissüsteemi pidepunktis. Ühine tulevikupilt on strateegilise õppimise aluseks. 2. Kogu organisatsioon on püstitanud ühtsed eesmärgid. Strateegia-alane koolitus ja mõttevahetus suurendab töötajate otsustusõigust. Töötasu on seotud strateegia elluviimisega. 3. Seatakse ambitsioonikad, ent teostatavad sihttulemused. Tehakse kindlaks strateegiliselt olulised tegevuskavad. Investeeringud lähtuvad strateegiast. Aastaeelarved on seotud pikaajaliste plaanidega. 4. Antakse tagasisidet, mis võimaldab kontrollida strateegia aluseks olevaid hüpoteese. Probleemid lahendatakse töörühmades ühiselt. Strateegia arendamine on pidev protsess. Strateegilise ühtsuse saavutamine tippjuhtidest reatöötajateni Strateegia rakendamine algab inimeste harimise ja kaasamisega. TTK väljatöötamisega peaks algust tegema tippjuhtkond.
Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi. Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt. tegevuskavad. 1997. aastal käivitus projekt "Eesti 21" (www:agenda21.ee), mis toetab ja tugevdab riiklike ja kohalike arengukavade loomist vastavalt säästva arengu printsiipidele. Käesolevgi püüab seda ülesaanet täita. Eesti Agenda eesmärgiks on luua pika-ajalist majanduskasvu kindlustav ja sotsiaalset arengut toetav keskkonnasõbralik tegevuskava. Seega käsitleb tegevuskava kolme aspekti - majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist - üheskoos. Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi:
o Eesmärgid o Tagada tulemuslikkus ja tootlikkus o Muutub välis- ja sisekeskkond · Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine · Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine Kooskõlastamismoodused: o Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi o Muutuvas olukorras tegevuskavad kohandada, tagasiside alusel kooskõlastamine Kooskõlastamise 2 põhivormi: o Vabatahtlik tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu o Juhendlik tegevuste ja toimingute vahel kooskõla saavutamine ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide vahel. Juhtimise üldmõisted o Teadmised juhtimisest tähendab, et me kõik peame õppima mõtlema nagu juhid Juhtimise mõiste: o 3 põhilist lähenemisviisi
inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutustest on nendeks Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium , Siseministeerium ning rahvastikuministri büroo. 9. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. 10. Riiklik lastekaitse sisaldab endast laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. 11. Maavalitsuse ülesandeks on lapsendamise korraldamine, järelvalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega
ligi 30 paari elupaigad potentsiaalselt hävimisohus (5). LIFE projekti oodatavateks tulemusteks on: · 2800 ha Natura 2000 biotoope (luhad) taastatud ning nende edaspidine majandamine korraldatud tagades suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure toitumisbiotoopide säilimise pilootaladel. · Vähemalt 65 ha metsamaad ostetud riigile · Suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure kaitsekorralduslikud meetmed ellu viidud ning liikide tegevuskavad uuendatud järgmiseks 5 aastaks. · Toimiv rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö nimetatud liikide kaitse korraldamisel · Avalikkuse teadlikkus tõusnud Euroopa mastaabis prioriteetsete liikide kaitsevajadustest ja elupaiganõudlusest (kotkad, must-toonekurg) 10 000 voldikut, 350 lisalehte
ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud- juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest: Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja
tavalised hooajalised puhangud, seepärast nimetatakse neid pandeemiateks. Pandeemia puhul on tegemist uue gripiviiruse levikuga kogu maailmas, mis on sama kiire kui tavalise gripiviiruse puhul. Kõik ELi liikmesriigid teevad koostööd, et koordineerida valmisolekut gripipandeemia puhkemise korral. Gripipandeemia puhkemise riski vähendamiseks on nii EL kui ka liikmesriigid teinud ettevalmistusi ja töötanud välja tegevuskavad. Järelevalve koordineerimisel on oluline roll Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel. Keskuse ülesanne on meditsiiniliste ja meditsiiniväliste vastumeetmete rakendamine ning riigiasutuste, Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöö koordineerimine. EL parandab jätkuvalt asjakohast teabevahetust ja riskijuhtimismeetmete koordineerimist. Tegevus hõlmab ka koostööd viirusevastaste ravimite varumiseks ja tõhusama gripivaktsiini
Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid
Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi. Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt. tegevuskavad. 1997. aastal käivitus projekt "Eesti 21" (www:agenda21.ee), mis toetab ja tugevdab riiklike ja kohalike arengukavade loomist vastavalt säästva arengu printsiipidele. Käesolevgi püüab seda ülesaanet täita. Eesti Agenda eesmärgiks on luua pika-ajalist majanduskasvu kindlustav ja sotsiaalset arengut toetav keskkonnasõbralik tegevuskava. Seega käsitleb tegevuskava kolme aspekti - majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist - üheskoos. Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi:
heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutused: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium ning Siseministeerium. Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsuste ülesandeks on: lapsendamise korraldamine, järelevalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. Kov ülesanneteks on: Lastekaitse põhirõhk on kohalikul omavalitsusel:
saavutamise problemaatiliseks, nt likviidsus ja rentaablus) D neutraalsed (ühe eesmärgi saavutamine ei mõjuta mitte mingil moel teist eesmärki, nt sotsiaalsed eesmärgid ja turuosa). 7 Turule sisenemise strateegiad Rahvusvahelisele turule sisenemise strateegia on terviklik tegevusplaan teatud sihtriigi turule minekuks. Strateegia sisaldab: firma eesmärgid, konkreetsed tegevuskavad, rakendatavad vahendid ja meetodid, mis peavad aitama saavutada läbimüügi kasvu rahvusvahelisel turul. Turunduse strateegia on vaja koostada iga sihtriigi ja iga toote (tootegrupi) jaoks. Turule sisenemise meetodi valiku kõrval kõige olulisem otsus kuna paljude toodete turuletoomine on seotud suurte kuludega, pika uuringu ja arengutööga, kiirete hinnalangustega. Seetõttu on aeg strateegiline ressurss. Turule sisenemise strateegiat kavandades puutume kokku järgmiste probleemidega:
Amsterdami leping (1998) tööpoliitikast 1997.a. käivitati Lissaboni protsess EL tööpoliitika põhisuunad, sellele järgnenud Amsterdami lepingus fikseeriti: · EL makromajanduslik eesmärk kõrge tööhõivemäär · Hõiveküsimuste lahendamine kõigi liikmete probleem · Mistahes poliitika kavandamisel tuleb jälgida selle mõju hõivele ja tööturule tervikuna · Loodi EL tööpoliitika koordineerimise süsteem (liikmete tööhõive tegevuskavad, Euroopa Komisjoni soovitused tööpoliitika parandamiseks) · Pandi alus tööturu analüüsideks ja uuringuteks liikmesriikides EL tööpoliitika 4 sammast I Töölerakendamise arendamine · Võitlus noorte ja pikaajalise töötusega · Toetused, maksupoliitika, koolitus · Aktiivse vananemise poliitika · Elukestev tööalane õpe · Aktiivsed tööpoliitika meetmed · Sotsiaalne sidusus, "ei" - diskrimineerimisele EL tööpoliitika 4 sammast
üleüldist strateegiat. Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö "ideaalse" rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks. IT strateegia mõiste IT strateegiat saab defineerida järgnevalt: ,,põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte IT-d rakendab ja seda ärioskuste täiustamiseks - ärivõimaluste haaramiseks ja konkurentsieeliste kindlustamiseks". Projekti mõiste infosüsteemi loomise/muutmise kontekstis Kui tahta midagi sihipäraselt (juhitavalt) saavutada, siis põhimeetodiks on projekti kasutamine, ükskõik millise valdkonna probleemi lahendamisega ei ole tegemist, eriti aga muudatuste elluviimisel. Ettevõtte kontekstis on
kuudel. Määratledes majanduse perspektiivseid arengusuundi toetavaid tegevusi, on valitsuse esmatähtsaks pidanud järgmisi üldeesmärke: · Eesti elanike elatustaseme tõus, · stabiilse majanduskasvu saavutamine, · uute töökohtade loomise soodustamine. Seoses tulevikus planeeritava integreerumisega Euroopa Liitu, käsitleb käesolev dokument ühinemisega kaasnevaid kulutusi ja muutusi majanduskeskkonnas. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja haruministeeriumide poolt "Riikliku arengukava" raames. Esimene taasiseseisvumisjärgne majandusarengu kava aastateks 19982002 töötati välja 1998. aastal ja kiideti põhimõtteliselt heaks Vabariigi Valitsuse istungil 8. detsembril 1998, käesolev dokument on järg sellele. MAJANDUSARENGU EESMÄRGID Eesti majanduspoliitika üldiseks eesmärgiks on Eesti elanikkonna heaolu tõstmine läbi
) (kasvu-stabiilsuse ja kahanemise strateegiad)MIDA TEHA Omanikkonna strateegiad MIKS TEHA Poliitikad on igapäevase otsustamise suunised, mis ühendavad strateegia formuleerimise selle elluviimisega (mida ja miks teha?), nt: reeglid standardid juhendid filosoofiad Strateegia elluviimine on protsess millega strateegiad ja poliitikad ellu viiakse, arendades välja: 1. Tegevuskavad (programmid) 2. Eelarved 3. Menetlused (protseduurid) Hindamine ja kontroll on protsess, mille käigus hinnatakse organisatsioonilisi tegevusi ja tulemusi ning neid võrreldakse püstitaud strateegiliste eesmärkidega. Tulemuslikkus (performance) on organisatsiooniliste tegevuste lõpptulemus. Strateegilised otsused on: Harukordsed (rare) Põhjuslikud (consequential) Juhuslikud (directive) suunatud tulevikku 1,5,10 a
Alustades tegevust korralikku finantsplaani tegemata võite te leida end olukorras, kus äri juba läheb, kuid teil on olulisel hetkel raha otsas. Siis raha otsima hakates kulub teil hulk aega, enne kui te selle raha leiate ja see võib olla teie ettevõtte jaoks juba liiga hilja. Korraliku kassavoogude aruande põhjal oleksite te juba varakult ette näinud saabuva rahapuuduse ja leidnud varem allikad selle likvideerimiseks. Pange paika lühi- ja pikaajaline tegevuskava oma ettevõttele! Tegevuskavad aitavad teil teha õigeid asju õigel ajal. Elades ainult tänases ja homse hommikupoolikus, jääb teie ettevõte väga kiiresti konkurentidele alla.
annaabi.ee 
