Riskid tarneahelas (2)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärinduse- ja kaubanduse osakond
Riskid tarneahelas
Juhendas: Tiina Kraav
2011

Riskid

Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus , majanduslik ja poliitiline ebakindlus , streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna , ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul.

Teatud tegevused võivad riske suurendada ja isegi soodustada. Peamised neist võivad olla:

1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel . Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske.
Kulude kompressioon Tarneahela juhtidele avaldatakse survet kulude vähendamiseks. See asetab ettevõtte aga olukorda, kus on vaja kasutada üht tarnijat, odavamaid, kuid kõrgema riskitasemega tarnijaid või logistikateenuste osutajaid ning tegema tarneid ebastabiilsetest piirkondadest.
Varude vähendamine Varude ja käibekapitali vähendamine ei pruugi iseenesest olla riskide põhjustajaks. Varud on puhvriks, mis aitavad kaitsta ettevõtet ebakindluse ja määramatuse vastu. Need aitavad vähendada riskijuhtumite mõju. Kui varud on liialt väikesed, võivad teatud juhtudel tekkida arvestatavad tõrked ettevõtte tegevuses.
2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole kaasamine ettevõtte tegevusse tuua kaasa toimingute otsese kontrolli vähenemise. See kehtib tarneahela juhtimise kohta nii rahvusvahelises ulatuses kui ka kodumaal. Paljudel juhtudel algab ja lõpeb riskide tuvastamine ning hindamine tarnijate juures. Kui aga tarnijad hakkavad muutuma tarneahela juhtidele äärmiselt olulisteks riskide juhtimise objektideks, räägib see pigem nende vähesest professionaalsusest.
Rahvusvaheliste saadetiste haldamine võib hõlmata kuni paarkümmend tarneahela osapoolt. Tegemist võib olla laevakompaniide, sadamaagentide, sitividoride, maantee - ja raudteevedajate, ekspedeerijate, laopidajate, tollimaaklerite ja pankadega. Kõik need osapooled nii üksikult ja ühiselt võivad suurendada oluliselt tarnete katkemise tõenäosust. Kõigil tarneahela lülidel on oma äritegevuse mudel ja sisemine töökord. Osa neist võib aga pöörata riskidele liialt vähe tähelepanu. Eelkõige puudutab probleem logistikatoimingute outsourcing’it ehk väljastostmist. Kompromiss võib sündida hinna- ja riskitaseme vahel, ja see peaks kajastuma igal juhul koostöölepingus. Siinjuures tuleb aga arvestada, et ”lepingu keel” ei vähenda riske. Vastupidi, see võib tekitada teatud määral petliku turvatunde.
3. Protsessi juhtimise väljakutse. Tarneahela juhtimine on organisatsiooni vertikaalselt läbiv protsess, mis ulatub sellest väljas poole tarnijate, klientide, logistikateenuste pakkujate ning muude osapoolteni, kes võivad paikneda kõikjal maailmas. Tohutu geograafiline ulatus, pikad vahemaad ja ahelate juhtimise keerukus põhjustavad selle, et tarneahelate planeerimise ja haldamise protsess muutub äärmiselt komplitseerituks. Inimeste ja tehnoloogiate juhtimine suurendab niigi tõsise väljakutse ulatust. Tehnoloogiad ja personal on ühest küljest olulised tegurid tarneahela juhtimise protsessi edu tagamiseks, teisest küljest aga tekitavad nad juurde nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks.
Protsessi juhtimise väljakutse kehtib eelkõige firmade kohta, kus protsessid ja nende juhtimine on nõrgal tasemel. Taolised ettevõtted torkavad silma jätkuvate kriiside, kaose ja ”tulekustutamisega”. Need on kergesti haavatavad ja see võib tuua endaga kaasa toimingute/tarnete katkemise. Iseloomulikuks märgiks on see, et tegevuste ja tarnetega seotud probleemide lahendamist käsitletakse neis firmades töövõitudena, mis väärivad esiletoomist ja tunnustamist. Taolised ettevõtted kujutavad endast tõsiseid riske nii iseendale kui ka tarnijatele ja klientidele.
Milline peaks olema ettevõtte riskide hindamise struktuur ?
Tuleb viia läbi formaalne riskide hindamine. Selleks soovitatakse toimida järgmiselt:

Kaardista nii sisemine (ettevõtte sisene) kui ka väline tarneahel, toimingud , osapooled (tarnijad, kliendid, finantsinstitutsioonid , tootmine, logistikateenuste osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad

Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled

Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled

Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel

Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad

Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures

Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures

Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures

Kaalu ja prioriteetilisi riske

Keskendu kriitilistele riskidele

Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste ja sisemiste võtmeosapooltega. Kaalutletud ja põhjendatud riskide jaotamine on osa elujõulisest koostööst

Tuvasta riskide vähendamise abinõude kulud

Rakenda meetmeid riskide vähendamiseks
Tuleb arvestada, et kõiki võimalikke tõrkeid ja nende põhjustajaid pole võimalik tuvastada, ennetada või nendemõju vähendada. Samas on võimalused riskide juhtimisel praktiliselt lõputud. Null-riski taseme saavutamine on kättesaamatus kauguses. Riskide vähendamine on olulisem kui nende tegevuste lõpetamine, mis riske põhjustavad. Kõige lihtsam valik võib olla mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik.

Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele.

TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit . 2008 aastal toimus Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas ligikaudu 3800 vedudega seotud kuritegu , millest omakorda põhjustatud kahju ulatus 171 miljoni €.
TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid . Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud.
FSR
(Freight Security Requirements ) on ohutusstandard, milles esitatakse lasti turvalise käsitlemise nõuded. TSR (Trucking Security Requirements) määratleb ohutusnõuded eraldi maanteevedudele.
Arvestatavat edu ohutuse tagamisel veonduses on saavutatud viimastel aastatel Neste Oil Oy-s. Viimase viie aasta jooksul on paranenud oluliselt ohutuse taset iseloomustavad tunnusarvud. Nii näiteks on vähenenud liiklusõnnetuste arv miljoni läbitud kilomeetri kohta 0,49-lt 0,04-le.
Rahvusvaheline Meresõidu Ühing IMO (International Maritime Organisation ) on otsustamas ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) navigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest kaubalaevadel. ECDIS abil uuenevad merekaardid automaatselt ja seade hoiatab olulistest hälvetest navigeerimisel.

Tootepiraatlus on üks olulisemaid tarneahela riske.

Piraatlus hõlmab CD ja DVD plaate , nn firmarõivaid, sigarette, arstimeid, autode varuosi ja palju muud. Toodete võltsimisi püütakse takistada ka eriliste kleebiste ja identifitseerimismärkidega. Kindlat numbrit kandev identifitseerimismärk kinnitatakse valmistajatehases tootele või pakendile.
Kõige suuremad võimalused võltsitud toodete osakaalu vähendamiseks on tarbijate endi käes. Kui tarbijad loobuvad võltsitud toodete soetamisest, kaob ka piraatluse turg . Toodete võltsimine on ühtaegu ka suur majanduslik probleem. Hinnanguliselt jääb ainuüksi New Yorgis piraattoodete müügi tõttu aastas saamata ligikaudu miljard dollarit maksutulu.

Kasutatud kirjandus

www.logiproff.com