Euroopa Liidu tervishoiupoliitika (0)

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL



Euroopa Liidu tervishoiupoliitika
Referaat






Viljandi 2010
Euroopa Liidu tervishoiupoliitika
Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad.
EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest.
ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste vahetamist ning osutades abi riikide otsustusprotsessis. Üleeuroopalise juurdepääsu võimaldamiseks usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele tervishoiu võtmeküsimustes, töötab EL välja ulatuslikku terviseinfosüsteemi, pannes sellega aluse rahvatervist ohustavate tegurite ühisele analüüsile.
EL soovib ka tugevdada oma suutlikkust kiireks tegutsemiseks terviseohtude korral. Selleks tugevdab ta nakkushaiguste epidemioloogilist järelevalvet ja kontrolli.
Täiendavad eesmärgid on tagada patsientide ohutus ja tervishoiu kvaliteet, et soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid ning tervishoiutöötajate ja patsientide liikuvust.
Tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika on seega omavahel väga tihedalt seotud. Prioriteetideks on toodete ja teenuste ohutus, sealhulgas toiduohutus ja toiduga seotud kiireloomulised ohuteated.
On ka teisi poliitikavaldkondi, mis on eriti asjakohased kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Keskkonnapoliitika ja tervishoiupoliitika peavad kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamiseks toimima käsikäes. Tehnoloogilised arendused ja infoühiskonna programmid sisaldavad ka tervishoiusüsteemide ja rahvatervisega seotud elemente. Struktuurifondid toetavad piirkondlikke tervishoiuinvesteeringuid, püüdes vähendada tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel ning nende siseselt. Sellega tugevdatakse Euroopa sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Mitmed konkreetsed uurimisprojektid on kavandatud tervishoiualaste väljakutsetega teaduslikuks tegelemiseks . Oluliseks küsimuseks on ka meditsiinitoodete hindamine ja kasutusselubamine.
Patsiendi ohutus
Euroopa Liidu poliitilises päevakorras on tähtsal kohal patsiendi ohutus. 2005. aastal kehtestasid liikmesriigid uue mehhanismi patsientide ohutust hõlmavate küsimuste käsitlemiseks tervishoiualase prioriteedina. Komisjoni kõrgetasemelisest töörühmast tervishoiuteenuste ja arstiabi valdkonnas kasvas omakorda välja töörühm, mille vahendusel Euroopa Komisjon soovib toetada oma liikmesriike nende vastavasisulises töös ja tegevuses ning seda hõlbustada. Maailma Terviseorganisatsioon (eriti Patsiendi Ohutuse Maailmaliidu kaudu), Euroopa Nõukogu, OECD ning patsientide, arstide, meditsiiniõdede, proviisorite, hambaarstide ja haiglate üleeuroopalised liidud on samuti töörühma aktiivsed liikmed.
Patsiendi ohutust käsitatakse patsiendi kaitsmisena tervishoiuga seotud tarbetu või võimaliku kahju eest. Patsiendi ohutus on Euroopa Liidus tõsiseks probleemiks. Viimaste uurimuste kohaselt tehakse järjest rohkemates riikides 10 % hospitaliseerimistest meditsiinilisi vigu. Negatiivseid juhtumeid esineb igas tervishoiuvaldkonnas – esmatasandi ravi, teise tasandi ravi, hooldusravi, sotsiaalhoolekanne , eraviisiline ravi, ägedaloomuliste ning krooniliste haiguste ravi. Patsiendi ohutuse alane Euroopa koostöö on vajalik kogu ELis kõikide patsientide ravi parandamiseks kas nende elukoha või mõnes muus liikmesriigis. Püüdlused parandada patsiendi ohutust sõltuvad tõhusast ja jätkusuutlikust poliitikast ning Euroopas rakendatavatest tegevuskavadest.
Teadusuuringud
Euroopas valmistavad üldist muret sellised keerulised teemad nagu toiduohutus, esilekerkivad nakkushaigused ja keskkonnategurite võimalikud mõjud tervisele. Seepärast on Euroopa Liit välja töötanud Euroopa teadusruumi põhimõtte, et parandada uurimistegevuse ning riiklike ja Euroopa poliitikavaldkondade koordineerimist, korraldada rahvusvahelist koostööd, organiseerida koostöörühmasid ning suurendada töötajate ja ideede liikuvust. Teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammid on peamised Euroopa teaduruumi rakendamise rahastamise ja õiguslikud, millega toetatakse riiklikke meetmeid ja teisi Euroopa teadusuuringute alaseid meetmeid.
Teadusuurigutega seotud programmide ja meetmete koostamisel võetakse arvesse rahvatervise prioriteete ja eesmärke. Teadusuuringutega toetatakse rahvatervise poliitika meetmete väljatöötamist, arendamist, rakendamist ja jälgimist. Käimasolevate valdkondade- ja teadusharudevaheliste teadusuuringutega kombineeritakse jõupingutusi keskkonna-, tervishoiu-, toitumise, biomeditsiini, genoomika ja biotehnoloogia valdkondades, et saavutada üleüldine eesmärk – heaolu ja tervena vananemine .
Rahva tervis
Rahav tervis on Euroopa Liidus väga tähtsal kohal. Suur osa patsientidele tekitatavast kahjust on välditav, samas on strateegiate rakendamine kahju vähendamiseks Euroopa Liidu piires väga erinev.
Hinnanguliselt esineb 8–12 protsendil Euroopa Liidus haiglaravil olevatest patsientidest ravi jooksul kõrvalekaldeid,