Euroopa Liidu tervishoiupoliitika (0)

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL
Euroopa Liidu tervishoiupoliitika
Referaat
Viljandi 2010
Euroopa Liidu tervishoiupoliitika
Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad.
EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest.
ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste vahetamist ning osutades abi riikide otsustusprotsessis. Üleeuroopalise juurdepääsu võimaldamiseks usaldusväärsele ja ajakohastatud teabele tervishoiu võtmeküsimustes, töötab EL välja ulatuslikku terviseinfosüsteemi, pannes sellega aluse rahvatervist ohustavate tegurite ühisele analüüsile.
EL soovib ka tugevdada oma suutlikkust kiireks tegutsemiseks terviseohtude korral. Selleks tugevdab ta nakkushaiguste epidemioloogilist järelevalvet ja kontrolli.
Täiendavad eesmärgid on tagada patsientide ohutus ja tervishoiu kvaliteet, et soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid ning tervishoiutöötajate ja patsientide liikuvust.
Tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika on seega omavahel väga tihedalt seotud. Prioriteetideks on toodete ja teenuste ohutus, sealhulgas toiduohutus ja toiduga seotud kiireloomulised ohuteated.
On ka teisi poliitikavaldkondi, mis on eriti asjakohased kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Keskkonnapoliitika ja tervishoiupoliitika peavad kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamiseks toimima käsikäes. Tehnoloogilised arendused ja infoühiskonna programmid sisaldavad ka tervishoiusüsteemide ja rahvatervisega seotud elemente. Struktuurifondid toetavad piirkondlikke tervishoiuinvesteeringuid, püüdes vähendada tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel ning nende siseselt. Sellega tugevdatakse Euroopa sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Mitmed konkreetsed uurimisprojektid on kavandatud tervishoiualaste väljakutsetega teaduslikuks tegelemiseks . Oluliseks küsimuseks on ka meditsiinitoodete hindamine ja kasutusselubamine.
Patsiendi ohutus
Euroopa Liidu poliitilises päevakorras on tähtsal kohal patsiendi ohutus. 2005. aastal kehtestasid liikmesriigid uue mehhanismi patsientide ohutust hõlmavate küsimuste käsitlemiseks tervishoiualase prioriteedina. Komisjoni kõrgetasemelisest töörühmast tervishoiuteenuste ja arstiabi valdkonnas kasvas omakorda välja töörühm, mille vahendusel Euroopa Komisjon soovib toetada oma liikmesriike nende vastavasisulises töös ja tegevuses ning seda hõlbustada. Maailma Terviseorganisatsioon (eriti Patsiendi Ohutuse Maailmaliidu kaudu), Euroopa Nõukogu, OECD ning patsientide, arstide, meditsiiniõdede, proviisorite, hambaarstide ja haiglate üleeuroopalised liidud on samuti töörühma aktiivsed liikmed.
Patsiendi ohutust käsitatakse patsiendi kaitsmisena tervishoiuga seotud tarbetu või võimaliku kahju eest. Patsiendi ohutus on Euroopa Liidus tõsiseks probleemiks. Viimaste uurimuste kohaselt tehakse järjest rohkemates riikides 10 % hospitaliseerimistest meditsiinilisi vigu. Negatiivseid juhtumeid esineb igas tervishoiuvaldkonnas – esmatasandi ravi, teise tasandi ravi, hooldusravi, sotsiaalhoolekanne , eraviisiline ravi, ägedaloomuliste ning krooniliste haiguste ravi. Patsiendi ohutuse alane Euroopa koostöö on vajalik kogu ELis kõikide patsientide ravi parandamiseks kas nende elukoha või mõnes muus liikmesriigis. Püüdlused parandada patsiendi ohutust sõltuvad tõhusast ja jätkusuutlikust poliitikast ning Euroopas rakendatavatest tegevuskavadest.
Teadusuuringud
Euroopas valmistavad üldist muret sellised keerulised teemad nagu toiduohutus, esilekerkivad nakkushaigused ja keskkonnategurite võimalikud mõjud tervisele. Seepärast on Euroopa Liit välja töötanud Euroopa teadusruumi põhimõtte, et parandada uurimistegevuse ning riiklike ja Euroopa poliitikavaldkondade koordineerimist, korraldada rahvusvahelist koostööd, organiseerida koostöörühmasid ning suurendada töötajate ja ideede liikuvust. Teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammid on peamised Euroopa teaduruumi rakendamise rahastamise ja õiguslikud, millega toetatakse riiklikke meetmeid ja teisi Euroopa teadusuuringute alaseid meetmeid.
Teadusuurigutega seotud programmide ja meetmete koostamisel võetakse arvesse rahvatervise prioriteete ja eesmärke. Teadusuuringutega toetatakse rahvatervise poliitika meetmete väljatöötamist, arendamist, rakendamist ja jälgimist. Käimasolevate valdkondade- ja teadusharudevaheliste teadusuuringutega kombineeritakse jõupingutusi keskkonna-, tervishoiu-, toitumise, biomeditsiini, genoomika ja biotehnoloogia valdkondades, et saavutada üleüldine eesmärk – heaolu ja tervena vananemine .
Rahva tervis
Rahav tervis on Euroopa Liidus väga tähtsal kohal. Suur osa patsientidele tekitatavast kahjust on välditav, samas on strateegiate rakendamine kahju vähendamiseks Euroopa Liidu piires väga erinev.
Hinnanguliselt esineb 8–12 protsendil Euroopa Liidus haiglaravil olevatest patsientidest ravi jooksul kõrvalekaldeid, nagu näiteks:

• tervishoiuteenuse kaudu levivad nakkused (ligikaudu 25% kõrvalekalletest)
  
• ravimitega seotud eksimused
  
• kirurgilised eksimused
  
• meditsiiniseadmete rikked
  
• valed diagnoosid
  
• suutmatus tegutseda vastavalt analüüside tulemustele
  

Asutamislepingu kohaselt eeldatakse, et Euroopa Liit aitaks liikmesriikidel kooskõlastada nende jõupingutusi rahvatervise kaitsmisel. Komisjonil on head võimalused aidata liikmesriikidel jagada nende parimaid kogemusi. Ta on võtnud mitmeid meetmeid patsiendi ohutuse parandamiseks Euroopas.
Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR)
Komitee koostab arvamusi küsimustes, mis on seotud tekkivate või hiljuti avastatud tervise- ja keskkonnariskidega, ning laiemates, keerukamates või multidistsiplinaarsetes küsimustes, mis nõuavad ulatuslikku riskide hindamist seoses tarbijaohutuse või inimeste tervisega ning millega ei tegele teised riskihindamise eest vastutavad ühenduse asutused.
Võimalikud tegevusvaldkonnad on järgmised:

• antimikroobne resistentsus
  
• uued tehnoloogiad (nt nanotehnoloogia )
  
• meditsiinivahendid, sealhulgas need, mis sisaldavad loomset ja/või inimpäritolu aineid
  
• füüsikalised ohud (nt müra, elektromagnetväljad)
  
• koetehnoloogia
  
• veretooted
  
• viljakuse vähenemine
  
• endokriinsete elundite vähk
  
• riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid , koostoime mõju, kumulatiivne mõju
  
• uute riskide hindamise metoodika
  

Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate tegurite ja mittenakkuslike haigustega.
Kvaliteedi tagamine
Euroopa Liit tunnustab ja hindab põhimõtet, mille kohaselt peab kõigil olema juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. Euroopa kodanikel on õigus eeldada, et tervishoiuteenuste kasutajatena on nende ohutus tagatud. Euroopa Liit peab vajalikuks luua patsiendi ohutuse kultuur kogu tervishoiusüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse ELi tasandil meetmeid, millega toetatakse ja koordineeritakse riiklikku poliitikat ja tagatakse kõrgekvaliteedilised tooted, teenused ning haldus tervishoiu ja tervishoiuteenuste valdkondades.
Meditsiinitoodete kvaliteet, ohutuse ja meditsiinitehnoloogia toimimisstandardid ja tervishoiutöötajate tavakoolitus on tegevusvaldkonnad kvaliteedi tõstmiseks ja patsientidele kahjulike tagajärgede vältimiseks. Sellest lähtuvalt on seadusandlikud meetmed koos agentuuride ja töörühmade (teaduslikult põhjendatud arvamuste andmiseks ) loomisega ELi asjaomaste tegevusvaldkondade põhilüli. Võrke ja infosüsteeme luues kavatseb ühendus keskenduda riiklike asutuste ja huvirühmade vahelistele kogemuste ja parimate tavade vahetusele, et pideva õppe ja täiustamise kultuuri edendada.
Poliitikakujundajate järjepidevaks abistamiseks ning meditsiinitehnoloogiate kliinilise tõhususe, kvaliteedi ja muude omaduste, näiteks ravimi-, meditsiiniseadmete ja kirurgiliste operatsioonide alaste tegevusvaldkondade koordineerimiseks asutati tervisetehnoloogia hindamisvõrgustik.
Mehed ja naised
Meeste ja naiste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. Bioloogiliste tegurite ja sotsiaalsete rollide tõttu on naiste ja meeste vastuvõtlikkus teatavatele haigustele erineva ulatuse ja tõsidusega ning esineb erinevatel eluperioodidel. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt kuus aastat vähem.
Kõige sagedasemad surma põhjused Euroopas on veresoonkonna haigused, millele järgneb nii meeste kui naiste puhul vähktõbi. Teatavate haiguste ja olukordade (näiteks kopsuvähk ning jäme-ja pärasoole vähk, südame isheemiatõbi ja liiklusõnnetused) esinemine ja levik on suurem meeste hulgas. Mõned konkreetsed suguorganitega seotud haigused (näiteks eesnäärmevähk) mõjutavad ainult mehi.
Euroopa Liit rõhutab teadlikkuse tõstmise tähtsust soo ja tervise vaheliste seoste küsimustes. Euroopa Liit toetab liikmesriike ka asjakohaste ja võrreldavate andmete kogumisel ning tervisevaldkonnas esinevate erinevuste vähendamisel sooga seotud tervise edendamise, ennetustöö ja hoolduse kaudu.
Noored
Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on noorte tervis praegu üldiselt parem, kui kunagi varem. Sellegipoolest on mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks seoses suureneva vaimse pinge, alkoholi kuritarvitamise, suitsetamise, halbade toitumisharjumuste ja puuduliku füüsilise aktiivusega, õnnetuste ning suguhaigustega.
Paljude noorte tervist kahjustavad vaesus , ebasoodsad olud ning nende elu-, õppimis- ja töötingimused. Näiteks on noorematel töötajatel 50 protsenti suurem tõenäosus sattuda tõsisesse tööõnnetusse, kui üle 40- aastastel .
Euroopa Liit tegutseb aktiivselt peamiste noorte tervist mõjutavate tegurite nagu tubaka, alkoholi ja uimastite tarbimise valdkonnas. Ta teeb koostööd noortega ning selliste organisatsioonidega nagu Euroopa Noortefoorum, võrgustikuga Schools for Health in Europe ja paljude teistega . Noorte tervis on Euroopa Liidus töötervishoiu ja -ohutuspoliitika ning hariduspoliitika peamisi teemasid.
Imikud ja lapsed
Tervishoiuküsimustes on imikud ja lapsed erijuhtum - neid ei saa käsitada lihtsalt nn väikeste täiskasvanutena. Nad on haavatavamad ning seetõttu on väga oluline, et nad oleksid kaitstud ning et neid ümbritseks parim võimalik vaimne ja sotsiaalne keskkond.
Euroopa Liidu meetmete eesmärk on panustada imikute ja laste tervishoidu vahetult või toetades liikmesriikide, kohalike omavalitsuste, tervishoiu- ja haridussüsteemide ning perekondade tegevust.
Euroopa Liidu meetmed hõlmavad järgmist:
• laste õiguste toetamine , võitlemine vägivalla ja laste kuritarvitamise vastu
• vanemate töö- ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamine
• rasedate ja rinnaga toitvate naiste kaitsmine töökohal
• laste kaitsmine suitsetamise, alkoholi ja uimastite kahjuliku mõju eest
• laste jaoks ettenähtud spetsiaalsete ravimite propageerimine
• nakkushaiguste vastu immuniseerimine ja nende leviku jälgimine
• parema toitumise propageerimine ja vaimse tervise hoidmine
• õnnetuste ja vigastuste vältimine kõnealuses eas
• turvameetmete ja asjaomaste õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidus, eelkõige toiduainete, mänguasjade ja lastele mõeldud toodete puhul
Eakad
2050. aastaks kasvab 65- aastaste ja vanemate inimeste arv Euroopa Liisus 70% ning üle 80-aastaste arv 170%. See toob endaga kaasa olulised väljakutsed 21. sajandiks: rahuldada suurem nõudlus tervishoiuteenuste järele; kohandada tervishoiusüsteemid vastavalt vananeva elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikena väiksema töötajate arvuga ühiskonnas.
Võtmeprobleemiks muutub Euroopa kodanike tervisliku ja aktiivse vananemise edendamine. Rohkem aastaid hea tervise juures tähendab paremat elukvaliteeti, suuremat iseseisvust ja võimalust jääda aktiivseks. Hea tervise juures olev vananev elanikkond tähendab ka väiksemat survet tervishoiusüsteemidele ja vähem selliseid inimesi, kes lähevad halva tervise pärast varem pensionile. See avaldab positiivset mõju Euroopa majandusele.
Euroopa Liit toetab aktiivselt liikmesriike nende püüdlustes edendada tervislikku vananemist . Sellega käivad kaasas algatused eakate , töötavate inimeste, laste ja noorukite tervisliku seisundi parandamiseks ja haiguste ennetamiseks kogu elu jooksul. Lisaks sellele võtab EL meetmeid, et parandada eakate inimeste elamistingimusi.
Puuetega inimesed
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust „saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus”. Puuetega inimesed moodustavad rohkem kui 15 % ELi elanikkonnast.
Puuetega inimestel on samad õigused, mis teistel Euroopa kodanikel. Selle tagamiseks, et nad saaksid kõnealuseid õigusi kasutada, pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu puuetega inimestega seotud erinevatele küsimustele. Peamine eesmärk on võimaldada puuetega inimestel kasutada kodakondsusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi täies mahus . Neil peaksid olema ka samasugused individuaalsete valikute ning oma elu suunamise võimalused nagu puueteta inimestel. Meetmed peaksid lähtuma vajadusest tagada juurdepääs ja kaasamine teistega võrdsetel tingimustel. Selles kontekstis on juurdepääs pikaajalisele hooldus - ja tugiteenusele esmatähtis. Kaalumist vajavate tegurite hulka kuuluvad ka puuete kompenseerimine, habiliteerimine ja rehabiliteerimine, puuete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede minimeerimine ning ebavõrdsus tervishoiu alal. Peamised eesmärgid on sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, tõkete kõrvaldamine, liikuvuse edendamine ja infotehnoloogia ärakasutamine.
Ravimid ja ravi
EL pöörab suurt tähelepanu kõrgetasemelise kaitse, konkurentsivõime ja innovatsiooni tagamisele rahvatervise valdkonnas. Seoses ravimite ja raviga on eesmärgiks:
• tagada ravimite kättesaamise võimalus taskukohase hinnaga
• tagada ravimite ohutus ja tõhusus
• parandada teabe kvaliteeti ja levitamist, et kodanikud saaksid teha teadlikke valikuid.
Farmaatsiatoodete foorum on ekspertidest koosnevate töörühmade osalusel toimiv kõrgetasemeline poliitilise arutelu platvorm . Foorumil töötatakse välja soovitusi ja vahetatakse parimaid tavasid eesmärgiga:
• parandada farmaatsiatööstuse, tervishoiuvaldkonna sidusrühmade ja ELi liikmesriikide koostööd
• tugevdada jõupingutusi sotsiaal- ja rahvatervise valdkonna eesmärkide saavutamiseks
• suurendada farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet.
Muud ELi tegevusvaldkonnad hõlmavad:
• innovaatilise ravi alaste teadusuuringute ja arendustegevuse edendamist
• ravimite vaba liikumise kindlustamist ELi turul
• kriitiliste teadusalaste puudujääkide kindlaksmääramist ja teadusuuringute kava koostamist
• turul olevate meditsiinitoodete lubamist ja järelevalvet
• koostööd Euroopa Ravimiametiga, mis nõustab liikmesriike meditsiinitoodete kvaliteedi, ohutuse ja toime küsimustes
• esmatähtsate ravimite parema kättesaadavuse tagamist arengumaades.
Vaktsineerimine
Nakkushaigused on Euroopa Liidu kodanike tervisele suureks ohuks. Riiklikud tervishoiuasutused ja Euroopa Liidu institutsioonid vastutavad ühiselt uute haigusetekitajate leviku tõkestamise ja muude haigusetekitajate taasesilekerkimise eest. Samuti parandavad nad suutlikkust tegutseda nimetatud ohtude puhul kiiresti ja kooskõlastatult.
Vaktsineerimine on kodanike kaitsmisel nakkushaiguste eest kahtlemata üks majanduslikult tasuvamaid rahvatervise valdkonna meetmeid. Vaktsineerimise laialdase kasutamise tulemusena on likvideeritud rõuged ning Euroopas ei esine enam lastehalvatust. Kõik ELi liikmesriigid on korraldanud immuniseerimisprogramme, et kaitsta oma kodanikke tõsiste, mõnikord isegi eluohtlike haiguste eest. Ometi on mõned vaktsiinid endiselt alahinnatud ja alakasutatud.
Euroopa Liit teeb liikmesriikidega koostööd, et laialdasemalt propageerida haiguste vastu võitlemisel immuniseerimisest saadavat kasu, kui kasutatakse ohutuid ja tõhusaid vaktsiine. Euroopa Liit toetab liikmesriike konkreetselt laste immuniseerimist vaktsineerimisega välditavate haiguste puhul (näiteks leetrid , mumps, punetised , difteeria , teetanus , lastehalvatus, B-tüüpi haemophilus influenza, B- hepatiit ) ja immuniseerimist inimese papilloomviiruse ning hooajalise gripi vastu.
Terviseprobleemid :
Euroopas on tänapäeval valdavalt palju mittenakkavaid haigusi, näiteks vähktõbi, diabeet , südame-veresoonkonna haigused, rasvumisest tingitud probleemid ning luu- ja lihaskonna vaevused, mille põhjuseks võib olla mitmete geneetiliste ja keskkonnategurite ning eluviisi iseloomustavate tegurite ( suitsetamine , alkoholi liigtarvitamine , ebatervislik toitumine ja füüsiline tegevusetus ) koostoime.
Terviseprogrammi (2008–2013) raames soovitab Euroopa Liit rakendada ennetusstrateegiaid ja -mehhanisme ärahoitavate ning mittenakkavate haiguste (k.a soolised terviseohud ja haruldased haigused) ennetamiseks ja nendega seotud teabe levitamiseks. Kuna enamikku sellistest haigustest saab ennetada, tuleks rohkem tähelepanu pöörata inimeste teadlikkuse tõstmisele, teadmiste täiendamisele ja ennetavate meetmete tugevdamisele. ELi eesmärk on toetada kõnealuseid meetmeid võrgustike ja teabesüsteemide loomisega kõigis liikmesriikides, et edendada teabevahetust ning analüüsida ja vahetada rahvatervise valdkonna parimaid tavasid.
Südame-veresoonkonna haigused
Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas.
ELi tervishoiusüsteemidele langev asjaomase haigusterühmaga seotud rahaline koormus on hinnanguliselt veidi vähem kui 110 miljardit eurot (2006). See teeb inimese kohta aastas 223 eurot ehk umbes 10 protsenti tervishoiukuludest ELis. Lisaks kõigele on südame-veresoonkonna haigused ka üks peamine pikaajalise põdemise põhjus ning kahjumi tekitaja tööturul. Südame-veresoonkonna haigused on väga tugevalt seotud sotsiaalse olukorraga. Südame-veresoonkonna haiguste esinemissageduse erinevus on peamine põhjus, miks terviseolukord liikmesriigiti ja liikmesriikides on erinev.
Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress.
EL toetab teadusuuringuid ning liikmesriikidevahelist teabe ja kogemuste vahetamist. ELi esmane prioriteet on koos liikmesriikide poliitika kujundamisega pöörata tähelepanu terviseteguritele ja ennetustegevusele. Üldine eesmärk on anda kodanikele võimalus teha oma eluviisi viljelemisel tervislikumaid valikuid. Põhjalikud ja laiaulatuslikud liikmesriikide strateegiad koondavad tervishoiutöötajaid, valitsusväliseid organisatsioone, valitsusi, tervishoiuasutusi, patsientide organisatsioone, meediat ja muid asjaomaseid sidusrühmi.
Südame-veresoonkonna haiguste tekitatava koormuse oluliseks vähendamiseks koostasid Euroopa Südamevõrgustik ja Euroopa Kardioloogia Selts rahvatervise programmi toetusel Euroopa Südametervise Harta.
HI- viirus /AIDS
Alates 1980ndate aastate lõpust on HIVi/AIDSi levik olnud Euroopa Liidus peamine terviseprobleem ja esmane prioriteet. ELi meetmed on suunatud:
• ennetustöö edendamisele ja teadlikkuse tõhusamale tõstmisele
• järelevalve täiustamisele
• võrgustike loomisele, mis ühendaksid tähtsaid osalejaid HIVi/AIDSi vastases võitluses
• heade tavade levitamise hõlbustamisele
EL on loonud suurorganisatsioonid, mille ülesanne on teabevahetus ja tegevuse kooskõlastamine. Nende tegevus on seotud ELi liikmesriikide ja nende naaberriikidega. Samuti on Euroopa Liit aktiivne arengumaades ja ülemaailmsel tasandil ning toetab märkimisväärselt AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise ülemaailmset fondi ning muid institutsioone.
Kuna uute avastatud HIVi juhtumite arv on viimastel aastatel mitmetes ELi liikmesriikides ning nende idapoolsetes naaberriikides suurenenud, tuleb juba võetavaid meetmeid tugevdada, et nende abil oleks võimalik HIVi/AIDSi epideemiat tulevikus püsivalt pidurdada .
Gripp
Gripp on väga nakkav viirushaigus , mis saavutab talvekuudel sageli epideemia ulatuse. Inimestel esineva gripi ohtlikke epideemiaid esineb harva, kuid samas on nad tõsisemad kui tavalised hooajalised puhangud, seepärast nimetatakse neid pandeemiateks. Pandeemia puhul on tegemist uue gripiviiruse levikuga kogu maailmas, mis on sama kiire kui tavalise gripiviiruse puhul.
Kõik ELi liikmesriigid teevad koostööd, et koordineerida valmisolekut gripipandeemia puhkemise korral. Gripipandeemia puhkemise riski vähendamiseks on nii EL kui ka liikmesriigid teinud ettevalmistusi ja töötanud välja tegevuskavad. Järelevalve koordineerimisel on oluline roll Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel. Keskuse ülesanne on meditsiiniliste ja meditsiiniväliste vastumeetmete rakendamine ning riigiasutuste, Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöö koordineerimine .
EL parandab jätkuvalt asjakohast teabevahetust ja riskijuhtimismeetmete koordineerimist. Tegevus hõlmab ka koostööd viirusevastaste ravimite varumiseks ja tõhusama gripivaktsiini väljatöötamise kiirendamiseks, riiklike tegevuskavade edendamist ja riskijuhtimismeetmete parandamist.
Vaimne tervis
Lisaks eraelule tekitatavale kahjule põhjustavad vaimuhaigused (enamasti ärevus ja depressioon ) ka märkimisväärseid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid (eelkõige haridus -, hooldus- ja õigussüsteemidele). Vaimuhaigus on üks levinumaid põhjusi, miks inimesed võtavad haiguspuhkust, lähevad varem pensionile või töövõimetuspensionile.
Kohustus võtta kõnealuses valdkonnas meetmeid lasub eelkõige ELi liikmesriikide valitsustel, kuid ka valitsusvälised organisatsioonid on üha aktiivsemad.
ELi poliitika aitab kaitsta ja edendada vaimset tervist, tõsta teadlikkust sellega seonduvates küsimustes ning luua üleeuroopalist võrgustikku koostööks ja heade tavade jagamiseks valitsuste ning erinevate sektorite vahel sellekohase poliitika, praktika ja teadusuuringute alal.
Selle saavutamine on vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti eesmärk. Paktil on 5 prioriteeti:
• depressiooni ja enesetappude ennetamine
• noorte vaimne tervis ja haridus
• vaimne tervis töökohal
• vanemate inimeste vaimne tervis
• võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse eraldatusega.
Haruldased haigused
ELis käsitatakse haruldase haigusena sellist haigust, mida põeb vähem kui viis inimest 10 000st. Haigete arv võib siiski olla suur, sest teada on ligikaudu 7 000 haruldast haigust. Enamik nendest on põhjustatud geneetilistest defektidest, kuid samuti on üheks põhjuseks kokkupuude keskkonnateguritega raseduse ajal või hilisemal eluperioodil, sageli koostoimes geneetilise soodumusega.
Mõned haruldased haigused kujutavad endast tavaliste haiguste haruldasi vorme või tüsistusi. Kuigi märke haigusest võib näha kohe pärast sünnitust või lapseeas , ilmneb rohkem kui 50 % haruldastest haigustest täiskasvanueas. Sageli on need eluohtlikud või võivad põhjustada kroonilise puude. Tavaliselt ei ole edukat ravi olemas, kuid varajaseks diagnoosimiseks ettenähtud sõeluuringud (millele järgneb asjakohane ravi) võivad parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.
Haruldased haigused kujutavad endast tõsist ohtu rahva tervisele ning need on ELi tervise- ja teadusprogrammide raames olulisel kohal. ELi õigusaktide ning teadus- ja arendusprojektide rahastamise eesmärk on edendada haruldasi haigusi põdevate patsientide jaoks ette nähtud harva kasutatavate ravimite väljatöötamist. EL edendab haruldaste haiguste optimaalset ennetamist, diagnoosimist ja ravi, luues selleks võrgustikke, vahetades kogemusi, korraldades koolitusi ning levitades asjakohaseid teadmisi.
Kasutatud kirjandus: http://ec.europa.eu/health-eu/index_et.ht m