Referrat Jalgpall (4)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
Jalgpall
REFERAAT
Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus
Transporditeaduskond
Õpperühm: LI-11
Juhendaja: Siiri Künnapas
Talliinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus 3
1 Ajalugu 4
2 Levik 5
3 Mängureeglid 6
4 Organisatsioonid 9
5 Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused 10
6 Klubid, liigad ja karikavõistlused 11
7 FIFA aasta jalgpallur 12
Tab.9 14
8 Eesti Jalgpalli Liit 14
Kasutatud allikad: 15

Sissejuhatus

Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga.
Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel.

Ajalugu

Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a.Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886 . aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud IFAB1.
Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maaima vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas . Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904 . aastal Pariisis seitsme riigi esindused.Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused.Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks.
Calcio fiorentino . Firenze jalgpall 1688. aastal.

Levik

FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.
Rohelisega on tähistatud riigid, kus jalgpall on populaarseim spordiala . Mida tumedam värvitoon, seda enam on riigis harrastajaid tuhande elaniku kohta.
Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased , kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle saja miljoni krooni.

Mängureeglid

Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.

Mängijad, varustus ja kohtunikud

Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal.
Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust , mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.
Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi ). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik .
Jalgpall kui mänguvahend

Mänguväljak

Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 meetrit, laius 45–90, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit.
Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannake uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu.
Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest.Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.(joon.4)
Joon.4 Jalgpalliväljak

Mänguaeg ja võitja selgitamine

Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile , seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.

Muud reeglid

Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus , kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht.
Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart eemdaldamist.

Organisatsioonid

Rahvusvahelist jalgpalli (kaasaarvatud saali- ja rannajalgpalli) juhib Fédération Internationale de Football Association ehk FIFA, mille peakorter asub Zürichis. 1904. aastal asutatud FIFA-ga on seotud kuus piirkondlikku jalgpalliliitu:

• Aafrika Jalgpallikonföderatsioon (Confederation of African Football ehk CAF),
  
• Aasia Jalgpalli Konföderatsioon ( Asian Football Confederation ehk AFC),
  
• Euroopa Jalgpalliliit (Union of European Football Associations ehk UEFA),
  
• Lõuna-Ameerika Jalgpallikonföderatsioon (Confederación Sudamericana de Fútbol ehk CONMEBOL)),
  
• Okeaania Jalgpallikonföderatsioon (Oceania Football Confederation ehk OFC),
  
• Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon (Confederation of North , Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF).
  

Jalgpallimaailm on jaotatud kuueks piirkonnaks .
Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu.

Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused

Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailmameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele.
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti.
Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1960. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1996. aastast 16 riigi koondised.
Meistrivõistlused leiavad aset ka Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Kesk-Ameerikas ja Okeaanias.
FIFA korraldab samuti naiste, noorte ja juunioride maailmameistrivõistlusi.
Väravaht nurjab ründaja läbimurde.

Klubid, liigad ja karikavõistlused

Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa liiga- ja eri karikavõistlustel.
Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda. Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierahiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudeshooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.
Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.
Euroopa viis parimat kõrgliigat on Premier League (Inglismaa), Primera División ( Hispaania ), Serie A (Itaalia), Bundesliga (Saksamaa) ja Ligue 1 (Prantsusmaa). Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjades, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA karikas Euroopas või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistriste Liiga ja UEFA karika tiitliomanikud selgitavad omavahel Euroopa Superkarika võitja.
Võitlus palli pärast.

FIFA aasta jalgpallur

FIFA aasta jalgpallur on rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA iga aastane tunnustus maailma parimale mees- ja naisjalgpallurile. Selle valiku teevad jalgpalli rahvuskoondise peatreenerid ja kaptenid . Neil on kolm häält, millest esimene saab viis punkti, teine kolm ja kolmas ühe punkti.
Edukamad on olnud Ronaldo ja Zinédine Zidane, kes mõlemad on saanud selle tiitli kolm korda.(tab.9)Naiste sarjas on ka Birgit Prinz võitnud autasu kolm korda.
Võitjad
Aasta
Koht
Mängija
Riik
Klubi
2008

Cristiano Ronaldo
Portugal
Manchester United

Lionel Messi
Argentina
FC Barcelona

Fernando Torres
Hispaania
Liverpool FC
2007

Kaká
Brasiilia
AC Milan

Lionel Messi
Argentina
FC Barcelona

Cristiano Ronaldo
Portugal
Manchester United
2006

Fabio Cannavaro
Itaalia
Real Madrid

Zinedine Zidane
Prantsusmaa
Real Madrid

Ronaldinho
Brasiilia
FC Barcelona
2005

Ronaldinho
Brasiilia
FC Barcelona

Frank Lampard
Inglismaa
Chelsea

Samuel Eto'o
Kamerun
FC Barcelona
2004

Ronaldinho
Brasiilia
FC Barcelona

Thierry Henry
Prantsusmaa
Arsenal

Andri Ševtšenko
Ukraina
AC Milan
2003

Zinedine Zidane
Prantsusmaa
Real Madrid

Thierry Henry
Prantsusmaa
Arsenal

Ronaldo
Brasiilia
Milano Inter
2002

Ronaldo
Brasiilia
Milano Inter

Oliver Kahn
Saksamaa
Müncheni Bayern

Zinedine Zidane
Prantsusmaa
Real Madrid
2001

Luís Figo
Portugal
Real Madrid

David Beckham
Inglismaa
Manchester United

Raúl
Hispaania
Real Madrid
2000

Zinedine Zidane
Prantsusmaa
Torino Juventus

Luís Figo
Portugal
Real Madrid

Rivaldo
Brasiilia
FC Barcelona
1999

Rivaldo
Brasiilia
FC Barcelona

David Beckham
Inglismaa
Manchester United

Gabriel Batistuta
Argentina
AC Fiorentina
1998

Zinedine Zidane
Prantsusmaa
Torino Juventus

Ronaldo
Brasiilia
Milano Inter

Davor Šuker
Horvaatia
Real Madrid
1997

Ronaldo
Brasiilia
FC Barcelona

Roberto Carlos
Brasiilia
Real Madrid

Dennis Bergkamp
Prantsusmaa
Torino Juventus
Zinedine Zidane
1996

Ronaldo
Brasiilia
FC Barcelona

George Weah
Libeeria
AC Milan

Alan Shearer
Inglismaa
Blackburn
1995

George Weah
Libeeria
AC Milan

Paolo Maldini
Itaalia
AC Milan

Jürgen Klinsmann
Saksamaa
Müncheni Bayern
1994

Romário
Brasiilia
FC Barcelona

Hristo Stoichkov
Bulgaaria
FC Barcelona

Roberto Baggio
Itaalia
Torino Juventus
1993

Roberto Baggio
Itaalia
Torino Juventus

Romário
Brasiilia
FC Barcelona

Dennis Bergkamp
Holland
Amsterdami Ajax
1992

Marco van Basten
Holland
AS Rooma

Hristo Stoichkov
Bulgaaria
FC Barcelona

Thomas Häßler
Saksamaa
AC Milan
1991

Lothar Matthäus
Saksamaa
Milano Inter

Jean- Pierre Papin
Prantsusmaa
Olympique Marseille

Gary Lineker
Inglismaa
Tottenham Hotspur

Tab.9

Eesti Jalgpalli Liit

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on Eesti mittetulundusühing.
14. detsembril 1921 asutatud EJL on iseseisev mittetulundusühing, mis on loodud vaba algatuse alusel jalgpalli edendamiseks ja vastava tegevuse kooskõlastamiseks. Liit ühendab Eestis jalgpalliga tegelevaid mittetulundusühinguid.
EJL tegevus rajaneb demokraatia ja heategevuse põhimõttel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja valitud organite aruandlusel liikmete ees.
EJL juhindub oma tegevuses avalikkuse huvidest, Eestis kehtivatest õigusaktidest, oma põhikirjast, Rahvusvahelisse Jalgpalli Föderatsiooni (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liitu (UEFA) kuuluvana nende juhtorganite otsustest, samuti nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest.
EJL eesmärk on heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallialase tegevuse juhtimine ning Eesti jalgpalli esindamine rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides avalikkuse huvides.
EJL töötab välja ning viib ellu jalgpalli arengusuunad ja tegevuskavad; loob tingimused jalgpalli arenguks, harrastamiseks , järjepidevuse kindlustamiseks ning jalgpallurite meisterlikkuse tõstmiseks; propageerib jalgpalli ning ausa mängu ( fair play) põhimõtteid; levitab jalgpallialaseid teadmisi ja kogemusi; koordineerib kõiki jalgpalliga seotud rahvusvahelisi spordisuhteid; viib läbi üleriigilisi ja rahvusvahelisi võistlusi; valmistab ette Eesti koondvõistkonnad ning lähetab need rahvusvahelistele võistlustele; teostab järelevalvet Eestis peetavate sõprusmängude üle; kehtestab jalgpallialast tegevust reguleerivad dokumendid ; lahendab EJL liikmete vahelised vaidlused; kaitseb oma liikmete ühiseid huve.
Oma ülesannete täitmiseks teeb EJL koostööd teiste organisatsioonidega, riigiorganite ja -asutustega, kohalike omavalitsustega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eestis kui ka välisriikides; annab välja stipendiume sporditegevuseks; osutab sporditeenuseid, et hankida vahendeid jalgpallialase tegevuse korraldamiseks.
EJL on FIFA liige alates 1923. ning UEFA liige alates 1992. aastast.
EJL astus 1997. aastal Eesti Spordi Keskliidust välja.

Kasutatud allikad:

http://www.wikipedia.org
http://www.fifa.co m
http://www.uefa.co m
1 Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu
16