Töökeskkkond (0)

TÖÖKESKKOND
6. Valgustus
Hea valgustus säästab nägemist ja loob psühholoogilise mugavus tunde.
Kirjutamisel ja lugemisel peab valgustihedus olema laua pinnal 500 lxi
Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi
Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi , lamell või rullkardinad.
EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid , mis väsitavad silmi.
Kõige parem on loomulik valgus.
Kuvari ekraanile piisab 200lxist, klaviatuurile 400lxist
Tööruumides peab olema ka avarii valgustus
Kõige raskem ongi arvutiga töökoha valgustamisega seadistamine.

7. Keemilise ohu tegurid

Võivad org. Sattuda seedekulgla kaudau, naha kaudu,
Ei tohi suitsetada ja juua kus kasutatakse ohtlike kemikaale. Mürgistuse esimesteks tunnusteks on iiveldus , peavalu. Enamuse kemikaale teeb kahjutuks meie maksa, mao.
Osa kemikaale ei välju meie organismist. Nt Elavhõbeda aurud. Asbest , plii.
Ohtlikud kemikaalid, kantserogeenid, mutageensed ained, kemikaale mida kasutatakse toidunõude puhastamisel tuleb hoida teistes kappides kui ruumide puhastusvahendeid. Lastele kindlasti kättesaamatud.
Kasutatakse märki ja tähti. E – plahvatusohtlik, O – oksüdeeriv, F – väga tuleohtlik, F+ - Eriti tuleohtlik, T – mürgine, T+ - väga mürgine, Xn – kahjulik, Xi – ärritav , C – söövitav, N – keskkonnaoht
Kemikaalide märgistamiseks kasutatakse veel R- lauseid ehk riskilaused nt: R10, R20
S – laused ehk ohutuslaused nt: S21, S30
Kaitsemeetmed: Kindad, jalanõud , kaitseülikonnad, maskid , resporaatorid, gaasimaskid , koht ja üldventilatsioon.
Kemikaali silma sattumisel tuleb pesta silmi voolava veega, kuid seejaral tuleb minna arsti juurde.

8. Psühholoogilised ohutegurid , ehk tööstressi tekitajad

Ohtlik on pidev negatiivne stress ( distress )
Pidev tööstress halvab sisenäärmete tööd, ja tagajärjekso n immuniteedi langus ja haigused.
Stressi tekitajad on stressorid . Nt: monotoone töö – vahetada tööoperatsioone, puhkepausid, muusika taustaks,
Kiire ja nõudlik töö – nt konveier, liin , - puhkepausid, tegevuste vahetamine,
Võimetele mittevastav töö
Halb töökorraldus
Pikaajaline üksinda töötamine
pinged klienditeeninduses.
Psühholoogiline ja füüsiline vägivald .
Arenemisvõimaluse puudumine.
9. Füsioloogilised ohutegurid
Füüsilislet raske töö, sund taktis töö(liin), töö seistes, ergonoomia nõuetele mittevastav töökoht
Arvutiga tootamisel peab tool olema reguleeritav ja seljatugi.
Selajtugi peab ulutamuba abaluu alumise kolmnurga tipuni. Istmekatte materjaliks sobib puuvillane riie sest ta laseb ohku läbi ja ei tekita staatilist elektrit. Istumisel oleks eha kasutada jalatugesid.

10. biloogilised ohutegurid

Ohutegurid jagatase nelja ohurühma,

kerge haigestumine – allergia , soole parasiidid , hallitusseened

haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp ,

raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes . Hiv, marutaud

puukentsefaliit –
11. töötajate liikumsiteed
– libisemsied kukkumised, luumurrud , venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada. Tootmistsehhides ja ladudes tuleks märgistada ohtutud liikumsiteed kas kollaste voi valgete joontega.

12. Elektrioht

Elektrilöök , isolatsiooni põlemine , katkised lülitid ja pistikupesad, juhtmed põrandal, staatiline elekter .

13. PÕLENG JA PLAHVATUS

Elektrilühised, tolm on kergesti süttiv, tuletõrje statistika ütleb, et kõige rohkem põlema lähevad külmkapp ja pesumasin , SUITSETAMINE

14. Masinad ja seadmed

Ohtlikud on just liikuvad osad(peavad olema piirestatud)

15. Soojus ja külmus

16. Surveanum

Deodorant, suruõhuballoonid

17. Töötamine kõrgustes 2m

Turvavööd, turvavõrgud, redeliga tohib töötda kuni 5m kõrgusel ja pool tundi järjest, kolmandiku tööpäevast. 2 ülemist astet peavad jääma vabaks.

18. Kaevetööd

Varinguoht, sissekukkumisoht

19. Raskuste käsitsi teisaldamine

Raskuste teisaldamine on keelatud rasedal , 3 kuud peale synnitust, alla 16 aastaste
42a naine tõstab vahetuse jooksul 50x raskusi massiga 14kg, ülakeha on kallutatud ette üle 30 kraadi, töötingimused on korras hinne 0
Arvuta riskihinne, määra riskitase ja koormus, kas töökohta tuleb ergonoomiliselt muut? Kas tuleb teda saate tervisekontrolli või mitte?
4+2+0 korda 4
RISKIHINNE 24
RISKITASE 2 koormus ülekoormus
TÖÖKOHTA on vaja muuta
Tuleks saata tervisekontrolli ka

RISKIANALÜÜSI 5 SAMMU

teeme kindlaks kõik mis võiks juhtuda(kasuta kujutlusvõimet), küsitle kolleege, loe ohutusjuhendeid , tööde ohutusjuhendid , alustame nendest mis tekitavad suuremat tervisekahjust

selgitame välja, kes on ohus ja teeme kindlaks milliseid tervisekahjustusi võib tekkida, eritähelepanu tuleb pöörata praktikantidele, rasedatele, töötajatele kes liiguvad ringi(koristajad, remondimehed)

Hindame riski suurust, tervisekahju ja riskitõonäosust, Riskitase = tõenäosus x tagajarjed
Tagajarjed: Vähene - on mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju
Ohtlik e. Kahjulik – põletused, põrutused, luumurrud, kuulmise vähenemine, nägemise halvenemine, - risk on püsiv ja kahju on suurem.
Väga ohtlik – pöördumatud kahjustused või tervisehäired, kutsehaigused , jäsemete amputatsioonid, surmaga lõppevad õnnetused, või paljude töötajatega juhtunud õnnetused, mürgistused,
Riskitasemed :
1 olematu e. Tühine risk, midagi teha pole vaja.
2 vähene talutav risk, võib otsida alternatiiv lahendusi, mis ei ole kulukad
3 ja 4 lubatav risk e. Ohustav risk tuleb rakendada abinõusid ohu vähendamiseks ja hinnata ka nende maksumust
6 talutav risk, lubatav, riski vähendamine on koheselt vajalik, töö tuleks peatada või kui see pole võimalik siis kiiresti lõpuni viia ja seejärel riski vähendada.
9 lubamatu ehk eluohtlik, tuleb kõrvaldada viivitamatult, töö peatada koheselt
Riskitaseme arvutamine – komistamien klassi põrandal ja kukkumien vastu laua nurka

Dokumenteerime riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava, koondame riskianalüüsid ja tegevuskavad ühte kausta, lisame mõõtmisprotokollid, kasutame erinevaid riskianalüüsi meetodeid .
TÖÖS: 14 ohutegurid,
Riskianalüüs ja tegevuskava: tööle – üliõpilastöö(köögitöö, puhastustöö, õppetöö), töökohale – ruumile 116, töövahendile – muruniiduk
Hea variant selle töö tegemiseks on vormistada tabelina. NT:
RISKIANALÜÜS TEGEVUSKAVA
Jrk nr
Ohutegur
Tervise-
kahju
Kes on
ohus?
Riskitase
Meetmed
ohu väh.
Kes teeb
Vastutab
Aeg
Maksumus
1.
Elektrilöök katkisest lülitist
Ohtlik
(surm)
Üliõpilane
Õppejõud
koristaja
2 x 3 = 6
Remontida
pistikupesa
Elektrik
Kohe
500 EEK

Tutvusta tulemusi töötajatele, teatud aja jarel korda riskianalüüsi. 1 kord 10ne või 5e aasta jooksul.
TERVISEKONTROLL
Tervisekontrolle on mitmesuguseid. 1. Autojuhi lubade taotlemisel, 2. Relvaloa taotlemisel
Tervisetõend – nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, annab välja perearst, selle peavad hankima pedegoogid, toiduainete käitökemisel vajalik, röntgeni võib kinni maksta tööandja , kuid ei pea seda tegema. Tõendi väljastamis tasu ei maksta kinni, tõend kestab 2 aastat,
Tööga seotud tervisekontroll, mille viib läbi töötervishoiu arst.
Tervisekontrolli saatmise alusekson TTOS või muud õigusaktid ja riskianalüüsid. Öötöötajad, kuvariga töötajad 50% ja rohkem tööajast. Tervisekontroll on töötajatele kohustuslik kui ta sinna saadetakse. Kui arst on töötajate nimekirja kätte saanud peaks ta tulema vaatama töökohti. Kontroll toimub tööajal ja tööandja kulul.
Esimene kontroll peab toimuma 1 kuu jooksul peale tööle asumist. Fikseeritakse töötaja tervsilik seisund. Töötaja täidab tervise deklaratsiooni. Järgmien tervisek ontroll toimub pea iga 3 aasta tagant. Arst säilitab uurmis materjali, töötaja 75nda sünnipäevani. Tööandja saab töötervishoiu arstilt otsuse, kus on märgitud, kas töötaja on sobilik või sobimatu tööle, või millised piirangud on. Otsuses on ka raviprotseduurid, mille peab tööandja kinni maksma.
Töötamine kuvariga: kuvarisk ei loeta liiklusvahendites olevaid kuvareid, kassaparaatide kuvarid, ajutine töö sülearvutiga.
Kui töötaja töötab kuvariga vähemalt poole oma tööajast tuleb saata ta tervisekontrolli.
TÖÖTAJATE JUHENDAMINE
Tuleb läbida: 1) sissejuhatav juhendamine mille viib läbi töösspetsialist, aluseks on töö poolt kinnitatud juhend/käskkiri: töökorraldus, töökorra eeskirjad, vajalikud õigusaktid, ohutusabinõud, elektirga käivitatavad seadmed, elektriohud, kuidas käitud õnnetusohu või tööõnnetuse korral, kuidas hoiduda keskkonna saastamisest, töötaja erikohsutsued, tuleb teatada kontaktandmed , juhendamine regristreeritakse allkirja vastu.
2)esmajuhendamine, viiakse läbi töötamiskohal: tutvustatakse ohutusjuhendeid, TEAM , töökeskkonna ohutegurid riskianalüüside põhjal, ergonoomiliselt töövõtteid ja asendeid, tule ja elektri ohtusnõuded, hädaabi telefonid, esmaabi vahendite, tulekustutite asukohad, ohumärguanded , töövahendikasutamine, isikukaitse vhaendite kautamine , esmajuhendamine regristreeritakse allkrija vastu,
3)väljaõpe on praktiline, kestus 10min kuni 2 nädalat, reg samuti allkirja vastu ja märgitakse ära iseseisvlae tööelehele lubamisaeg, sisu ja mahu määrab tööandja, viiakse läbi uutse õigusaktide kehtestamisel või muutuva ohtusjuhendid, või kui töötaja on puudundu toolt üle 3 kuu. Üleviimine teisele tööle, kui töötaja rikkus ohtusnõudeid, mis olesk võinud põhjustada või põhjustasid tööõnnetuse, kui seda nõuab tööjuht

TÖÖÕNNETUSED JA NENDE UURIMINE

Tööõnnetuse mõiste - tööõnnetus on tervisekahjustus või surm mis saabus tööülesannet täites(segauds liiklusõnnetustega, kui seos tööga siis on see tööõnnetus), tööandja loal tehtavad tööd, tööaja hulka arvataval vaheajal, kõik vaheajad mida näeb ette töötervishojuseadus/TTS lähevad tööaja hulka, tööandja huvides tegutsemise ajal(osales tööandja üritusel või spordilaagris), presentatsioonid , koolitused, töölähetusel, hoidis tööandja vara, likvideeris avarii tagajärgi, tööõnnetuseks võib ka lugeda nahka läbitavat torget/ puudet millega tekib nakatumisoht.
TÖÖÕNNNETUSED EI OLE: kui õnnetuse põhjuskes oli töötaja tervislik seisun , alkoholi/narkootiliseaine/toksilise või psühhotroopse aine otsene mõju, kui tegemsit on vägivaldse tervise kahjustuse või surmaga millel puudub seos tehtava tööga, enesetapud, kui töötaja tegutseb isiklikes huvides tööandja loata, tööõnnetused ei ole teel tööle ja töölt koju toimumisle õnnetused.

Tööõnnetusest teatamine

Kõigepealt peab olema töökohas paika pandud teavitamis süsteem, mida peab teadma iga töötaja. Harilikult tuleb teavitada tööjuhti, kes organiseerib esmaabi või organiseerib kannatanu transpordi arsti juurde või koju või kutsub välja kiirabi. Tööjuht peab teavitama sellest õnnetusest tööandjat.

Teatamine kerge tööõnnetuse korral

Arst peab saatma teatise viivitamatult tööandjale ja tööinspektsioonile, teatis peab olema kirjalik või krijaliku taasesitamise võimaluse vormis( email ). Kui töötaja on haiguslehel vähemalt 1 päev, peab tööandja saatma tööinspektsiooni 13 päeva jooksul tööõnnetuse raporti (mille vorm on tööinspektsiooni koduleheküljel). Raportile peab alla kirjutama ka töökeskkonna volinik.

Raske tööõnnetuse korral

Arst saadab teatise viivitamatult tööinspektsiooni ja tööandja samuti raporti.

Surmaga lõppenud õnnetused

Teatamise kord on sama nagu tööõnnetuse korral, lisaks tuleb viivitamatult teavitada ka politseid. Soovitatakse kasutada telefoni.
TÖÖÕNNETUSE UURIMINE
Tööandja uurib ise koiki õnnetusi, Surmaga lõppenud õnnetusi peab uurima tööinspektor või politsei. Korraga nad seda ei tee.
Ettevõttes viib läbi uurimist töökeskkonna spetsialist.
Kuna õnnetust ei saa ette planeerida peaksid olema valmis vajalikud vahendid(fotoaparaat, videokaamera), mõõdulinkt, kirjutusvahendid, taskulamp, seletuskirjade algused. Esimesena tuleb läbi viia sündmuskoha vaatus(fotod skeemid)- kannatanu asned.
Raske või surmaga lõppenud õnnetuse korral, tuleb säilitada õnnetuskoht puutumatuna, kuni politsei või tööinspektori saabumiseni.
Lõpuks koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse fotoskeemid ja kogutud materjal. Nt töövahendid. Kannatanul tuleks võtta seletuskrijad. Ja võimalikult kiiresti peale seletust ja õnnetuskohal. Tunnistjad ja kannatanud tavaliselt ärritundu seega tuleb luua rahulik õhkkond.

KUTSEHAIGESTUMINE

Tööga seotuvad haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid(eraldi määrus). Kutsehaigus on tavaliselt kroonilise kuluga ja järk-järgult progreseeruv haigusprotsess.
Tavaliselt kujuneb kutehaigus aja möödudes . Kutsehaigust peab diagnoosima iga töötervishoiu arst, kui neil puudub vastav sisseseade ja tegelikult diagnoosib kutsehaigusi Põhja-Eesti reginaalhaigla töötervishoiu- ja kutsehaigustekeskus. Uurine on analoogne tööõnnetuste uurimisega. Ja ka tööandja peab uurima kutsehaiguestumist.

ESMAABI KORRALDAMINE ETTEVÕTTES

See on valdkond mille peab ettevõtja enda jaoks väga hoolikalt läbi mõtlema, sest sellest sõltub töötaja elu ja edasine tervis ja tööandja enda meelerahu . Sest kui seda ei suudeta võib lõppeda asi kriminaal kuriteoga. Alustama peaks esmaabi vahendte muretsemisest. Nende loetelu on antud määruses. Tuleks määrata isik kes vastutab esmaabivahendite korrasoleku eest. Neid peab kontrollima 1 kord kuus. Esmaabivhaendi peavad olema kättesaadavad igal ajal. Kapi uksel peba olema märgis.
Tuleb välja koolitada esmaabi andjad.

ELEKTRIOHUTUS

Käidukorraldaja, Kui peakaitse on alla 63A – võib olla kesk-eriharidusega elektrik. Kui üle siis kõrgharidusega elektriinsener. Käidukorraldust võib osta sisse ka teenusena. Elektritarvitid jagatakse ohutse jargi järgmistesse klassidesse: 0 – klass tarvitid(tavaline pistik )võib saada lühise alla, ja inimene võib saada elektrilöögi. Ja pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistiku pessa.
1 – klass tarvitid kaitsekontaktiga pistiku abil(euro pistik), lühise korral pinge maandadakse. Inimene lühise korral lööki ei saa.
2 – klass tarviti korpus on täiendava isolatsiooniga, ja seepärast ohutu, pistik võib olla tavaline
3 – klass tarvitid mis töötavad kaitseväikepingel – 50V, kokkupuude elektriga poel eluohtlik