Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskonnaprobleemid Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Keskonnaprobleemid Eestis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saam123 Õppematerjali autor
Räägib keskonnaprobleemidest Eestis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Keskkonnaprobleemid ja säästev areng tänapäeval

tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele 2. Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke. 3. Põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee

Keskkonnaõpetus
thumbnail
12
doc

Keskkond ja jäätmemajandus

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine......

Keskkonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Eesti keskkonna seisund ja probleemid

antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate jäätmete hulk ja ohtlikkus aga järjest kasvab ning seetõttu pole jäätmete käitlemine esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb

Eesti ökoloogiline seisund
thumbnail
5
doc

Eesti keskkonnaprobleemid

antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate jäätmete hulk ja ohtlikkus aga järjest kasvab ning seetõttu pole jäätmete käitlemine esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb

Keskkonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

Ajalugu Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33 1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel. Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot, televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika- ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid,

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Läbiv materjal

Bioloogia konspekti vastused 1. Toiduainetetööstuses kasutatakse paljusid seente poolt toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Näiteks proteaase kasutatakse piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlvedele, samuti võib tekki

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Linnastumine

KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jä

Demograafia
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 Kultuuriväärtusi jm.  Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta:  Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega;  Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.  Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused:  Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid;

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun