Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkond ja sellega seonduv (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seadus loodust kaitseb?
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul.
Hävimisohu liigid:
1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine)
2) Väikese areaaliga liigid
3) haruldates elupaikades elavad liigid
4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime)
Areaal - liigi levikuala Maal
Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse.
Inimtegevuse mõju liikide hävimisele:
  • Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni
  • Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad
  • Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi
  • Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist
  • Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist
    Keskkonnakaitse – rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade säästlikule kasutamisele. 2) keskkonna saastamise vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele
    Bioloogiline mitmekesisus - hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal
    Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5) reostus 6)maailma kliima muutumine
    Kaitse meetmed:
  • Konvensioonid – rahvusvahelised kokkulepped poliitiliste lisapingutuste näol
    Konvensioon
    Vastuvõtmise/allkirjastamise a
    Sisu,eesmärk
    Bioloogilise mitmekesisuse konv ehk Rio konv
    1992a
    1)bioloogilise mitmekesisuse säil 2) loodusvarade säästlik kasutamine
    Washingtoni konv ehk CITES
    1973a , 3mai
    Eesmärgiks vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist
    Berni ehk Euroopa eluslooduse konv
    1979
    Eluslooduse ja selle elupaikade/kasvukohtade kaitse
    Natura 2000
    1992a
    1)kaitsta ohustatud looma ja taimeliike 2)väärtuslike ja oustatud looma ja taimeliikide elu-ja kasvukohti. Eestis 509 Natura loodusala
    Ramsari konvensioon
    1971a
    Märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Maailmmas on 1907
    Liikide kaitse võimalused:
  • Seadustega
  • Loodusesse kaitsealasid teha
  • Piirata raiiete arvu
    Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ja säilitamine (biodiversiteet)
    Looduskaitse hõlmab endas looduskaitsealade ja ohustatud liikide ning maastikutüüpide kaitset.
    Kuidas seadus loodust kaitseb?:
  • Piiratakse kaitsealade kasutamist
  • Reguleeritakse kaitsealuste liikide ja mineraalidega sooritavaid toimingid
  • Soodustatakse loodusharidust ja teadustööd
    Liikide ja elupaikade soodne seisund ja liigi seisund on soodne:
  • Kui tema arvukus näitab,et liik on ka tulevikus elupaikade või kasvukohtadena elujõuline
  • Kui liigi looduslik levila ei kahane
  • Kui liigi asurkondade pikaajaliseks säilitamiseks on praegu ja ka edaspidi olemas piisavalt ulatuslik elupaik
    Keskkonnaseire-keskkonnaseisundi ja mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine
    Keskkonnaseire ülessanded:
  • Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine
  • Taastuvate loodusvarade ja hulga määramine
  • Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine
    Kaitstavad loodusobjektid Eestis – alad, kus looduse kaitseks kehtestatakse piiranguid vastavalt looduskaitse seadusele: 1) kaitsealad (biosfäärikaitsealad, rahvapargid, looduskaitsealad ) 2) kaitsealused liigid (taimed-,looma-,seene-,selgrootute- ja samblikuliigid)
    Kaitsavad loodusobjektid eestis:
  • Kaitsealad
  • Kaitsealused liigid
  • Üksikobjektid
    Eesti rahvuspargid:
  • Vilsandi (saaremaa)
  • Soomaa (viljandimaa)
  • Lahemaa (Lääne-Virumaa)
  • Karula (Valgamaa)
  • Matsalu (Läänemaa)
    Looduskaitsealad:
  • Endla (järvamaa)
  • Alam- Pedja (Tartumaa)
  • Nigula (pärnumaa)
    Säästev ehk jätkusuustlik areng. Eesmärgiks on ,et inimtegevus oleks kooskõlas looduse funktsioneerimisega
    Eesti olukord:
  • Eesti tarbimistase pletab niigi territooriumi ökoloogilise keskkonnamatutuvuse
  • Eestis põletatakse liiga palju fossiilseid kütuseid
  • Eestis kasutatava energia kaod on liiga suured
  • Tööstuse ja tehnika areng on viinud tarbimise suunamisele ja globaalprobleemide tekkeni
    Kokkulepped, olulised dokumendid :
  • Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon
  • Kliimamuutuste konvensioon
  • Keskkonna ja arengu Rio deklatatsioon
  • Maailma metsade majandamise , kaitse ja säästva arengu printsiibid
  • Agenda 21-ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm järgmiseks sajandiks (21sajandiks)
    Agenda 21 eesmärgid:
  • Loodusressursside säästlikum kasutus Maal
  • Tähtsustada keskkonnasõbralikust
  • Saavutada inimkonna arvukuse stabiliseerumine
  • Vältida globaalprobleemide süvenemist
  • Muuta inimeste hoiakuid, arvamusi keskkonnasäästliku eluviisi suhtes
    Eesmärkide saavutamine:
  • Koostatakse säästva arengu tegevuskavad
  • Elluviimist rahastatakse EL-i struktuurfondidest ja ühtekuuluvusfondist
    Eesti keskkonna poliitika:
  • Tugineb riiklikele seadustele ja määrustele
  • Säästva arengu seadus võeti Eestis vastu 1995 a Andres Tarandi inisiatiive
  • Looduskaitse seadus , jäätmeseadus,pakendiseadus, kalapüügiseadus jne
    Säästva arengu nõuded:
  • Toidu ja energia tootmine pead põhinema. Taastuvatel loodusvarasid
  • Taastuvaid loodusvarasid kasutada normaalselt, mitte raiskavalt
  • Taastumatuid loodusvarasid korduvkasutada
  • Jäätmetega ei tohi kasutada ökusüsteemide funksioneerimist
  • Looduse mitmekesisuse vähenemine on vaja peatada
    Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel
    Globaalprobleem
    Põhjused
    Tagajärg,lahendus
    Rahvaarvu suurenemine, AIDS, vaesus,näljahädad
    Suremuse langus, teaduse areng, heaolukasv
    Loodusvarade vähenemine, vee ja keskkonnareostus . Lah: pereplaneerimine
    Jäätmeprobleemid
    Rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine
    Prügilate suurenemine, pinnase,õhu ja veesaaste. Lah:korduvkasutamine, kogumispunktid
    Hapestumine , happesademed
    SOxNOx + H2O = hape
    Kütuste põletamine, transpord. Lah: kasutada filtreid
    Veekriis ja veekogude reostus
    Mürkainete vette sattumine
    Ettevaatlikum,Kokkuhoidlikum olla
    Osoonikihi hõrenemine
    Kloororgaanilised ühendid ja läppastikoksiidid
    Taimede kasvu pidurdamine, kahjustab inimese immuunsussüsteemi
    Kliima soojenemine
    Kasvuhoonegaasid , metsaraie , tööstused
    Õhusaaste vähenemine, kasvutada teostuvaid energiaallikaid
    Liikide ja elupaikade hävinemine
    Energiaprobleemid
    Erosioon ja kõrbestumine
    Liigkarjatamine, tuul, inimtegevus
    Viljakad mullad hävivad, sooldumine, veekogude kuivamine
    Kasvuhoonegaasid :
  • Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna
  • Metaan - tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt
  • Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest
  • Kloororgaanilised ühendid e freoonid
  • Troposfääri osoon
  • veeaur
  • Keskkond ja sellega seonduv #1 Keskkond ja sellega seonduv #2 Keskkond ja sellega seonduv #3 Keskkond ja sellega seonduv #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Keskkonnakaitse, keskkonnaseire, loodusobjektid, rahvuspargid, liikide kaitse võimalused, eesmärgid, kaitse meetmed, agenda21, globaalprobleemid

    Sarnased õppematerjalid

    Rahvusvahelised lepped ja globaalprobleemid
    2
    doc

    Rahvusvahelised lepped ja globaalprobleemid

    Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja ­ tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimise

    Bioloogia
    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
    42
    doc

    ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

    Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    KESKKOND
    15
    docx

    KESKKOND

    - Edumeelne juhtimine - Toodete ja teenuste kvaliteet - Töötajate motivatsioon - Säästev areng - Suhtlemine EKSAMIL!!!!!! Demingi juhtimismudel - Planeeri ( keskkonnapoliitika) - Tegutse (ressursside määramine) - Kontrolli ( seire ja mõõtmised) - Täiusta ( juhtkonnapoolne ülevaatus) Kkjuhtimissüsteemid - EMAS (euroopa) - ISO 14001 (terve maailm) Integreeritud juhtimisüsteemid: - Kvaliteet - Tervis ja ohutus - Risk - Keskkond Keskkonnamõju hindamine ­ KAVANDATAVA tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnaauditeerimine ­ tegutseva ettevõtte vastavuse hindamine kokkulepitud nõuetele. 2005 ­ kmh seadus Keskkonnamõju hindamine vs keskkonnamõju strateegiline hindamine Projekti mõju hindamine (bensiinijaam) vs poliitika, tegevuskava, programm Keskkonnamõju ­ kavandtava tegevuse kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, keskkonnale, varale

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse vastused EMU
    24
    doc

    Keskkonnakaitse vastused EMU

    Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.

    Keskkonna kaitse
    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
    48
    doc

    Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

    Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi sisu, kuulasid teadustamist pealt, hindasid kuuldu õigsust. Tänapäeval on mitmesuguseid audiitoreid: Finantsaudiitor, kvaliteediaudiitor, keskkonnaaudiitor jne. Nad kõik tegelevad vastavate (juhtimis-)süsteemide kontrollimise ja hindamisega. Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Mõisteid
    2
    doc

    Mõisteid

    Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus 4. Eesti looduskaitseseadus

    Bioloogia
    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
    18
    doc

    EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

    5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega.

    Keskkonna kaitse
    Keskkonnaprobleemid
    3
    docx

    Keskkonnaprobleemid

    · III kategooria- praegu veel suhtelisels tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. N: hallhüljes, valge-toonekurg, sookurg, vesipapp. Säästev areng ja keskkonnapoliitika: 1. Agenda 21 on ülemaailmne säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Selle eesmärk on tähtsustada keskkonnasõbraliku tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Agenda 21 ja Läänemeremaade poolt allkirjastatud Läänemere Agenda on olnud alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 2. Säästva arengu seaduses on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. 3

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun