Lühikokkuvõte ühiskonnaõpetuse teemadest (vaata sisukorda) (0)

1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest?
Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%.
2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks ?
Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga . Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ühiskonnal ja riigil alles ees. Seega ei saa Eestit veel heaoluriigiks nimetada.
3.Sageli väidetakse, et heaoluriik muudab inimese laisaks . Leidke argumente, millega seda väidet tõestada või ümber lükata.
Selleks, et riik funktsioneeriks, on vaja maksumaksjaid , kes maksaksid riigile teatud summa oma palgast, mis läheb sotsiaalkuludele. Seega ei saa heaoluriik inimest laisaks muuta, kui inimene on see, kes peab väljajagatavat raha sisse tooma .
4.Kas vastuolu demokraatliku valitsemise ja ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtete vahel on paratamatu?
Jah, sest demokraatlik valitsemine muretseb lähituleviku ja praeguse põlvkonna vajaduste eest, ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted puudutavad kaugema tuleviku küsimusi, mis enam meie põlvkonda ei puuduta .
5.Milline on teie arvates hea valitsemine?
Kui valitsemine tähendab võimu teostamist ehk seda, kuidas otsuseid vastu võetakse, ellu viiakse ja seda kontrollitakse, siis hea valitsemine tähendab võimu teostamist „õigesti“. See on tihedalt seotud organisatsiooni legitiimsuse mõistega, mille all peetakse silmas, kuivõrd teda teiste poolt tunnustatakse ja tema otsuseid aktsepteeritakse. Vastutavust võib kitsamas tähenduses mõista kui oma lubaduste täitmist. Pikaajalise visiooni põhjal sõnastatakse strateegilised eesmärgid lähiaastateks, iga-aastased tegevuskavad ning konkreetsete programmide, projektide ja tegevuste kavad. Nendega annab riikk teatud lubadusi, mille täitmist ta hiljem ka hindab. Et eesmärkide saavutamist oleks võimalik hinnata, peavad need olema ajastatud ja mõõdetavad. Läbipaistvus tagab, et ka teised saavad riigi vastutavusest aru. Kõigile osapooltele peab olema selge, millega ja kuidas valitsus tegeleb, milline on tööjaotus ja vastutused, kuidas sünnivad otsused, kuidas kaasatakse nende tegemisse liikmeid, sihtrühmade esindajaid ja/või partnereid. Seega ei anta läbipaistvas valitsuses teada üksnes sellest, mis on tehtud, vaid sama oluline on teadlikkus ka sellest, mida ja kuidas teha kavatsetakse.
6. Selgitage, kuidas tagada inimeste heaolu ka olukorras, kus tarbimist tuleks piirata.
edendada riiklike poliitikate ja kavade abil säästlikku arengut ja parandada keskkonnale tekitatud kahju;
säästvat arengut käsitletakse kui tegevuspõhimõtet, mille kohaselt igasuguse tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb süsteemselt ja tasakaalustatult arvestada inimest, tema materiaalseid ja vaimseid vajadusi, tema (majandus)tegevust nende vajaduste rahuldamiseks ning keskkonda (oma piiride ja taluvusvõimega), kus inimene toimetab, mille tulemusena pikemas perspektiivis areng suunduks tasakaalustatuma ühiskonnakorra poole.
7.Kas maailm on suutnud peatada n-ö tiigi kinni kasvamise?
Seda on hakatud nüüd tähele panema , kuid peatada pole suudetud. On hakatud mõtlema tulevikule ning arendama viise kuidas tagada inimkonna areng ja samas säästa loodus, kuid inimeste arv aina kasvab ning seega ka tarbimine.