Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat (0)

Q: MIKS REIS ETTE VÕETI?

Vastus leiad õppematerjalist: Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIKS REIS ETTE VÕETI?

VASTSELIINA GÜMNAASIUM
JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS
REFERAAT
KOOSTAJA ANETTE PILT
7. KLASS
VASTSELIINA 2013
SISUKORD

JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND

Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso , vanemtüürimees Aarne Tuisk , hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama . Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms).
Seitsmendate meeskonnaliikmetena teevad reisi kaasa Tiit Karuks , Marko Kadanik, Tiit Sarapuu, Indrek Tarand , Tõnis Palts , Indrek Kirss , Jaanus Nõgisto, Priit Haller. Mart Maastik , Tõnis Arro , Janno Simm , Andres Vainola , Arho Anttila ja Olle Tischler.1
Kapten Mart Saarso on sündinud 26. Septembril 1963. Ta on Eesti meresõitja ja avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid meregeoloogia valdkonnas. Mart Saarso on leiutanud ülemaailmselt kasutatava settepüüdja. Tema isa on samuti kapten. Mart Saarso oli kogu ettevõtmise initsiaator ja merelise poole hing. Temal kasvasid juba lapsepõlves välja merelised teadmised.
Esimene tüürimees ehk chief Aarne Tuisk. Ta on õppinud laevaehitaja ja kaluri poeg. Aarne Tuisk on avamerd purjetanud ja jääpurjetanud aastakümneid. Lennuki väikeses töökojas suutis Aarne Tuisk nappide abivahenditega valmis ehitada mida iganes, ta on kuldsete kätega mees. Kui Aarne Tuisk peale Atlandi ookeani ületamist väsis, võeti tema asemele Meelis Saarlaid. Ta on Saaremaalt pärit ja purjetanud lapsest saati.
Teine tüürimees Tiit Riisalo. Ta täitis reisil teenäitaja rolli, kelle õlul lasus enamik tehnilisest organiseerimistööst, arvepidamisest ja kirjavahetusest.
Kolmas tüürimees Margus Kastehein. Ta on väga haritud ja peene maitsega, tal on kaks kõrghariduse diplomit . Margus Kastehein oli reisil väga vajalik mees ka seepoolest, et ta tõmbas igas sadamas endale kohaliku publiku heatahtliku tähelepanu. Margus Kastehein rääkis reisi jooksul meeskonnaliikmetele arusaamatuid jutte perest, kodust ja liblikatest.2
34Madrus Tiit Pruuli on sündinud 28. Aprillil 1965. Ta on Eesti ettevõtja ja ajakirjanik. Aastast 2005 on Tiit Pruuli osanik AS-is Go Group. Ta annab välja raamatusarja Go Reisiraamat ning ajakirja Go Reisiajakiri. Tiit Pruuli on teinud kaasa mitmeid ümbermaailmareise. Esimese ümbermaailmareisi tegi ta jahtlaevaga lennuk. Kokku on Tiit Pruuli külastanud 115 riiki.
Teine madrus Kaido Kama on sündinud 18. Detsembril 1957. Ta oli aastatel 1997-2004 Võru Instituudi direktor . Kaido Kama tunnistas juba reisi alguses oma ausas meeles otse välja, et meresõidust ei tea ta suur midagi, kuid lisas ka, et peaks enda arvates veel õppimisvõimeline olema.5
6
Lennuki pidulik vettelaskmine saaremaal. pildil meeskonna kuus põhiliiget.

78MIKS REIS ETTE VÕETI?

Eesti on koht, kust saab merele minna. Vähemalt tuhat aastat on meie esivanemad Läänemerd sõitnud. Eesti meremehi on kohatud peaaegu kõigis maailma sadamates. Ent teadupärast pole veel ükski Eesti laev purjetanud ümber maailma. Kaugpurjetamise selts Thetis saadab Lennuki ümbermaailmasõidule, mille sügavaim eesmärk on tõsta Eesti kui mereriigi mainet. Reisil tehakse vahepeatus 36 sadamas, igal peatusel püütakse tutvustada Eestit.
Reisi ettevõtmisel oli veel kaks laiemat eesmärki. Esiteks tahtis laevameeskond kaasa aidata viiekümne aasta jooksul paljuski takerdunud meretraditsioonide taaselustamisele. Meri on eestlastele palju andnud, kuid on samuti palju võtnud, kuid meri peab taas saama meie elu ja mõtete sõbralikuks koostisosaks. Teiseks oli projekti ideeks ka kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja interneti abil muuta reis jälgitavaks reaalajas kõikidele huvilistele. Eelkõige mõeldakse selle all kooliõpilasi, et avardada nende maailmapilti ja julgustada neid omi ideid teostama.
Lennuk Kookos -Keelingu saarel

910REISIKIRJELDUS

16. oktoobril 1998. aastal asus Pirita sadamast Atlandi poole teele jahtlaev Lennuk. Laev on nime saanud Kalevipojast, kuid see Lennuk ei läinud otsima maailmalõppu. Kaugpurjetamise selts Thetis saatis lennuki ümbermaailmareisile. Tegemist polnud ettevõtmisega riigi kulul, reisi ettevõtjad suutsid leida toetajaid, kes hulga peale ürituse kogu 6,5 miljoni kroonise kulu kinni maksid
Teekond oli pikk. Läbiti 37000 meremiili, külastati 25 riiki ja vahepeatus tehti 36 sadamas. Mõneski ettejäävas paigas olid eestlased käinud juba enne ümbermaailmasõitjaid, isegi enne esimesi eurooplasi.
Meresõit on riskiga seotud ettevõtmine. Lennuki meeskonnal olid kokkulepitud tegevuskavad, mis oleks tehtud, kui keegi oleks sõidu ajal üle parda kukkunud.

Roolimees hüüab valju häälega teate „Mees üle parda“

Teine vahimees viskab päästerõnga üle parda

Kapten võtab juhtimise üle ja määrab vahimeeste hulgast jälgija, vajadusel ka kaks, kelle ainus kohustus on üle parda kukkunut silmas pidada

Sooritatakse võimalikult kiiresti manööver, mille tulemusena peab jaht jõudma meheni nii, et merehädaline jääks jahist allatuult ja laev peaaegu seisaks.

Mees tõmmatakse välja

Päästetule antakse esmaabi.
Reisi ajal olid mõned mehed laevast ka merehaiged, kuid nemad arvasid, et parem olla merehaige kui igavesti haige mere järele
11
Lennukimeeskonna jõulud St Helena saare alla.
East Londoni linnapea - Lõuna Aafrika.

12HUVITAVAIM PEATUSPAIK
Minu meelest oli kõige huvitavam peatuspaik Austraalia . Austraalia asub okeaanias India ookeani ja Vaikse ookeani vahel. Seal on kõrbeid, mägesid ja metsi.
Austraalia on ookeanipurjetajate seas tuntud ja hinnatud, kurikuulus ja kirutud. Puhkajate unistus Austraalias on Ida-Austraalia rannik, Golden Coast, Withsunday, Hundred Miles Beach.
Kapten Mart Saarso kirjeldab sisse jõudmist: „Sissesõit, nagu ikka kipub olema, jäi pimeda peale. Olin sadamaga korduvalt raadioühenduses ja sain kõik vajalikud juhtnöörid, ohutuks lähenemiseks. See oli hädavajalik, kuna meie kaart ei kajastanud viimase kümne aasta jooksul laiendatud sadamarajatisi. Sisseklaarimine käis kärmelt ja viisakalt.“

KASUTATUD ALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Pruul i
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Kama
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
http://www.lennuk.ee/src/projekt/meeskond.php?L1=projekt&L2=meeskond
http://www.lennuk.ee/src/projekt/index.php?L1=projekt&L2=kirjeldus
Tiit Pruuli „Eesti lipp ümber palli“
http://blog.gomaailm.ee/fotomeenutus-10-aastat-jahtlaev-lennuki-umbermaailmareisist
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
1 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak
2 http://www.lennuk.ee/src/projekt/meeskond.php?L1=projekt&L2=meeskond
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_Kama
4 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
5 http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Pruul i
6
7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
8 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
9 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html
10 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak
11 http://blog.gomaailm.ee/fotomeenutus-10-aastat-jahtlaev-lennuki-umbermaailmareisist
12 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 6 allalaadimist

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #1

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #2

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #3

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #4

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #5

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #6

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #7

Jahtlaev Lennuk Ümbermaailmareis referaat #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annnijou Õppematerjali autor

Jahtlaev lennuk ümbermaailmareis referaat Tiit Pruuli Kaido Kama Mart Saarso Aarne Tuisk

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kiudrünkpilved(Cirrocumul us)

Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul

Keskkonnatehnoloogia