Keskkonnaprobleemid ja säästev areng tänapäeval (0)

KESKKONNAPROBLEEMID
TÄNAPÄEVAL
JA
SÄÄSTVA ARENGU
PÕHIMÕTTED
REFERAAT
2010
KESKOND
Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna ), maavarad, ookeanid , atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid.
Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad.
Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , juba praegu kasutatakse seda 20% rohkem, kui loodus taastada suudab.
GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
Gobaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure, kuid teadvustades endale probleemi põhjalikumalt, saame aru, et kõik see puudutab meid- inimkonda- väga otseselt. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks.
SUURIMAD OHUD:

ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine

GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid

OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris

HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad

KÕRBESTUMINE:

PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda
KESKONNAPROBLEEMID EESTIS
Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad.
Suurimateks probleemideks on:

Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese tervisele ja loodusele

Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke.

Põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus

Veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid

Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus

elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus

Inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavaus säästva arengu ja tervisekaitsepõhimõtetele
Nimetatud probleemid on tekkinud ja kestavad aga järgmistel põhjustel:
1. aegunud , toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses
2. elanikkonna madal keskkonna teadlikkus
3. keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus
4. puudulik keskkonnakorraldus.
Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid, üritavad vastavate alade spetsialistid neid hädasid leevendada või võimaluse korral üldse vältida.
Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused.
Suhtudes keskkonda teadlikult, võime loota , et ka tulevased põlved saavad nautida puhast Eestimaa loodust ning hingata puhast õhku. Peame pidama meeles, et inimene ei ole looduse peremees, vaid osake sellest ning oma tegevuses ka sellega arvestama.
SÄÄSTEV ARENG
MIS ON SÄÄSTEV ARENG?
Säästev areng on jätkuvalt kogu maailmas üks prioriteete. Säästev areng- kasutatakse ka mõistet JÄTKUSUUTLIK ARENG on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimeste kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva arengu puhul tuleb lähtuda:

Taastamatute ressursside ülimalt efektiivsest ja kokkuhoidlikust kasutamisest

Põhirõhk tuleks panna juba kasutatu korduvkasutusele

Rakendada tuleks jäätmevabu (minimaalseid jäätmekoguseid) tehnoloogiaid

Kõigiti tuleks soodustada looduslikke ökosüsteemidesäilimist ja kasutamist kõigi inimeste heaoluks
SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED:

• Loodushoid ja areng ei tohi olla teineteise vastanditeks, vaid on ühe ja sama
  

protsessi kaks lahutamatut osa. Inimestel peab olema õigus tervislikule ja täisväärtuslikule elule kooskõlas loodusega

• Säästev areng on see , kui me muudame tänase põlvkonna vajadused nii, et see ei muuda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamist halvemaks
  

• Puhas keskkond on kaup, millel on täisväärtus.
  

Heaolu saavutanud ühiskondades pööratakse enam tähelepanu elu kvaliteedile sh puhtaleelukeskkonnale. Saastavad tootmised viiakse heaoluriikidest välja, kõrgtehnoloogia on üldjuhul puhas, kuid kolmandas maailmas peetakse keskkonnakaitset siiski luksuseks, mida võivad endale lubada vaid rikkad riigid ja ärahellitatud tarbijad. Arvatakse, et keskkonnaprobleemid jõuavad ühiskonna teadvusesse alles siis, kui on lahendatud teised „tõsisemad“ probleemid: nagu nälg, haigused ja muud sellised sotsiaalsed probleemid.
ÜRO arenguprogrammi UNDP järgi maksavad paljudes arengumaades elavad inimesed vee eest 5-10 korda kõrgemat hinda kui näiteks Londoni või New Yorgi elanikud.
KASUTATUD KIRJANDUS:

P. Anttila „GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID“

I. Liimand ( Keskkonnaministeerium )
„VÄIKE KESKKONNAKAITSE TEATMIK“
3. H. Kärblane „TAIMEDE TOITUMISE JA VÄETAMISE KÄSIRAAMAT“
4. noorteportaal NIP
5. MTÜ BIONEER koduleht
6. www. Arhipelaag.ee