Vastus leiad õppematerjalist: Riskid tarneahelas

Riskid tarneahelas (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on tarneahel ?

Tartu kutsehariduskeskus
Ärinduse ja kaubanduse osakond
Logistika
Riskid tarneahelas
Juhendaja : Tiina Kraav
2011
Sissejuhatus
Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla.
Mis on tarneahel ?
Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut . Defineerib logistikat nii: “Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine , teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks”.
Logistika keskne mõiste on toode – tooraine , materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust ( omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil.
Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide kogumit, et juhtida materjale, infot ning rahavoogusid lähtepunktist tarbimispunkti.
Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljaspool.
Tarneahela võtmetegevuseks on :
• kliendisuhete juhtimine
• klienditeeninduse juhtimine
• nõudluse juhtimine
• tellimuste täitmine
• tootmisprotsessi juhtimine
• hankimine
• toote arendus ja ärindus
• korje
Ettevõtte riskide hindamise struktuur

Kaardista nii sisemine (ettevõtte sisene) kui ka väline tarneahel, toimingud , osapooled ( tarnijad , kliendid, finantsinstitutsioonid , tootmine, logistikateenuste osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad
Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled
Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled
Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel
Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad
Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures
Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures
Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures
Kaalu ja prioritiseeri riske
Keskendu kriitlistele riskidele
Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste ja sisemiste võtmeosapooltega. Kaalutletud ja põhjendatud riskide jaotamine on osa elujõulisest koostööst
Tuvasta riskide vähendamise abinõude kulud
Rakenda meetmeid riskide vähendamiseks

Tuleb arvestada, et kõiki võimalikke tõrkeid ja nende põhjustajaid pole võimalik tuvastada, ennetada või nendemõju vähendada. Samas on võimalused riskide juhtimisel praktiliselt lõputud. Null-riski taseme saavutamine on kättesaamatus kauguses. Riskide vähendamine on olulisem kui nende tegevuste lõpetamine, mis riske põhjustavad. Kõige lihtsam valik võib olla mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik.
Protsesside optimeerimise ja integreerimise skeem terves tarneahelas
Tarneahela riskid veonduses ja kaupades
Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid , kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt.
Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit . TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud. FSR (Freight Security Requirements ) on ohutusstandard, milles esitatakse lasti turvalise käsitlemise nõuded. TSR (Trucking Security Requirements) määratleb ohutusnõuded eraldi maanteevedudele.
Tootepiraatlus on üks olulisemaid tarneahela riske. Piraatlus hõlmab CD ja DVD plaate , nn firmarõivaid, sigarette, arstimeid, autode varuosi ja palju muud. Toodete võtsimisi püütakse takistada ka eriliste kleebiste ja identifitseerimismärkidega. Kindlat numbrit kandev identifitseerimismärk kinnitatakse valmistajatehases tootele või pakendile.
Kõige suuremad võimalused võtsitud toodete osakaalu vähendamiseks on tarbijate endi käes. Kui tarbijad loobuvad võltsitud toodete soetamisest, kaob ka piraatluse turg . Toodete võltsimine on ühtaegu ka suur majanduslik probleem. Hinnanguliselt jääb ainüksi NewYorgis piraattoodete müügi tõttu aastas saamata ligikaudu miljard dollarit maksutulu.
Tarneahela riskid ettevõttes
Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad , osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.
Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Tarneahela juhtimise meeskonna liikmed tajuvad, et riskid on tarneahelate juhtimise lahutamatuks osaks. Riskide temaatika on hakanud omama tähendust sedamööda, kuidas ettevõtted on arenenud vertikaalselt integratsioonilt horisontaalsele. Aja jooksul on süvenenud koostöö tarnijate ja partneritega, üha suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks.
Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise , tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus , streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul.
Koodid, mis kirjeldavad toodete eluea faase
Lihtsustatud juhend identifitseeritud kasutusala teabevahetuseks tarneahelas
SU Kasutusala: kirjeldab peamist kasutusala (tootmine, kodukasutus, jne) ning tööstuse liiki (nt laiaulatuslik keemiatööstus).
PC Toote kategooria: kirjeldab toote tüüpi (nt hüdrauliline vedelik, metallitöötlusõlid vedelik jne).
PROC Protsessi kategooria: kirjeldab, mil moel ainet kasutatakse (nt piserdamine, pealekandmine harja abil jne).
ERC Keskkonnaohtlikkuse kategooria: kirjeldab aine PC ja PROC koodidega seotud keskkonda sattumise tingimusi.
AC Artiklikategooria: Kirjeldab artikli liiki, millesse aine on viimaks kantud . See ei ole tõenäoliselt kohaldatav formuleeritud määrdeainete puhul.
Kaks määrdeainetetööstust esindavat kasutusgruppi (ATIEL1 ja ATC2) on identifitseerinud mitusada erinevat määrdeainet ning määranud iga määrdeaine üldise määrdeainete kasutusgruppi selle põhjal, kuidas tooteid üldjuhul kasutatakse (st nende eksponeerituse koondkirjeldusele).
Nendele üldistele määrdeainete kasutusgruppidele on määratud kasutuskirjeldajaid nii, et määrdeaine igat eraldiseisvat kasutusala on võimalik kirjeldada kindla arvu kasutuskirjeldajatega, muutes teabevahetuse tarneahelas lihtsaks ja selgeks.
Arendatakse välja nende määrdeainete kasutusgruppide üldised kokkupuutestsenaariumid (GES) ning sellega hoitakse ära tööstuse vajadus koostada eraldi ESid iga määrdeaine identifitseeritud kasutuse erineva liigi jaoks.
___________________________________________________________________ ATIEL/ATC on koostanud juhised, mille järgi saavad tarnijad ja kliendid määrdeainete tarneahelas seda ühtlustatud informatsiooni kasutada selleks, et veenduda nende spetsiifiliste kasutusalade asjakohases käsitluses.
´´Artikkel ajalehest Äripäev´´
Tarneahela ülesehitus on reeglina keeruline
Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjooneliste kanalitena, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp- produktideks , ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile.
Praktikas pole siiski tavaliselt kõik nii lihtne. Suhted, mis läbivad kogu tarneahelat, toimivad selle paljude lülide vahel ja neid võib kirjeldada reaalsuses pigem mitmelt mitmele kui ühelt ühele.
Enamikul ettevõtetel on mitmeid tarnijaid ja palju kliente. Ühtede ja samade tarnijatega ettevõtted konkureerivad turul sageli samade klientide pärast. Tavaliselt peavad firmad sünergia otsimisel mõningaid tarnijaid ja kliente tähtsamaks kui teisi.
Ettevõtte üks esmaseid ülesandeid ongi kaalutleda ja otsustada, milliste klientide ja tarnijatega TAJ uut praktikat arendada tasub.
Tarnijate ja klientide partnerluse eesmärgiks seatakse üldjuhul win-win-olukord. Teatud juhtudel võivad firmad, kes on oluliselt suuremad kui nende tarnijad või kliendid, hallata ise kogu tarneahelat. Selline koordineerimine eeldab, et ettevõttel on tarneahelas juhtiv positsioon ning ta suudab tarneahela kõiki osapooli piisavalt kontrollida. Taolist tarneahela liidri positsiooni omavad praktikas näiteks Benetton ja IKEA.
Tarneahela liider ei pruugi olla ainult jaemüüja. Autotööstuses on tootmist teenindavas tarneahelas selleks enamasti koostetehas. Tarneahela liidrid asuvad tavaliselt lõpptarbijaile lähedal.
Ain Tulvi
AS Schenker
Kokkuvõte
Lõppedes tahaksin ütelda seda, et sain teada väga olulisi asju tarneahelate liikumises ja kauba liikumises. Arvasin, et asjad käivad lihtsamalt kuid nii see kahjuks pole. Transportimine on väga keerukas samuti ka kaupade ja saadetiste kättetoimetamine lõpptarbijani. Sain aru kui palju riske on tarneahelas ja kuivõrd raske on ühel ettevõttel toimida ja paika panna tarne süsteem.
Infoallikad

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 121 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rahelll Õppematerjali autor

Logistika

tarneahel riskid tarneahelas riskide hindamise struktuur logistika

Sarnased õppematerjalid

docx

Riskid tarneahelas

Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale

Laomajandus

odt

Tarneahela olemus/referaat

Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused...............

Logistika

docx

Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel

Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3

Logistika

docx

Nimetu

Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele.

Kategoriseerimata

pdf

Logistikaõpik

Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso-

Kategoriseerimata

docx

Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid

Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla:

Baaslogistika

doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on tegemist suuresti avastamata alaga (Christopher,1998). Venemaa majandusteadlase, professor B. K. Plotkini järgi on logistika teaduslik distsipliin voogude (info-, materjali- ja rahavoogude) juhtimisest süsteemides. Logistika ülesandeks on juhtida, integreerida ja optimeerida info-, materjali- ja rahavoogudega seotud protsesse ettevõttes ja tarneahelas, kohandada tootmine ja pakkumine nõudlusega, tagada tarbijale ajalis-ruumiline kasulikkus ja firmale maksimaalne rentaablus ning likviidsus. Logistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab majanduslike, matemaatiliste, tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist. Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani

Baaslogistika

doc

JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL

Globaalse tarneahela juhtimine, kodutöö I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjoonelise kanalina, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp-produktideks, ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Käesolevas töös ei ole arvestatud esialgsete toorainete tarnimist ja töötelmist, vaid lühendatud tarneahela kirjeldamist nii, et see saab alguse jalgratta komponentidest.

Globaalse tarneahela juhtimine

Rohkem sarnaseid