1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16
Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi.
aga suurema tõmbetugevusega. 7. Nõuded geosünteetide paigaldamisele. Geosünteedi paanid tuleb laotada üle kattega. Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutav ülekatte 30 cm, ning nõrkadel aluspindadel 50-100cm. Paranduslapp peab ületama katkise koha vähemalt 30cm võrra. Enne täitepinnasega katmist tuleb materjal üle vaadata pädeva isiku poolt. 8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav. Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded.
· tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru, · tee nr 6 valga-Uulu, · tee nr 7 Riia-Pihkva, · tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas 34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab 75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist. 35. Projekteerimise lähtetasandid: · hea (H) ohutu sujuv liiklus · rahuldav- (R) juht peab rohkem keskenduma · erandlik (E) liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima. 36. Maantee klassi määramisel arvestatakse liiklussagedust ja piirkonna arenguvajadust. 37. Teeprojekt-tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjadest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 38. planeeringute liigid:
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi. Pinnas Orgaanilise sialdus %-des 2mm teraõõduga 1. vähese orgaanilise aine sisaldusega. 2-6% 2. keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6-20 % 3. Rohke orgaanilise aine sisaldusega /20 % Muldes võib kasutada vähese orgaanilise aine pinnast. Pinnase klassifikatsioon . Niiskuse paikondade iseloomustus 1) muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, teekatendi tüüp, mlde kõrgus ja süvendi sügavust, muldkeha ja aluspinnaste omadus ning ehitustingimusi, ehituspaikonna looduslikke ja inenergoloogilise iseärasusi ning maanteede ehitamise ja hoiu varasemaid kogemusi 2) Tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus ja püsiv vähemate ehitus- ning hoiukuldega säilitades väärtuslikke kõlvikud ja kahjustamata looduskeskkonda.
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
· ühendustee samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid:
9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? · teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; · teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu.
lumeredeleid. Kus tuleb arvestada lumekoormusega - Bussioote paviljonide katustel ja sildade äärealadel. Milline on Eestis lubatud maksimaalne sõiduki pikkus 18,75 m. Mis on küvett - maantee või raudtee-äärne kraav tee muldkehalt ja süvendi nõlvadelt pinnavee ärajuhtimiseks. Mis on mäekraav ja miks teda kasutatakse - tee mäepoolsel küljel asuv kraav mäe nõlvalt tuleva vee kinnipüüdmiseks ja teest eemalejuhtimiseks. Kirjeldage muldkeha vajumise kiirendamist ülekoormamise teel - Pannakse üldjuhul liivakiht muldkeha peale, hiljem korjatakse osa sellest ära ja ehitatakse konstruktsioon peale. Külmumissügavus Eesti tingimustes - arvestuslik ja tegelik Arvestuslik 1,25m. Tegelik 2m ja kohati ka rohkem. Miks projekteeritakse tee nõgudes dreenkiht paksem kui ühtlase pikikaldega kohtades sinna koguneb rohkem vett. Miks tuleb mulde laius pealt kavandada kõrge mulde puhul laiem kui madala mulde puhul
vahetatavat tera, mis võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade löökservad on pealesulatatud kõvasulamsit. Kinnitus pöörderingi külge tagab veel ka hõlma väljalükkamise hüdrosilindriga vasakule või paremale. Esirattaid on võimalik kallutatada keskasendist mõlemale poole kuni 20 kraadi. Teehöövlit juhitakse esisillaga. Tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest kummalgi küljel. Põhielemendid on mootor 1; kabiin, pearaam 11, tööraam 10, hõlm, hõlma pöördemehhanism 9, hõlma tõstesilindrid, hõlma küljele väljaviigu silinder, tagasilla balansiirid 5, ja tagarattad, esisilla rattead. Peale põhitööorgani võib olla autogreider varustatud veel lisatööorganitega: kobesti, vanade katete lõhkuja. Hõlma muutmine: Hõlma asend fikseeritakse liistudega. Greideri konstruktsioon võimaldab hõlma seada kolmel risttasandil. Lõikenurka muudetakse liistude ümberasetamisega,
Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0 MPa-ni (100,0 bar'ni). Lisaseadmete ühendamiseks teehöövli hüdrosüsteemiga kasutatakse lisaseadmete klapiplokki. Hüdrosüsteemilt rakendatavad süsteemid on sõidupidurid, seisupidurid, diferentsiaallukk. 18. Teehöövlitel kasutatavad lisaseadmed, nende kasutamine teehooldustöödel. Tasandushõlm kruusateede profileerimiseks, esimene buldooser materjalid lõikamiseks, kogumiseks, kraavilõikur kraavide lõikamiseks, lumestopp ristmikul lund lükates kõrvaltee otsale lumevalli ei jää, lörtsihõlm kummist tera lörtsi eemaldamiseks teelt, kobestaja tugeva pinnase lahti lõikamiseks. 19. Teehöövli käigupiiramisklapi ja tööhõlma pöördliikumise kaitseklapi ülesanded, rakendumine. Käigupiiramisklapp kaitseb tööraami küljelenihutussilindrit ja hõlma vasakpoolset
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................................................................12 8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides.................................................................13 8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele.............................
likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest. 9. Teedele mõjuvad koormused mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega; liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus. katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke
[4] 4 2.2.3. Mineraalpinnase eemaldus Mineraalpinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator, mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 3 km kaugusele ning utiliseeritakse täielikult. [4] 2.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Vundamendi taldmike alla rajatakse 0,3 m paksune killustikukiht. Killustik laotakse ühtlaselt kaevatud pinnase põhja ning seejärel tihendatakse, et oleks võimalikult ühtlane alus. Taldmikuplokid paigaldatakse tihendatud killustikukihile. [4] 2.2.5. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus Taldmikublokkide paigaldamiseks tuleb esmalt tasandada süvend killustikuga ning seejärel paigaldatakse vundamendi taldmikublokid lindina killustikpadjale. Taldmikublokkide tõstmiseks kasutatakse enamasti kraanat
nähtavust piiravaid ehitisi ega muid takistusi, mis ei võimalda sõidukijuhil teele lähenevat objekti ära tunda ega hinnata selle kiirust. 20. Mis on ristmik Teede lõikumiskoht, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele. 21. Mis on ristee Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. 22. Mis on ringristmik Ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare. 23. Nimeta ja kirjelda raudteeületuskohtade liike (2) 1) reguleeritud, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga; 2) reguleerimata, ainult liiklusmärgid 24. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 25. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 26. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Ehitusplatsi sõidutee laius on tavatöödel minimaalselt kolm meetrit. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega. Tee pöörderaadiused valitakse, arvestades veokite manööverdusvõimet, kuid mitte alla 12 m. Teekõveruse (kurvi) piires tuleb sõidutee laiust suurendada 5 meetrini. 11. Millised on sobilikud materjalid ehitusplasti pinna katteks? Ehitusplatsi ettevalmistamisel on levinud kattematerjal paekivi killustik fraktsiooniga 16...32. Killustik paigaldatakse peale kasvupinnase eemaldamist ehk pinnase koorimist. Killustiku paksus on sõltuvuses ehitusplatsil tekkivatest koormustest. Reeglina on killustiku paksus 100...200 millimeetrit. 12. Nimetage ohutusnouded transporditoodel. Ehitusmasinaid ja seadmeid tuleb kasutadaohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeidja ettekirjutusi. ... 13. Tooge naiteid
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks
Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Liikurteehöövlid on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos temale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Buldooserid eriotstarbeline ripptööseadisega traktor või veduk. See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Põhilised osad on raam ja teraga hõlm. 5. Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus.
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
ETTEVALMISTAMIS MASINAD, VÕSASTUNUD 10HA ALA, KIRJELDA MASINAID Võsalõikajad, puudelangetajad, juurijad ja juurijad-kogujad, kivide juurimise ja koristamise masinad Võsalõikajad: kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks puudest(kuni20cm) ja võsast, põõsastest. Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale. Ette on pandud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhetab puitu. Hõlm kinnitatakse raami külge kahel vedruamortisaatoril. Maastikul ei tohiks olla suuri kive. Parim on külmunud pinnas. Buldoosrid: laastamiseks kivistel aladel või rohkem võsastunud ja kännud. Parim tulem talvel. Lükatakse laastatud mass valli või hunnikutesse. Aktiivtööorganiga metsalõikur: töötab saagimise põhimõttel
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõ
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim�
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
