h E1 E2 E R C 0 MPA MPA MPa MPA MPa F 1.Tihe asf.betoon 4 2400 1200 3600 2,4 2.Poorne asf.betoon 6 1400 800 2200 1,6 3.tsemendiga st.pinnas 10 700 0,4 4.Killustikalus 20 400 5.Keskmise tervausega liiv 25 120 0,006 40 dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 25 49 0,012 35 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde all: 32 0,010 13 tolmne saviliiv Katendi ja mulde konstruktsiooni kihtide tugevusarvutamine elastsele läbipaindele Asafaltbetoonide E-moodulid on võetud 10 0 C juures Katendi arvutamine elastsele vajumile (Evaj) Evaj = a * log (Q) + b Evaj=67,7*log1200+61,3=270MPa
Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on üsna väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ja tõmbepingetele. Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused
· maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (kulmakaitse-, hudroisolatsiooni- ja kapilaartousu katkestsvad kihid). Kate ja alus voivad koosneda mitmest kihist. · Kate - uhest voi mitmest kihist koosnev katendi ulaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega. · Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata joont, kus ta algab või lõpeb. · Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks katte ülakiht, katte alakiht. 20) Katendi konstruktsioon 21) Katete liigitus Pusikatend · Suurima tookindlusega katendituup, mida
46.pikifiltertorude ja põiktorude kasutamise põhimõtted veeimarite rajamisel. • Läbimõõt on 8...10cm • Kalle peab olema suurem pikifiltertoru kaldest, kuid vähemalt 4% • Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all. 47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine. vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust tehakse nii et lastakse vesi survega läbi 48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel. 1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge. 49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile 1.juhtpult 2.juhtpuldi hoidik 3.vahe karp 3D ekraani jaoks 4. armatuuri kinnitus 5. kinnitusvahendid 6. masti andur 7. kaabel 8.masti andur laservastuvõtjaga 9. kopa andur 10. 14 kaablit Paigutamine ekskavaatorile 50
· liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. 20) Katendi konstruktsioon · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (külmakaitse-, hüdroisolatsiooni- ja kapilaartõusu katkestsvad kihid). Kate ja alus võivad koosneda mitmest kihist. · Kate - ühest või mitmest kihist koosnev katendi ülaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega. · Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga ta on olemas, kuid pole võimalik tõmmata joont, kus ta algab või lõpeb. · Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks katte ülakiht, katte alakiht. 21) Katete liigitus · Püsikatend · Kergkatend · Siirdekatend · Lihtkatend Püsikatend
4 pinnase vete alandamine 5 vee isolatsioon kihi ehitamine 24)pinnasevee ära juhtimiseks antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem) 26)dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine.Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid
·Antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad. Vee juhtimiseks pikiprofiilis nähakse ette külgkraavid, süvendite puhul ka mäekraavid. ·Liigse vee kogumine ja ärajuhtimine, kinnine ja lahtine drenaaz. Vesi siseneb torudesse neis olevatest piludest või liitekohtadest. Nende ummistumise vältimiseks tuleb nad katta dreenivast materjalist kihiga. ·Dreenkihist juhitakse vesi reservidesse või külgkraavidesse. Dreenkiht rajada kogu laiuses, kasutada vee kraavidesse juhtimiseks nn lehtrite süsteemi. Lehtrite süsteem rajatakse hästidreenivatest materjalidest. ·Pikifiltertoru paigutatakse dreenkihi all asetsevasse filterpuistega 30 cm sügavusega kraavi, mis asetseb sõidutee serva kohal. ·Võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Jäigad ja elastsed katendid. ·Kate, katendi konstruktsioon, muldkeha. ·Vesi, liikluskoormus, katendi vanus.
ärajuhtimiseks. Mis on mäekraav ja miks teda kasutatakse - tee mäepoolsel küljel asuv kraav mäe nõlvalt tuleva vee kinnipüüdmiseks ja teest eemalejuhtimiseks. Kirjeldage muldkeha vajumise kiirendamist ülekoormamise teel - Pannakse üldjuhul liivakiht muldkeha peale, hiljem korjatakse osa sellest ära ja ehitatakse konstruktsioon peale. Külmumissügavus Eesti tingimustes - arvestuslik ja tegelik Arvestuslik 1,25m. Tegelik 2m ja kohati ka rohkem. Miks projekteeritakse tee nõgudes dreenkiht paksem kui ühtlase pikikaldega kohtades sinna koguneb rohkem vett. Miks tuleb mulde laius pealt kavandada kõrge mulde puhul laiem kui madala mulde puhul ohutuse pärast ja et vesi ei uhuks mullet asfaldi alt ära. Et paigaldada piirded Milleks ja kuidas ehitatakse muldkeha vertikaaldreenid - Vertikaaldreenid ehitatakse tihenemis- või vajumisprotsessi kiirendamiseks. Selleks paigaldatakse vastava seadmega pikad tahikujulised dreenid pinnasesse ning koormatakse pinnas üle.
märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5 Tsementstabiliseeritud katendikiht 41001 m2 13680 82080,0
annaabi.ee 
