Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused (0)

Q: Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused

Q: Miks ja kuidas neid rakendatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused

Q: Kuidas antud deformatsioonid inventeeritakse ?

Vastus leiad õppematerjalist: Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused

Tehnoloogia - tehnomaterjalid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel?
Miks ja kuidas neid rakendatakse?
Kuidas antud deformatsioonid inventeeritakse ?

Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus;
1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet , 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust

Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega;
Teehoid , Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba ,),

Tegevusloa väljastamine, nõuded;
luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema.

Eesti teedevõrgu olem;
Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km
Katted -asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed

Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel;
Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted
hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla

Maanteehoiu rahastamine ;
riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus ) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu

Maanteehoolde rahastamine;
Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest

Maanteede hoolduse finantseerimise juhend;
Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine.
Tavahoolduse koosseisu kuuluvad punktides 1.1.-1.16. toodud tööd.(järelvalve, puhastamine kruusateed, kraavid , haljastus , sillad , truubid, talihoole
Perioodilise hoolduse finantseerimine Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust.Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel.Perioodilise hoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega , tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest.

Teedele mõjuvad koormused – mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega;
liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus . katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal (nõrgad alad sood, rabad .

Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase),
külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes

Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused);
katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja - deformatsioonid seotud kihtide alapinnas.
..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases.

Defektide seotus konstruktsioonist ( laiad , kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted);
kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja. seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib tee keskele päts, laiadel teedel tekivad roopad paksu kattekihiga (asfalt) tekivad kihi alla tõmbedeformatsioonid. kordumisel tekivad väsimisdefektid (võrkpraod) katte väsimine on paksu kattega katendi seisundi kriitiliseks näitajakskitsaste õhukesekatteliste teede ristprofiil mõjutab oluliselt põiksuunaliste ebatasasuste ehk sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv

Liikluskoormuse seos defektide tekkega;
eelmises kirjas-roopad,väsimne

Ilmastiku seos defektide tekkega;
katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem. Niiskus mõjutab eriti kergkattega teid, tekivad püsivad deformatsioonid sidumata kihtides-roopad(vaja kraave ). külmaga tekivad kerked, praod , mida paksem alus seda väiksem külmakerge

Katendikihtide omadused ja töötamine – bituumeniga seotud ja sidumata kihid;
bituumeniga seotud- elastsusmoodul ja poissoni tegur, väsimiskindlus, deformatsioonikindlus, kulumiskindlus, ilmastikukindlus, pragunemiskindlus sidumatataastuv ja taastumatu deformatsioonikäitumine,materjalide nõuded, niiskustingimused , tihedus

Mis piirkondades on erinevates katendikihtides suurimad pinged ;
katendis on peapingete summa kõoge suurem pealmise sidumata kihi pinnal. sügavamal pingete summa väheneb kuni teatud piirini, peale mida see uuesti kasvab

Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega;
elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal

Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele;
materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis

Defektide tüübid ja nende teke;
praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised( murenemine augud) tekivad vajumisest( kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon , pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod

Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid;
raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik ( sideaine , kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine , katte jäikust mõjutavad abinõud

Defektid kruusateedel ja nende teke;
lained, löökaugud, külmakerge, kevadine kandevõime kaotus (niiskus, materjali laialipaiskumine, ümberjaotumine)
kevadel on koormuskindlus väike

Defektide inventeerimine , erinevad defektitüübid – kuidas, mis alustel inventeeritakse ja mis saadud
tulemitega edasi tehakse; inventeerimine tehakse kevadel lumesulamise järel aprillis ja mais, sagedus on kahe aasta tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on : põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt (m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine, haardetegur

Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse
(1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed:
1) asukoht;
2) tee number, nimetus;
3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood;
4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, segu nimetus, segu kulu, segu omadusi parandavad lisandid, katselõigu paiknemine , pindamise kuupäev ja laius, killustiku liik, fraktsioon ja kulu, sideaine mark ja kulu;
5) nõutav suvine ja talvine seisunditase;
6) katte defektid, katte defektisumma ja registreerimise kuupäev, kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde suurused paindekausis, kandevõime, tasasuse mõõtmise kuupäev, mõõdetud tasasuse väärtus – IRI (Internatio nal Roughness Index) arv, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, sõiduraja roobaste sügavused, suurimad roobaste sügavused, kasutatud mõõtmisseadme nimetus;
7) liiklusloenduse punkti tähis, tüüp, liik, loenduse läbiviimise aasta, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus , maksimaalne ööpäevane liiklussagedus, sõiduautode ja kaubikute, veoautode ja autobusside ning autorongide liiklussageduse osakaal protsentides;
8) teeilmajaama nimi, tüüp ja paigaldamise aasta;
9) alalised kiiruspiirangud, liik ja tähistus;
10) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev, kellaaeg , õnnetuse tüüp, osalejate , vigastada ja surma saanute arv;
11) ristmiku nimi, number, tüüp, ristuvate suundade arv, mahasõidutee number, mahasõidutee paiknemine, mahasõidutee liik, laius ja katte liik ning katte ulatus, truubi olemasolu mahasõiduteel ning mahasõidutee kasutusotstarve;
12) rööpapaaride arv raudteeületuskohal, ohutusseadmete liik, raudteemaa ulatus rööpa teljest arvates, raudtee omanik;
13) jalgtee ja jalgrattatee pikkus, laius, tüübi nimetus, eraldatus sõiduteest, omanik;
14) silla, viadukti, estakaadi või tunneli number, nimi, laius, pikkus, ületatav takistus, ehitusaasta, ümberehituse aasta, tüübi nimetus, normatiivne kandevõime, äärmiste paisumisvuukide vaheline kaugus, sõidutee ja kõnniteede laius, avade tüüp ja arv, avaehituse materjal, üksikute avade arvutuslikud pikkused, sammaste arv, samba tüüp, konstruktsioon ja ehitusmaterjal, avaehituse ja pealesõidutee põrkepiirde materjal, suurim lubatud teljekoormus sõiduteel, suurim lubatud sõiduki kaal, seisundi kontrollimise aasta, seisundi hinne;
15) truubi ehitusaasta, ümberehituse aasta, avade arv, pikkus, päiste olemasolu, avade läbimõõdud;
16) ühissõiduki peatuskoha paiknemine ja nimi, ooteplatvormi ja ootekoja paiknemine, ootekoja omanik;
17) teevalgustusrajatise paiknemine ja omanik.
(2) Kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutuseks määratud erateede kohta kantakse vastavasse andmebaasi järgmised andmed:
1) asukoht;
2) tee number, nimetus;
3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, sõidutee kood, maakonna ja kohaliku omavalitsusüksuse kood, tee omanikuga sõlmitud tee avalikuks kasutamiseks määramise lepingu number ja kuupäev;
4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod;
5) nõutav suvine ja talvine seisunditase;
6) ristmiku nimi, number, tüüp, ristuvate suundade arv;
7) rööpapaaride arv raudteeületuskohal, ohutusseadmete liik, raudteemaa ulatus rööpa teljest arvates, raudtee omanik;
8) kõnnitee, jalgtee ja jalgrattatee pikkus, laius, tüübi nimetus, eraldatus sõiduteest;
9) silla, viadukti, estakaadi või tunneli number, nimi, laius, pikkus, ületatav takistus, ehitusaasta, ümberehituse aasta, tüübi nimetus, normatiivne kandevõime, sõidutee laius, avaehituse materjal ja sammaste ehitusmaterjal;
10) truubi ehitusaasta, ümberehituse aasta, avade arv, pikkus, päiste olemasolu, avade läbimõõdud;
11) ühissõiduki peatuskoha paiknemine ja nimi, suletud või avatud tasku paiknemine, ooteplatvormi ja ootekoja paiknemine, ootekoja omanik;
12) teevalgustusrajatise paiknemine ja omanik.
(3) Avalikuks kasutamiseks määramata erateede kohta võib erateede andmebaasi kanda lõikes 2 sätestatud andmed või osa neist kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
(4) Digitaalsesse kanderaamatusse kantakse:
1) saabunud alusdokumendi nimetus, number, kuupäev ja andmete registrisse kandmise kuupäev;
2) registrist väljavõtete väljastamisel andmete koosseis, andmete väljastamise aeg ja väljavõtte saanud isiku nimi.

Remondivajaduse otsustamine, mis alustel, kuidas ja kes
Teeregistrist saab infot otsitava tee seisukorra kohta, mille järgi otsustatakse remondi või hoolde vajadus. Teedemajanduses kasutatakse EPMS ja HDM-4 programme , mille abil registris olevate andmete põhjal otsustatakse milline riigimaantee vajab remonti. Otsuse langetab MKM. Samuti võimaldab HDM-4 ennustada kulude sõltuvust seisukorra näitajatest. EPMS töötab IRI, inventeeritud defektide, kandevõime, roopa sügavuse ja liiklussageduse alusel. Augud ja murenemised annavad suurema %. igal KOV-l peab olema teedest register, ainult selle olemasolul saab raha

Defektisumma
Defektitüüpide alusel arvutatakse 100m lõigule vastavate kordajatega summa = % vigastatud katte osa inventeeritud teekatte pinnast 100m lõigul.
=(5*0,5*POIKPR+0,5*KPIKIPR+LPIKIPR+0,1*KVUUK+0,5*LVUUK+VORK+AUK+MUREN+0,2*SERV)*100/( SLAI *100))+DEFOSA
kus muutujad on: AUK - Augud; DEFOSA - Defektide osa %; KPIKIPR - Kitsad pikipraod; KVUUK - Kitsad vuugipraod; LPIKIPR - Laiad pikipraod; LVUUK - Laiad vuugipraod; MUREN - Murenemine; POIKPR - Põikpraod; SERV - Katte serva defektid; VORK - Võrkpragunemine; SLAI - Sõiduosa laius tabelis “Katte laius”
Väärtused – väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb.

Riiklik teeregister
See koondab avalikult kasutatavate teede andmeid. Need andmed on kasutamiseks Maanteeameti töötajatele, kohalike omavalitsuste spetsialistidele riigi teedevõrguga seonduvate küsimuste lahendamisel ja otsuste tegemisel. Samas võimaldab Teeregister kõigil kodanikel avaliku teenusena teedealast infot kasutada. Võimalik on leida näiteks info teekatetest, liiklussagedusest teedel, bussipeatustest, talvisest/suvisest korrashoiust jne.
Teeregister võimaldab saada vastuseid tabelkujul, graafikutena ja kaardil:
aruanded - teeregistri andmete alusel koostatud aruanded;
aruannete koostamine - päringutingimuste, (nn “ filtri ”) alusel aruannete koostamine;
graafikud - graafikute kuvamine tee ja tema andmete ( filtriga määratud) osas;
kaart - teede andmete visualiseerimine kaardil.
Registris olevad aruanded - riigimaanteede nimekirjad, khalike teede nimekirjad, Hoolde tegijad, katete pikkused ja sillad.
Teeregister.riik.ee, aadresssüsteem on aluseks registriandmete asukoha määramisel looduses ja andmebaasis ,
koosneb - tee number, sõidutee kood, teeosa number, teeosa algusest mõõdetud kaugus

Teeosad
Kõik tervikteed jagatakse üksikuteks teeosadeks (jaotuspunktide abil) vastavalt tee liigile (riigimaantee, kohalik tee, eratee, metsatee) ja põhimõttele et teeosa pikkus ei oleks üle 10. Kilomeetri. Uus teeosa peab algama kohalike- era- ja metsateede puhul ka kohaliku omavalitsuse piirilt ja riigimaanteede puhul Maanteeameti regiooni piirilt.. Kõik teeosad numereeritakse tee algusest tee kulgemise suunas kasvavalt. Teeosade numeratsioon ei pea olema tingimata pidev. Teeosa number on kuni kahekohaline. Teeosa pikkus mõõdetakse riigimaanteede osas 1 m täpsusega ja muude teede osas vähemalt 10 m täpsusega. Teel võib olla ka ainult üks teeosa ja selle pikkus vastab siis tee pikkusele.

Teede nummerdamine
Igale teele määratakse üks unikaalne number. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100
kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood

Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab ja see jääb muutumatuks kogu tee ulatuses. Rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood.
Kohalikud-, era- ja metsateed moodustavad ühtse teede võrgustiku, (teeregistris „muud teed“) olles sisuliselt tervikteede erinevad teelõigud vastavalt maaomandile. Nendel teedel on kasutusel ühine teede numeratsioon ja nimetused, kus kõik teede numbrid algavad selle kohaliku omavalituse EHAK koodiga, millise omavalitsuse territooriumil on tee algus. Muude teede numbrite üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused, kes tegelevad kohalike ja erateede andmetega.
Kohalikud teed, erateed ja metsateed –XXX0001-XXX9999, kus XXX on kohaliku omavalitsuse EHAK kood.

Mingi suvalise punkti koordinaatide määramine teel
Maanteeameti geoportaali interaktiivselt kaardilt. teeosade numeratsiooni kasvu suunas, kaugus mõõdetakse jaotuspunktist, kui kauguslugemite erinevus sõidutee lõpus ei ole suurem kui pikkusmõõtmisel lubatud (0,5%) võib lõpppunktis kasutada sama meeterlugemit

Tallinna teeregister
Andmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on andmete kogumine ja säilitamine Tallinna linna territooriumil asuvate teede ja tänavate haldusandmete, omandisuhte, korrashoiu, heakorra, remonttööde, kaevetööde ja lisavarustuse kohta.
Registris peetakse arvestust Tallinna haldusterritooriumil asuvate tänavate ja tänavate administratiivsete andmete, korrashoiu, heakorra, remonttööde ja lisavarustuse kohta. Registrisse kantud andmete alusel on võimalik koostada aruandeid ja teemakaarte etteantud päringu parameetrite alusel.

Tallinna teede hooldusremondist
Linn on jagatud järelevalvepiirkondadeks ja kehtestatud on seisunditasemed, milledest sõltub eluiga ja remondi vajadus. Loodud on järelevalve ametniku töökohad, kes seiravad oma piirkonda. Olemas on 24h valveteenistus, kelle ülesanne on peale avariiohtliku olukorra avastamist, see 1h jooksul hoiatavate märkidega varustama. Selleks on olemas spets märgiautod.
Remonditakse nii suvel kui ka talvel. Suvel: väljafreesimine ja kuuma asfaltbetooniga remont (sobib üksikutele löökaukudele, kui 3 aasta jooksul ei plaanita remonti, suur liiklusintensiivus); kuuma bituumenemolsiooniga immutamine ja katmine graniitkillustikuga (ebatasase kattega teed, kui kap rem pole plaanis, pinnalagunemiste korral, väikese liiklusintensiivsusega tänavad); koht ja riba parandaine. Talvel kuuma mustseguga lappimine.

Teede hooldus ja teede seisundinõuded
Teehoiu eesmärgiks on ohutu liikluse tingimuste loomine.
Teede hooldus on teede puhastamine, surnud loomade, loata liiklusmärkide, langemisohtlike puude, nähtavust piiravate esemete eemaldamine.
Üldised seisundinõuded:
1) teemaa peab olema puhastatud , bussi ootekojad peavad olema koristatud ;
2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud;
3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud;
4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest;
5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool;
8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud;
9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt , 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta;
10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema;
11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta;
12) teekattesse paigaldatud helkivatest silmadest peab igal 50-meetrisel teelõigul olema töökorras vähemalt 90%;
13) tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis;
14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele;
[RTL 2005, 114, 1760 - jõust. 02.12.2005]
15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje;
16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud;
17) libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm;
18) kevadised hooldustööd – liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks.

Mullete hooldamine
Et mulle oleks pikaealine, peab olema tagatud vee äravool ja korras peenrad , tugevad nõlvad ja puhtad tasandatud kraavid ja truubid. Vee ärajuhtimissüsteeme peab pidevalt jälgima ja puhastama , sest see on peamine koht kust eraldub muldkeha liigne niiskus. Ummistused kiiresti likvideerida ja tagada kraaavidele kalle. Väisemadki erosiooni kahjustused likvideerida koheselt.

Kruusateede seisunditasemete kirjeldus;
Tase V – tee pind on säilitanud oma profiili, on tasane ning tihe (lahtist materjali ei ole). Pinna võimalik ebatasasus ei mõjuta sõidumugavust.
Tase IV – tee pind on üldiselt säilitanud oma profiili, on tasane ning tihe (lahtist materjali peaaegu ei esine). Siin – seal võib esineda väikeseid üksikuid auke . Tolmu ei esine. Pinna ebatasasused ei tingi sõidukiiruse vähendamist.
Tase III – tee pind on üldiselt säilitanud oma profiili, on suuremas osas tasane ning tihe (lahtist materjali vähe). Kohati võib esineda väikeseid auke ja muid ebatasasusi. Tee tolmab mingil määral. Teel olevaid auke ja muid ebatasasusi on võimalik sõidu ajal vältida või nad on sellised, et sõidukiirust ei pea nende pärast vähendama. Mööduva või vastutuleva sõiduki korral võib tulla küsimuse alla sõidukiiruse vähendamine.
Tase II – tee põikprofiil on mõningal määral muutunud. Tee pinnal esineb pesulaua lainetust. Kohati võib esineda lohke ja kühme. Tee tolmab keskmiselt. Sõidukiirust tuleb aeg-ajalt vähendada ja ebatasaseid kohti vältida.
Tase I – tee põikprofiil on paljudes kohtades muutunud. Pind on ebatasane (lained( ja auklik. Teel on lohke ja kühme, mida ei saa sõidu ajal vältida. Tee tolmab tugevalt. Sõidu ajal peab tee pinda pidevalt jälgima ja sõidukiirust pidevalt muutma.

Kruusateede hoolduse meetodid
Hööveldamine profiili parandamiseks – kulumiskiht lõigatakse maha aukude põhjani (vähem lõigates tekivad samadesse kohtadesse uued augud) ja kuhjatakse tee serva. Sealt paigutatakse materjal tee keskele. Teele antakse vajalik kalle (kulumiskihi kalle). Tee keskel olev materjal laotakse teljest kahele poole ja tasandatakse. Kui ei lisata täiendavat kulumiskihi materjali ja hööveldatud materjal on ilusti segunenud võib selle kohe tee servast laiali laotada (kerge meetod). Tolmamise vältimiseks segatakse siis CaCl2.
Tolmutõrje – Kuiva kruusatee pinnalt eraldub peenmaterjali mis tekitab tolmupilve. Tolma on kahjulik erineval moel (tervis, keskkond, kahjustused). Kui kulumiskihi peenainesisaldus väheneb kaotab kiht oma struktuui ja muutub lahtiseks. Tekivad augud roopad, peenosise lendamine nõlvadel ja peenrale. Tolmutõrjet tehakse kui tee on kuiv ja peenosakeste nakkumisvõime on halvenenud. Tolmutõrjet tehakse hööveldamise käigus ja sool seguneb hästi. Kevadise sulamise ajal ei tehta . Soola hulk sõltub liiklusintensiivsusest, tee laiusest, ilmakaartest, asukohast jne. Selleks koostatakse soolamise plaan. Suurem hulk on lagedal ja põldude lähedal ning vähem metsa vahel ja õhemate kihtidega teedel. Soolamist saab vältida hea kvaliteediga mineraalmaterjali lisamisega.
Sool kantakse kas teljele kuhjatud valli peale või juba laiali laotatud materjali peale! Kulumiskiht segatakse koos soolaga sahaga ja viimistletakse höövliga. Hööveldada selliselt, et oleks tagatud soolase vee äravool. Kindlasti rullida ja niiskes olekus.
Tiheda liiklusega teedeltehkse soolamist igal suvel ja üldiselt pinna soolamisega (soovitatavalt peale vihma). Koos hööveldamisega on kohe mõtekas soolata ka. Lisaks soolale kasutatakse ka kipsi, sulfiidileelisi, ligniini ja ka magneesiumkloriidi. Samuti Durasoli, mis on akallim kuid pikaealisem.
Aukude lappimine – Üksikud augud ja auguread on mõtekas lappida. Lappimiseks kasutatav materjal on sobiva sõelküvera ja soola sisaldava materjaliga.
Tasandushööveldamine – Lõigatakse aukude sügavuseni, et vältida kiirelt uute tekkimist. Kasutatakse stopperiga tappterasid. Korduma kippuvad augud on põhjustatud kulumiskihi halvast kvaliteedist, oskamatust tööst, väikesest põikkaldest või tee vähene kandevõime.
Kuidas toimub teehoolde rahastamine Eestis, kuidas jaguneb (vastavalt teehoolde finantseerimise
juhendile) ja mis olid eelmise aasta ligikaudsed summad (2012). Mis põhimõttel jaotus toimub, nimetage igast liigist vähemalt kolm tööd.
Rahastamiseks on riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu. Omatulu on teedevalitsuste teenustelt saadud kasu. Jaguneb püsikuludeks ja investeeringuteks (tee klassi tõstmine). Püsikulud jaotatakse tavahooldeks ja perioodiliseks hooldeks.
Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tavahoolduse koosseisu kuuluvad tööd nagu: järelvalve, puhastamine, pragude täitmine, kraavide puhastus, haljastus, sildade ülevaatus, truubid, talihoole.
Perioodilise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuuluvad tööd nagu; drenaaži ehitamine, külmakergete väljakaeve, tasasuste freesimine, kruusatee profiili parandus, aluste ehitamine
302,5 (koos struktuurfondidega)
Kuidas on omavahel seotud katendiarvutus liikluskoormuse mõistes ja defektide teke teedel.
Katendiarvutuses on peamiseks lähteandmeks kormussagedus ja sõidukite hulka ei ole oluline. Defektid tekivad peamiselt raskeliiklusest ja sõiduautod tekitavad kahju ainult naastudega sõites. Katendi ja selle töötamise seisukohalt on oluline, milliseid pingeid ja deformatsioone koormused põhjustavad ja kuidas materjalid ning konstruktsioon taluvad tekkivaid pingeid.
Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel? Kirjelda lühidalt saadavaid andmeid ning lisa miks ja kuidas neid rakendatakse?
Defektide inventeerimine – põikpragu, kitsas ja lai pikipragu, kitsas ja lai vuugipragu, võrkpragu, auk, murenemine, serva defekt, defektide osa%. Visuaalne hindamine.
Tee kandevõime hindamine - dünaamiline koormusseade FWD, mõõdetakse katendi ja alumiste kihtide tugevust enne remonttööde planeerimist ja kasutatakse teekatendi seisukorra hindamisel.
IRI – teekatte tasasus mõõdetakse liikuva rattaga mm/m, kasutatakse infrapuna . Lisaks sõidumugavusele näitab IRI testist kõrvalekalded teede kasutamisel mürarikkust ja suuremat kütusekulu. Tulemused graafiliselt.
Roobas – Käsitsi latiga mõlemas jäljes, infrapunaga ultraheli auto seade. Tulemuste (sügavuste) järgi jagatakse seisukordadeks (hea, rahuldav, halb, väga halb).
Haardetegur – rehvi haarduvus kattega. Mõjutavad makro- ja mikrotekstuuri mõju. Haardeindeksi arvutamine maanteedenormeerimine.
Fotografeeritakse katendit -
1. Vaadates antud pilti, nimeta mis tüüpi defektiga on tegu. Nimeta kaks võimalikku põhjust antud deformatsiooni(de) tekkeks ja 2. Kirjeldage mõlema põhjuse juures ühe lausega nende tekkemehhanismi antud pildil nähtavas olukorras. 3. Kuidas antud deformatsioon(id) inventeeritakse ??? ja mis põhimõttel kantakse aruandesse. 4. Kirjelda lühidalt mis saadud andmetega tehakse. Kas raskeveokitest, katendi vajumisest tekkinud tõmbedeformatsioonidest või pikipraos on kate väsinud ja tekkinud on võrkpragu. Sealt on vesi jms kandunud kattesse ja sealt alusesse. Edasine annab võimaluse roopa tekkimiseks (plastilised deformatsioonid ja tihenemine), mida kiirendavad naastrehvide kasutamine ja üldine katte kulumine . Mõõdetakse roopa sügavus mõlemas rattajäljes (aluseks tee seisukorra klassi määramisel) ja võrkpragude alune ala.
Mis on kruusateede kulumiskiht, mis eristab seda tavalisest kruusast. Kuidas kulumiskiht taastatakse ja milleks on see vajalik. Kulumiskiht – katendi pealmine kiht otsekontaktis liiklusega. Kulumiskiht tagab kruusatee pealiskihi kestvuse ja korralike sõidetavuse kõikides tingimustes. Kruusatee pealiskihi paksus on min 12cm (kulumiskiht 50mm) ja mineraalmaterjali terastikuline koostis on normeeritud (suurim Ø16mm). Kruusatee pealiskiht ehitatakse purustatud kruusast või moreenist ja vahel ka graniidist . Kasutusel on ka looduslikust kruusast või mitme mineraalmaterjali segust katted. Purustatud materjalil on parem terastikuline koostis, mis vastab nõuetele. Õige materjali kasutamine tagab kestvuse, sest vesi ei imendu ja ei pehmenda seda. Taastamiseks hööveldatakse kulunud kiht kuni aukudeni ja natuke rohkemgi . Samuti kasutatakse peenrasse kogunenud materjali. Vajadusel segatakse sisse uut täitematerjali. Taastab tee vajalikud kalded ja muudab tee pikaealisemaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 46 allalaadimist

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #1

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #2

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #3

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #4

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #5

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #6

Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannesmust Õppematerjali autor

Tehnikakõrgkooli materjal

maantee defekt sõidutee hooldus defektid deformatsioon roopa kandev kruusatee paiknemine kandevõime

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

.............................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.....................................................................11 4.1.1.1Teede hooldamine.............................

Ühiskond

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused

· Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik 1) Geoloogilised iseärasused 2) Hüdromeetrilised iseärasused 3) Hüdroloogilised iseärasused 4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. 31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne Kolmeharulised ristmikud: T ja Y kujulised

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik · Rajatise asukoha valik: 1) Geoloogilised iseärasused 2) Hüdromeetrilised iseärasused 3) Hüdroloogilised iseärasused 4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. · Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks.

Tehnilise infrastruktuuri alused

docx

Teed

Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud

Tee-ehitustööd

doc

Teedeehitus TÖ-le

väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 5. Kus saab õppida teedeehitust (3) 1) Järvamaa Kutsehariduskeskus; 2) Tallinna Tehnikaülikool; 3) Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5) Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 7. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 8. Nimeta teede järelvalvega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teede Projektijuhtimise AS, Ramboll Eest, Telora-e, Infragate Eesti 9. Nimeta teehooldusega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus 10. Mis on transpordisüsteemi esmane ülesanne

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse eksami vastused

· teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide väljatöötamisel Kohalikud asutused: · Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas · Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus · Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus · Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres 5. Teedeehitust saab õppida: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende

Ehituskonstruktsioonid

odt

Teedeehituse tehnoloogia

uunedamine külmsegu asfaldina kus freespurule on lisatud bituumeniemulsiooni. 2. Stabiliseeritakse üle 100mm, stabiliseeritakse tsemendi, bituumenemulsiooni või vahtbituumeniga. Heade haarde ja sõiduomaduste saavutamiseks on stabiliseeritud kihi peale vaja laotada korralik kate. Väikese liiklusega teede puhul võib kasutada pindamist või õhukest asfaltbetoon katet. Raske liikluse korral on lisaks asfaltkattele vaja rajada ka asfaltbetoonist aluskiht. Täitematerjal/asfaldpuru stabiliseerimine. Kasutatakse selliste kahjustatud katendi konstruktsioonide parendamiseks kus on täitematerjalist alused ja suhteliselt õhukesed ühe või mitmekordsed asfaltkatted. Kahjustused avalduvad tavaliselt : · Tugevalt pragunenud asfaltkihtides · Deformeerunud täitematerjali kihtides

Teedeehitus

docx

Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused

Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant.

Teedeehitus

Rohkem sarnaseid