kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal kohustus anda potentsiaalsele frantsiisivõtjale täielik ja tõene frantsiisimist puudutav informatsioon kirjalikult mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allakirjastamist. B. Frantsiisiandja kohustus õiguste ja teabe kogumi andmise kohta. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt peab frantsiisiandja tegema kõik selleks, et intellektuaalse varaga seotud
..................................................................................4 1.3 RASEDA NING RASEDUS-JA SÜNNITUSPUHKUSE ÕIGUSEGA TÖÖTAJA TÖÖTINGIMUSED...............................................................................................................4 1.4 TÖÖTAJA ÕIGUS KEELDUDA TÖÖ TEGEMISEST................................................. 5 1.5 TÖÖ TEGEMISE KOHT.................................................................................................5 1.6 TEATAMISKOHUSTUS................................................................................................ 5 1.7 TÖÖTAJA ANDMED..................................................................................................... 5 2. TÖÖANDJA KOHUSTUSED...........................................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..........
1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1
logode kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal kohustus anda potentsiaalsele frantsiisivõtjale täielik ja tõene frantsiisimist puudutav informatsioon kirjalikult mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allakirjastamist. B. Frantsiisiandja kohustus õiguste ja teabe kogumi andmise kohta. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt peab frantsiisiandja tegema kõik selleks, et
ära (VÕS § 1028 lg 1). Üürileandja ja üürniku vahel on leping. Alusetu rikastumisega on tegu ainult siis, kui lepingut ei ole. Millise otsuse teeb kohus? Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, siis lahendab vaidluse kohus. Eelpool toodud küsimustest lähtudes on arusaadav, et pooled pöördusid kohtusse. Esimene võimalus: tuleb maksta üüri, sest tasaarveldamine ei ole korrektne, kuna poolel oli teatamiskohustus, kui lepingu ese (eskavaator) ei vasta lepingu tingimustele. Teine võimalus: kohus peaks siiski otsustama kahju hüvitamise kahju kandnud poolele (sõltub summast).
Last võivad painada sagedased või rasked haigused. 9. Kellelt sellisest olukorras abi paluda? Kindlasti paluda abi lasteabitelefonilt see on avatud ööpäevaringselt. See on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ühtlasi võimaldab see telefon lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. 10. Mis on teatamiskohustus? Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada. Teatad tuleb politseisse, linna-või vallavalitsusele , lastekaitsetöötajale.
esemeks oleva tehingu suhtes. 2 · Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. · Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatu ei välista ega piira käsundisaaja esindusõiguse kehtivust. Käsundisaaja teatamiskohustus · Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel. Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, st õppekogunemisel osaledes. Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada? Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. [3] 2.1 Teatamiskohustus Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslike Eesti kodanike registrist puuduvad või on valed. Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada
Peab omal kulul seda likvideerima. 4.2 Üürnikul on kohustus: 4.2.1 tasuma igakuiselt üüri vastavalt lepingutingimustele; 4.2.2 hoidma eluruumis puhtust ning korda ja koristama ühiskasutatavaid ruume vastavalt graafikule 4.2.3 pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest. 4.2.4 hüvitama tema või temaga koos elavate isikute poolt eluruumis või nendes asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahju; 4.2.5 VÕS §282. Üürniku teatamiskohustus 4.2.6 VÕS §283. Üürniku talumiskohustus 4.3 Üürileandjal on õigus: 4.3.1 kontrollida lepingutingimuste täitmist; 4.3.2 leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei kasuta asja hoolikalt või ei arvesta korduvalt teiste majaelanike huvidega või rikub jämedalt lepingu tingimusi. Samuti juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab
Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada! Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel (õpetaja, huviringi juht, treener, arst, noorsoopolitseinik jne) ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid, sugulased, mängukaaslaste vanemad jne. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud, või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Õiguslik alus: EV Lastekaitse seaduse § 59
põhimõtteliselt alati, tegemist on §103 suhtes oleva erisättega. • Erandid: ◦ Ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest §218 lg4, millal see esineb 3-2-1-50-06 p19 ◦ Ostja ei teata müüdud asja esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist §220, millest kehtestab omakorda erandi §221 lg1. Teatamiskohustus 3-2-1- 50-06 p19 ◦ pooled võivad kokku leppida müüja vastutuse piiramises võrreldes seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga, sel juhul tuleb kontrollida: ▪ kas kokkulepe välistaks müüja vastutuse? ▪ Kui jah, siis kas kokkulepe kehtib (§106 lg2, §42, §221 lg2, §237 lg1) 3. Ostja õiguskaitsevahendid • Lepingu täitmisest keeldumise õigus §111
mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel. 20. Majandushaldus ja reguleerimisala. Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil: tegevusloa taotluse lahendamine; majandustegevuse peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. 21. Loakohustus ja teatamiskohustus. Loakohustus: Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. Teatamiskohustus:
selle isiku eeldatava käibega ning sotsiaalse välimusega; · enne laenu või liisinglepingu sõlmimist on oluliselt suurenenud laekumised tavapäraselt madala sissetulekuga või sissetulekuta isiku kontole; · ühele kontole tehtud mitmed sularaha sissemaksed lühikese ajavahemiku jooksul, mis kokkuvõttes moodustavad suure summa; (muud ebaharilikud tehingud pangakontol) · asutusele on saanud teatavaks, et deebet- või krediitkaarti kasutab selleks õigust mitteomav isik Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral · Kui kohustatud isik tuvastab toimingu, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele on ta kohustatud sellest viivitamata teatama rahapesu andmebüroole. · Kohustatud isik, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata igast tehingust, kus rahaline kohustus on üle 500 000 krooni, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.
viivitusse, võib ta taotleda viivise vähendamist (vt VÕS § 113 lg 8 + §162). TAL tehingus võib kindlaks määrata tähtaeg, mille jooksul saab tasu nõuda pärast tasulubaduse sissenõutavaks muutumist. Teo tegija kohustuseks peaks olema informeerida tasu lubanud isikut teo tegemisest ja nõuda tasu niipea, kui see on mõistlikult võttes võimalik (hea usu põhimõte TsÜS § 138 + VÕS § 6 ja asja leidja teatamiskohustus AÕS § 98). Kantud kulutuste ja kahju hüvitamine Seadus ei reguleeri otsesõnu olukorda, kus tasustada lubatud teo teinud isiku kulutused ja teo tegemisega tekkiva kahju suurus ületavad lubatud tasu suuruse. Oleks õiglane, kui isik, kes ei olnud tasustada lubatud teo tegemise ajal teadlik tasu lubamisest, saaks tasu asemel nõuda hüvitist KAA õiguse alusel juhul, kui tema kulutused ja kahju kokku on suuremad lubatud tasust.
põhiõiguste rikkumine Lepingutruudus: leping on pooltele täitmiseks kohustuslik lepingu muutmine/lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13 + § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 (lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt) Lepingueelsed läbirääkimised: Kohustus: - kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega (VÕS § 14 lg 1) - tõekohustus (VÕS § 14 lg 1 2. lause) - teatamiskohustus - äratuntav huvi va kui teavitamist ei saa mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2) Keeld pidada pahauskselt läbirääkimisi (VÕS § 14 lg 3,4): - ilma tahteta sõlmida leping - pahauskselt katkestada - avaldada asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele - kasutada seda teavet enda huvides Lepingueelsete kohustuste rikkumine: - keeld avaldada avaldamisele mittekuuluvaid asjaolusid (VÕS § 14 lg 4) - usalduse kuritarvitamine (usalduspõhimõtte rikkumine) (VÕS § 15)
võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav kindlustustusandja sellest kindlustusvõtjale elektrooniliselt või avaldab teate internetis. Samuti kõik teates, mis kindlustusndja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule, soodustatud isikule, või
deklareerida, kinni pidada ja tasuda kalendrikuus tehtud väljamaksetelt. Maksmise ja deklaratsiooni esitamine tähtajaks Maksu- ja Tolliametile on järgneva kuu 10. kuupäev. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Ettevõtluse alustamine erinõuetega tegevusalal Olemas on erinõuetega tegevusalad, millel tegutsemiseks peab taotlema tegevusluba (loakohustus) või esitama majandustegevusteate (teatamiskohustus). Ettevõtja asutaja peab kontrollima, kas tegevusvaldkond kuulub erinõuetega tegevusalade hulka. Eesti.ee portaalis on olemas erinõuetega tegevusalade nimekiri. Tegevusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on erinev. Riigilõivud on sätestatud riigilõivuseaduses. Töötaja palkamine Töötajate leidmiseks ning töökuulutuste avaldamiseks on erinevaid kanaleid, millest riigi pakutav (töötukassa) on tasuta ning teenusepakkujate omad tasulised
Kasutusvaldajal saab õiguste kaitseks kasutada valduse kaitse sätteid (AÕS § 43-50), ka asja omaniku suhtes (saab kohaldada AÕS § 184 ja 184´) Asja korrashoiu kohustus (AÕS § 219) Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega. § 220. Kasutusvaldaja teatamiskohustus (1) Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama. (2) Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama. § 221. Kinnisasja päraldiste käsutamine (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi.
· lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks 15. Tööandja kohustused § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. 22. Millised on võõra vallasasja leidja kohustused? § 98. Teatamiskohustus (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile
(2) Vedamisele kuuluva asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle tema tegevuskohas, mis on lepinguga kõige enam seotud, selle puudumisel aga ostja elu- või asukohas. Kui dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu, tuleb need üle anda ostuhinna maksmise kohas. (3) Asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle arvestusega, et ostjal oleks piisavalt aega asi ebamõistliku viivituseta sihtkohas vastu võtta või seda vabalt käsutada. § 212. Müüja teatamiskohustus Kui ostja on kohustatud asja üleandmise kohast ära viima ja asja üleandmise aja määramise õigus on müüjal, peab müüja ostjale õigeaegselt teatama, millal asi on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud. § 213. Ostuhinna tasumise kohustus (1) Kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale
Lepinguvabaduse sisu: · lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste
üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud eespool sätestatut. Käsundisaaja teatamiskohustus Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist 1 muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. (624) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate
ebamõistlikult suurte kulutustega, tootmise taastamine on kulukas (+) o p 3 kaasuse asjaolust ei tulene, et keegi teine saaks täita kohustuse, mujalt omandamise võimaluste kohta andmed puuduvad (-) o p 4 ei ole tegemist isiklikku iseloomu teenuse osutamisega, näiteks Taukar, konkreetne kunstnik jne (-) 4. nõue ei esitatud õigel ajal TsÜS § 95 – teatamiskohustus, milliste asjaolude teavitamist me saame oodata. VÕS § 108 lg 7 hea, kuna siis saab hüvitist nõuda. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Järeldus: Ants ei saa nõuda OÜ-lt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi VÕS § 105 ei tule täitmisnõude puhul mängu, 105 on oluline, sest VÕS § 103 lg tuleb vastutuse juures vaadata, siis kui ei ole erisätet 2. Kas müüja saab ettemaksu endale jätta?
ole A rikkumist vabandavaks asjaoluks. 3.2.3. VÕS § 277 lg 2 ei kohaldu sellele kaasusele, kuna ei ole tegemist lepingutingimustele mitte vastava asjaga. Sealjuures saab küll ära märkida, et üürnik ei teadnud ega pidanud teadma, et üürileandja talle seda korterit pärast üürilepingu sõlmimist kasutusse ei anna. 3.2.4. VÕS §-st 282 tulenev üürniku teatamiskohustus ei rakendu selles kaasuses, kuna üürileandja lihtsalt ei andnud korterid K-le ning see säte ei kohaldu sellisele olukorrale. 3.2.5. Pooled ei ole sõlminud vastutust piiravat kokkulepet. 3.2.6. VÕS § 115 lg 1 II poole kohaselt on kahju hüvitamise nõue välistatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. A vastutab kohustuse rikkumise eest,
■ Töötaja poolt konkurentsipiirangu ülesütlemist kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist. § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. 5. Renditöö tegemine TLS § 6 lg 5 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö),
Добросовестный приобретатель heauskne omandaja Недобросовестный приобретатель pahauskne omandaja Иметь правомочия olema õigustatud Выбывать/выбыть из владения valdusest välja minemaЗавладение Hõivamine Отказ от собственности omandist loobumine НаходкаLeid (98-102) обязанность сообщения teatamiskohustus Лицо, нашедшее (чужую вещь) leidja Клад Peitvara Особо ценный клад erilise väärtusega peitvara Вознаграждение за находку leiutasu Приобретательная давностьIgamine Исключение приобрететальной давности igamise välistamine Препятствия к приобретательной давности igamise takistus
seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. 10. Kõrvalkohustused eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi,
läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte
läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Asjaoludest teatamise kohustust ei ole, kui teine pool ei saanud seda mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2). Teatamiskohustuse tuvastamisel on oluline kindlaks teha, kas hea usu põhimõtet arvestades oleks saanud teiselt poolelt teatamist oodata või mitte
Piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine. Pacta sunt servanda Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Lepingueelsed võlasuhted lepingueelsed läbirääkimised eelleping. Läbirääkimistest tekkivad kohustused: - üldine kohustus käituda heas usus - teatamiskohustus - tõeste andmete esitamise kohustus - konfidentsiaalsuskohustus. Eelleping (VÕS § 33): - sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus - sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi - on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). VÕS § 8. Lepingu mõiste
töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korraldusi, mis ei ole seotud tööülesannetega, tuleb täita hädavajaduse esinemisel. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul kokkuleppe järgimine. - mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Teatamiskohustus- Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §- des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Vastutab töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale
lõppenud. Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse poolte vahelist praktikat. Usalduspõhimõte- olla hoolikas teise isiku huvide suhtes, täita teise poole õigustatud lootused, jagada informatsiooni ning käituda lojaalselt. Kohustus teha teise poolega koostööd vastavalt VÕS § 23 lg-le 2 on seaduslik nõue, mida arvestatakse vastutuse jagamisel poolte vahel ja võlgniku vastutuse määra vähendamisel. Teatamiskohustus võib lasuda nii võlgnikul kui võlausaldajal(kahju hüvitamise nõue) Kohustuste täitmisel on oluline tähelepanu pöörata ka liigitunnustega kohustuse täitmisele. Liigikohustusteks on kohustused, kus üleantavad asjad on kindlaks määratud liigiliselt arvu, mõõdu ja kaalu järgi (nt kütus, toiduained, puit). Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama.
Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04.
16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) hõivamine, leidmine, töötlemine, segamine, ühendamine ja igamine. Hõivamine peremehetu vallasasi (ei ole olnud kellegi omandis või on sellest loobutud), hõivaja on asja oma valdusse võtnud omandamise eesmärgil. Leid asi on kaduma läinud, st asjal ei ole valdajat (ei tähenda peremehetut asja!); leidja võtab asja oma valdusse; möödunud on teatav tähtaeg; täidetud on omaniku otsimisega (viivitamatu teatamiskohustus omanikule, kaotajale või ametiasutusele (politseile, kui asja väärtus üle 100 krooni)) seotud kohustused. Leidja õigused/ kohustused: säilitamiskohustus - asi vastavale asutusele üle anda (NB! ei saa nõuda leiutasu ega omandit asjale). õigus müüa asi avalikul enampakkumisel (pärast avalikku teavitamist). Saadud raha (miinus kulud) asendab asja. omandamisõigus (aasta pärast teavitamist (alla 100.- asja puhul leiupäevast). Asutusele
Eelkõige germaani õigusperekonnas Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa tehingu tühisust, vaid võimaldab jätta õigusnormi või lepingusätte kohaldamata. HEA USU PÕHIMÕTTE FUNKTSIOONID: 1. Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS §23 lg1 p.4) *Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustus. *Kohutuste sisu väljaselgitamine toimub lepingu tõlgendamisega. Tõlgendamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõtet (VÕS § 29). *Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2) *Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3). 2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvutamise keeld) * Sa ei või teostada ebaausalt omandatud õigust (nt TsÜS § 104)
asjaolusid. Vt RKTKo 26.04.2005 otsus nr. 3-2-1-39-05. Vt ka ÄS § 309 lg 5 ja § 184 lg 7. Kandeavalduse esitamise kohustus Ettevõtjal on kohustus esitada viivitamata kandeavaldus, kui kande aluseks olevad asjaolud on muutunud (ÄS § 33 lg 7) Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatused (ÄS § 5111). Vt organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7) Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: a) Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) b) Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150) c) Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) d) Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) e) Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3) f) Sidevahendite andmed (ÄS § 63) g) Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1)
tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud eespool sätestatut. Käsundisaaja teatamiskohustus Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. (624) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. 1
avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. · Teatamiskohustus - Selleks, et kindlaks teha, kas eksimuse ja pettuse juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused: · kohustus käituda heas usus (nt kohustus teha teise poolega koostööd) · teatamiskohustus (nt müüja peab tarbijale edastama toote kohta täielikku teavet) Kestvusvõlasuhte puhul jääb võlasuhte tekkimise ja täitmise vahele teatud ajavahemik (nt järelmaksuga ostmine) Täitmiskohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo (nt andma kauba üle). Reeglina on täitmiskoht kohaks, kust alates läheb teisele lepingupoolele juhusliku kahjustamise või hävimise riisiko (nt võlgnik peab kauba eest maksma ka siis, kui see
§ 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. Töölepingu seadus Leht 7 / 29 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. 2. jagu Tööandja kohustused § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt
Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused: · kohustus käituda heas usus (nt kohustus teha teise poolega koostööd) · teatamiskohustus (nt müüja peab tarbijale edastama toote kohta täielikku teavet) Kestvusvõlasuhte puhul jääb võlasuhte tekkimise ja täitmise vahele teatud ajavahemik (nt järelmaksuga ostmine) 48 Täitmiskohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo (nt andma kauba üle). Reeglina on täitmiskoht kohaks, kust alates läheb teisele lepingupoolele
Kui piirang on väga suur, siis võiks see suurus olla terve palk, mida ta varem sai (kui ei saa üldse kuskil töötada). Oleneb töötajast, erialast ja piirangu suurusest. Konkurentsipiirangu kokkulepe ülesütlemine Tööandja võib piirangu üles öelda 30-päevase etteteatamisega. Töötaja võib piirangu üles öelda 15- päevase etteteatamisega, kui: tööandja huvi ei ole enam mõistlik ta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu Leppetrahv ja teatamiskohustus Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. Töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta piirangust kinnipidamise kontrollimiseks. 14. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sõlmimise võimalus, kokkuleppe sisu, kehtivuse tingimused ja kulude töötajapoolne hüvitamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused)
lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks ei, räägib andmete muutumisest; nii lühikese ajaga (5 päeva) äriregister ei muuda veel midagi; § 61 lg.2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama. 4 järelikult on teatamiskohustus (2 varianti on kas avalduse esitamine või teatamine) 5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas
lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks ei, räägib andmete muutumisest; nii lühikese ajaga (5 päeva) äriregister ei muuda veel midagi; § 61 lg.2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama. 4 järelikult on teatamiskohustus (2 varianti on kas avalduse esitamine või teatamine) 5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas
tulemusel kokkulepet ei saavuta (VÕS § 14 lg 3). Läbirääkimisest tekkivad kohustused: 1) üldine kohustus käituda heas usus – pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegelikut tahteta lepingut sõlmida ja läbirääkimiste katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3) 2) üldine kaitsekohustus ehk arvestada mõistlikult üksteise huve ja kohustusi 3) teatamiskohustus (vt ka § 141)- 4) tõeste andmete esitamise kohustus 5) konfidentsiaalsuskohustus – keeld avaldada läbirääkimistel teatavaks saanud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele VÕS § 14 seob lepingueelsete läbirääkimiste alustamisega spetsiifiliste pooltevaheliste kohustuste tekkimise, tekib seeläbi poolte vahel seaduse alusel võlasuhe (§2 lg 1), mille sisuks on VÕS § 14-s sätestatud vastastikused kohustused. Selle võlasuhte näol on
on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Kui konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud kahju, mida leppetrahv ei kata, võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi summat ületava kahju hüvitamist. Kui pooled ei ole leppetrahvi maksmises kokku leppinud, on tööandjal õigus nõuda töötajalt konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. § 27. Teatamiskohustus 19 Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsi piirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Paragrahv 27 sätestab töötaja teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on tagada tööandja
Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist. Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. · Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1. Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustus. Kohutuste sisu väljaselgitamine toimub lepingu tõlgendamisega. Tõlgendamisel tuleb ka lähtuda hea usu põhimõtet (VÕS § 29). Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2) Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3). 2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) * Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104)
Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. (5) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. § 95. Teatamiskohustus Selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. § 96. Ähvardus ja vägivald
annaabi.ee 
