Laenuleping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"_____________ _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised,
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
LAENULEPING nr 21342 Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud 21.06.18 Tallinnas (1) Logimark Grupp oü registrikoodiga 10823702, asukohaga Seljaku 13 Talinn,11611, mida esindab juhatuse liige Rasmus Mürk (edaspidi: Laenuandja) ja (2) Mario Visnap isikukoodiga 38508146013 asukohaga Mustamäe tee 191-123 (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu 1500 eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt 21.06.18 Laenu üleandmine toimub Laenu üleandmisega sularahas Laenusaajale.Laenu üleandmine fikseeritakse sularaha üleandmise vatuvõtu aktiga. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi hiljemalt 21.09.18 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale
LAENULEPING Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Laenuandja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenuandja) ja (2) [Laenusaaja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), [asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu [summa] Eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt [kuupäev]. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud arvelduskontole. 2. Intress ja
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale Laenu kandmisega Laenuvõ
avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik kokku leppida ühekordse maksena või perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada laenulepingule tagasimaksete graafik täpsete kuupäevade ja summadega. Tarneleping • Tarnelepingut kasutatakse tavaliselt juhul, kui ostja soovib osta tarnijalt (müüja) kaupu pikema perioodi
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Seega peab ka ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma seisukoha kindlustustingimuste § 18 lg 1 p 6 kui võimaliku tüüptingimuse kehivuse kohta. 3-2-1-169-13 p 32 viivisemäära sätestamine tüüptingimusena Hageja nõudis kostjalt laenulepingujärgset võlgnevust, mis kostjal on jäänud tasumata pärast lepingut taganud kinnistu müüki täitemenetluses. Hageja väitel ei katnud kinnistu müügist saadud raha tema nõudeid kostja vastu. Kostja väitel oli laenuleping mõeldud poolte vahel sõlmitud varasema laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja hinnangul rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja käitus oma õiguste teostamisel pahauskselt. Märgib kolleegium, et maakohus põhjendas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et hageja nõuab viivist vähem, kui seadus võimaldab (maakohtu otsuse p 10). Sellele seisukohale jõudmiseks pidanuks kohus aga esmalt kindlaks tegema, et viivist ei saa hiljem enam
Kõik kommentaarid