Naised ja riigikaitse (0)

Jüri Gümnaasium

NAISED JA RIIGIKAITSE

Referaat
Mai Triin Puström 11.ki klass
Juhendaja : õp Hellar Lill
Jüri
2013
SISSEJUHATUS
Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud  Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne-Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1]
Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 – kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas]
Meile on teada tõsiasi, et ajateenistuses, ning hiljem reservis on kõik selleks võimelised, 18-60- aastased Eesti Vabariigi kodanikud. [2] Küll aga ei ole ajateenistus kohustuslik naissoost isikutele. Viimasel ajal on aga üha populaarsemaks saanud ajateenistusse minek naiste seas. Mõistagi peavad ka nemad läbima teatud kriteeriumid, et ajateenistuses olla ning seal meestega koos edukalt vastu pidada.
Selles referaadis kirjutan sellest, kuidas naistel on võimalik ajateenistusse astuda. Annan ülevaate vajalikest kriteeriumitest ning sellest, kas ning kuidas pärast ajateenistust on soovi korral võimalik naisel sõjanduses karjääri teha.

1. NAINE AJATEENISTUSES

Kui naissoost isikul on soov oma elu siduda riigikaitsega, on esimeseks sammuks kindlasti ajateenistusse astumine . Kõik edasised sammud olenevad juba sellest, kuidas ta hakkama sai ajateenistuses, ning kindlasti ongi just ajateenistus kõige alus. Järgnevas peatükkis annan ülevaate vajalikest kriteerimitest just naiste puhul ajateenistusse astumiseks.
Ajateenistusse saavad astuda kõik 18-27 – aastased Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on omandatud vähemalt põhiharidus. Naiste puhul on ajateenistusse astumine vabatahtlik. Ajateenistusse astumine on väga tõsine otsus, millega kaasneb kohustus kogu eluks. Kuna tegu on väga suure otsusega, tuleb see kindlasti hoolikalt läbi mõelda. Ajateenistusse astumist tuleks kaaluda eelkõige naistel, kes näevad oma tulevast elukutset kaitseväeteenistuses. [3]
1.1 AJATEENSITUSSE ASTUMINE
Selleks, et astuda ajateenistusse, tuleb esitada Kaitseressursside Ametile taotlus ning kaitseväekohustuseta naistel ka kaitseväekohutuse võtmiseks. [3]
Kaitseväekohustusse võetuna peab arvestama kaitseväekohustusega 60. eluaastani, mis tähendab ka kohustust ilmuda reservõppekogunemistele. [samas]
Ajateenistusse võtmise otsuse teatab Kaitseressursside Amet vähemalt 90 päeva enne ajateenistuse algust. Otsusel on märgitud ajateenistusse ilmumise aeg ja teenistuskoht. Otsusel märgitud ajal ajateenistuskohta mitte ilmunud naine loetakse ajateenistusest loobunuks ning ta kaotab võimaluse edaspidi ajateenistusse asuda . [samas]
Ajateenistusse asunud naistel on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest arvates. 90 päeva möödumisel märgitakse teenistust jätkanud naise andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena ning varem kaitseväekohustuseta naine loetakse kaitseväekohustuslaseks. [samas]

1.2 ARSTLIK KOMSJON

Selleks, et astuda ajateenistusse, peab riik veenduma, et teenistusse asuv kodanik on terve ja tuleb toime sõjaväelise väljaõppe füüsilise koormuse ning muutunud elukorraldusega. Tervisenõuetele vastavust hinnatakse Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. [3]
Enne esmakordset kaitseväekohustuse täitmisele asumist peab kaitseväekohustuslane läbima Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni. Arstlik komisjon tuleb läbida uuesti, kui tervisenõuetele vastavus on näiteks raske haiguse tagajärjel muutunud.
Terviseseisundi hindamine ja selleks vajalike toimingute tegemine ning dokumentide esitamine on kohustuslik. [samas]
Kaitseressursside Amet hindab kutsealuste, asendusteenistujate ning reservis olevate ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundit . Hindamise aluseks on kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded. Arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha määrab Kaitseressursside Amet ning see teatatakse kodanikule kirjalikus kutses. Arstlikku komisjoni mitteilmumisel, terviseseisundi hindamiseks vajalikel toimingutel mitteosalemisel või vajalike dokumentide mitteesitamisel on Kaitseressursside Ametil õigus teha kaitseväekohustuslasele ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmatajätmisel võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha ülemmääras 640 eurot. [samas]
Arstlikuks komisjoniks tuleb esitada:

• isikut tõendav dokument, st ID-kaart või pass
  
• tervisetõend perearstilt
  
• günekoloogilise läbivaatuse tõend naistearstilt, kui olete naine. Kuludokumendi alusel hüvitab Kaitseressursside Amet naistearsti esmase vastuvõtu kulu.
  
• vajadusel muud terviseseisundit kirjeldavad originaaldokumendid või nende tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad
  
• pangakonto number, kui olete kutselaune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv naine. [samas]
  

Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud, sh elektrokardiograafia, vere automaatuuring, veresuhkru määrmine, uriinianalüüs ning vajadusel rindkere röntenograafia ja audiomeetria.
Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas]

1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA?

Järgnevas peatükis on kirjeldatud nõuded, millega tuleks naistel arvestada ajateenistusse astudes.
Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel ning erinevusi ei ole. Erinevad vaid üldfüüsilise testi normid. Naisajateenijate välimusele laienevad naistegevväelaste välimusele esitatavad nõuded:

• pikemad kui õlgadeni juukseid tuleb kanda ühe korrektse ja tagasihoidliku kinnitusvahendiga kinniseotult. Soeng peab võimaldama vormimütsi ja teiste peakatete korrektset kandmist
  
• küüne pikkus võib olla kuni 5 mm üle sõrmeotsa ning küünevärv tagasihoidlik
  
• välivormiga on keelatud kanda ehteid , v.a abielusõrmus, samuti on keelatud kanda kulmu -, nina-, keele- ja hambakaunistusi
  
• vormiriietust ei tohi kanda ilma ette nähtud eraldusmärkideta ega koos tsiviilriietega [3]
  

Antud peatükist ning alapeatükkidest järeldatuna võin öelda, et ajateenistus ei erine suuresti meestel ning naistel. Suurim erinevus on see, et meestele on see kohustuslik ning naistele mitte. Samuti on ka erinevuseks see, et erinevad on meestel ja naistel ainult üldfüüsilise testi normid.

2. RESERVTEENISTUS

Nii mehed, kui ka naised, kes on läbinud ajateenistuse, lähevad edasi reservteenistusse. Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel.
Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, st õppekogunemisel osaledes.
Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada?
Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. [3]

2.1 Teatamiskohustus

Kohustus teatada oma kontaktandmed . Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslike Eesti kodanike registrist puuduvad või on valed.
Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda viivitamatult ja kirjalikult Kaitseressursside Ametile teatada ning lisada dokument, mis muutust tõendab. Vajadusel kutsutakse kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et uuesti tema terviseseisundit hinnata. [3]

2.2 Ilmumiskohustus

Kaitseressursside Ameti või kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:

• Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks
  
• Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse või õppekogunemisele. [3]
  

2.3 Esitamiskohustus

Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid . Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.

2.4 Toimingute tegemise kohustus

Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul.
Tagatised reservis:

• Sõidukulu õppekogunemisele ja tagasi hüvitatakse piirmäära ulatuses
  
• Arstlikus komisjonis ja täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse hüvitist
  
• Õppekogunemisel osalemise aja eest makstakse toetust
  
• Reservväelasel on õigus kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud teenistusalastele tagatistele
  

Õppekogunemised
Reservteenistus toimub õppekogunemisel. Õppekogunemine on sõjaväeline väljaõpe, mille käigus:

• korratakse ja täiendatakse ajateenistuses omandatud teadmisi ja oskusi
  
• harjutatakse üksuste koostegevust
  
• harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel
  

Õppekogunemisele kutsub kaitseringkonna ülem. Kutse õppekogunemisele edastatakse 120 päeva enne õppekogunemist.
Õppekogunemisel on võimalik osaleda vabatahtlikult esitades vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust kaitsereingkonna ülemale kirjaliku taotluse. Keeldumise korral teatab kaitsereingkonna ülem sellest taotlejale vähemalt 15 päeva varem. Õppekogunemisel osalemine on kohustuslik.
Mida õppekogunemisele kaasa võtta? Kaasa tuleb võtta kutsel nimetatud esemed ja dokumendid.
Lubatud ei ole:

• relvad ja laskemoon
  
• lõhkematerjal, pürotehnilised tooted, plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained
  
• ohtlikud kemikaalid ja toksilised ained
  
• ravimid , mille omamist ei ole lubanud väeosa meedik
  
• alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse ained
  
• hasartmängud [3]
  

Vastavalt allikate kirjeldusele järeldan, et reservteenistuse kohustused on võrdsed nii meestele, kui ka naistele. Eraldi kohustusi meestele või naistele välja pole toodud.
3. KARJÄÄR KAITSEVÄES
Järjnevas peatükis on juttu tegevteenistusse asumisest ja õppimisvõimalustest riigikaitselises rakenduskõrgkoolis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

3.1 TEGEVTEENISTUS

Tegevteenistusse saab asuda 18-60 aastane kaitseväekohustuslane, kes:

• on täieliku teovõimega
  
• valdab eesti keelt nõutaval tasemel
  
• on vähemalt põhiharidusega
  
• on nõutava füüsilise ettevalmistusega
  
• vastab tegevväelase tervisenõuetele
  

Tegevteenistusse asutakse Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuse kaudu. Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [3]

3.2 ÕPPIMISVÕIMALUSED

Selles peatükis on lühidalt kirjeldatud õppimisvõimalusiKaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Kõrgemas sõjakoolis saab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal.
Õppeaeg:

• maaväe õppesuunal kolm aastat
  
• õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat
  
• mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat
  

Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud eri kutse- ja täiendusõppe kursusteks. [3]

KOKKUVÕTE

Antud referaadi põhjal võin järeldada, et naisel on võimalik teha riigikaitses sama edukalt karjääri, kui meestel. Vaja on vaid piisavalt tahtmist ning täita vastavad nõudmised.
Tööd tehes jõudsin järeldusele, et meestel ja naistel ei tehta ajateenistuses, reservis või sõjakoolis eriti vahet. Erinevad, veidi lihtsamad, on naiste jaoks vaid füüsilise võimekuse testid. Muidu võetakse naisi ja mehi riigikaitses üldiselt võrdselt. Nii meestele, kui ka naistele kehtivad samad kohustused ja normid. Erinevuseks on veel see, et naistele pole ajateenistus kohustuslik, meestele aga on.

KASUTATUD KIRJANDUS

1 - http://riigikaitse.lehed.ee/2011/05/05/mida-tahendab-riigikaitse-kohustus-pohiseaduses/
2 - http://www.estonica.org/et/Riik/Riigikaitse/Reservarmee_ja_ajateenistus/
3 - http://kra.ee/ajateenistus/naised-ja-ajateenistus/