Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FRANTSIISILEPING (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
FRANTSIISILEPING
§ 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping . Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja ­võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja.
Lepingu ese. Frantsiis . Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele. Frantsiisiandja õigused on frantsiisi eelduseks ja esemeks. Käesoleval ajal antav frantsiis on reeglina täisfrantsiis, st lepinguga antakse õigus kogu äritegevuse korraldusele. Täisfrantsiis hõlmab kogu frantsiisileandja väljatöötatud äritegevuse korraldust, sh frantsiisitavaid tooteid ja teenuseid, turundusstrateegiat ja ­ plaane , käsiraamatuid ja standardeid frantsiisiettevõtte käibes hoidmiseks, tegevuskoha asukoha kriteeriume, frantsiisiandja oskusteavet ja juhtnööre, kaadri väljaõpet, töötajate ametijuhendeid ja riietust . Täisfrantsiisi oluline osa on frantsiisiandja kauba- või teenindusmärkide, äriliste tähiste ja logode kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus.
Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat.
Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal kohustus anda potentsiaalsele frantsiisivõtjale täielik ja tõene frantsiisimist puudutav informatsioon kirjalikult mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allakirjastamist. B. Frantsiisiandja kohustus õiguste ja teabe kogumi andmise kohta. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt peab frantsiisiandja tegema kõik selleks, et intellektuaalse varaga seotud õigused (kaubamärgiõigus jne), mida frantsiisivõtjale lepinguga antakse, oleksid lepingu kehtivuse ajal legaalsed ja kaitstud. C. Teatamiskohustus. Pooled peavad pidevalt teavitama üksteist frantsiisisüsteemi puudutavatest asjaoludest, lisaks konkureerivatest ettevõtetest ja toodetest, kaubamärgiõiguste jm intellektuaalsest varast tulenevate õiguste rikkumisest kolmandate isikute poolt. D. Konfidentsiaalsuskohustus. Lepingu kehtivuse ajal on pooltel konfidentsiaalsuskohustus ­ hoida salajas teise poole oskusteavet ja ärisaladust.
§ 376. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi . Frantsiisiandja vastutus. Frantsiisilepinguga kannab frantsiisivõtja finantsriskid ning kui frantsiisiandja rikub juhiste andmise kohustust, võib see põhjustada frantsiisivõtja ettevõtluse majandusliku ebaõnnestumise. Seega, kui frantsiisiandja ei anna juhiseid või annab mittetäielikke juhiseid või valeandmeid, rikub ta lepingut.
§ 377. Frantsiisivõtja kohustused Frantsiisivõtja on kohustatud: 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust (äriline tähtsus hõlmab eelkõige kaubamärke, kauplusenimesid, logosid domeeninimed jne ning nende kasutamist nii kaupadel - teenustel kui ka reklaamis); 2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga; 3) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil; 4) osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt. (frantsiisiandjal on kohustus teatada frantsiisivõtjat kõigist uuendustest ja muudatustest ning frantsiisivõtja peab hakkama osutama kõiki frantsiisiandja kavandatud uusi teenuseid).
§ 378. Frantsiisiandja kontrolliõigus Frantsiisiandjal on õigus kontrollida frantsiisivõtja poolt frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti.
Frantsiisivõtja on kohustatud tagama frantsiisilepingu alusel kaupade või teenuste kvaliteedi vastav tase. Kontrolliõigus võimaldab tõkestada ja vältida kaubamärgi maine langust. Frantsiisiandja ei tohi kontrolliõiguse teostamisel rikkuda frantsiisivõtja ettevõtlusvabadust.
FRANTSIISILEPING #1 FRANTSIISILEPING #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor duco Õppematerjali autor
Detailselt lahtiseletatud, mida tähendab frantsiisilepingu ese.Samuti on lahtikirjutatud frantsiisilepingu Poolte kohustused.Frantsiisileping oli osa eksamist ja hindele 5.

Sarnased õppematerjalid

Frantsiisleping
4
docx

Frantsiisleping

FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja ­võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada".

Riigiõigused
Majandus ja ettevõtluse alused
18
doc

Majandus ja ettevõtluse alused.

Millised on ettevõtte kulud? Kas esineb võlgnevusi teistele ettevõtetele, maksuametile jne. 16 Millised juriidilised probleemid võivad tekkida? Jälgida tuleks kehtivaid lepingutingimusi, võetud laene, pante, vajalike lubade ja litsentside olemasolu ning dokumentatsioon. FRANTSIISIMINE Frantsiis on üks turule sisenemise vorm. Frantsiisi olemust käsitletakse erinevatest vaatenurkadest: · frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele · frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Frantsiisikokkuleppeid võib liigitada: · tootmisfrantsiisiks

Majanduse alused
Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused
15
doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

tasaarvestamiseks. Töölepingu lõppemise alused 1. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. (3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 3. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. 4. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud.

Lepinguõigus
Majandusõpetuse aine mõisted
18
pdf

Majandusõpetuse aine mõisted

5(1)). 24. Ettevõtlikkus - Vajalike isikuomaduste ja hoiakute kogumit nimetame ettevõtlikkuseks. Ettevõtlik inimene on algatusvõimeline. Ta on orienteeritud oma ideede realiseerimisele, et selle kaudu saavutada teda ümbritseva keskkonna, iseenda ja oma lähedaste elukvaliteedi jätkuv paranemine. 2 25. Frantsiis Frantsiis võlaõigusseaduses § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. _________ Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisileandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisileandja

Majandusõpetus
Lepingute liigid
22
docx

Lepingute liigid

..........................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping......................................................................................

Õigus alused
Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused
78
doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul.

Lepinguõigus
Äriplaani koostamise juhend
31
docx

Äriplaani koostamise juhend

Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö

Majandus
Lepinguõigus kordamisküsimused
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel.

Lepinguõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun