50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
106 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anni Pilviste
Õppematerjali autor
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik
Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a
(kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3. Üürileandja võib lõpetada käesoleva lepingu ennetähtaegselt teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu, järgmistel juhtudel: , , : kui Üürnik ei ole täitnud lepinguga endale võetud kohustusi; , ,
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig
Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine. Kuna üürileping on oma olemuselt kasutusleping ja üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju võib isikutel tõusetuda küsimus, et mille poolest erineb üürileping rendilepingust. Nagu eelpool juba öeldud, siis lepingute peamiseks eristamise kriteeriumiks on see, et rendilepingu puhul tekib rentnikul õigus ka korrapärase majandamise käigus saadavale viljale. See asjaolu peab olema üheks oluliseks lepingupoolte eesmärgiks. Kas tegemist on üüri- või
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käeso
lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS kohaselt on eluruum kas elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks kohustusteks on üheltpoolt üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse asi ja teiselt poolt üürniku kohustus maksta selle eest tasu. Kui on saavutatud kokkulepe üleantava asja suhtes, siis võime öelda, et on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes küsimustes
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid