Võlaõigus, kaasus 40 (lahendus) (3)

Võlaõigus
Kaasusülesanne 40.
Ehitusettevõte sõlmis lepingu, millega andis AS-le Teedeehitus üürilepingu alusel ekskavaatori üheks aastaks. Nelja kuu pärast läks masin rikki ja tekkis vajadus teda kapitaalselt remontida. AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed . Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta.
Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega?
Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1).
Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS §279 lg 3).
Üldiselt on nendest takistustest ja puudustest on sätestatud VÕS-s §-is 278: Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus
Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.
Üürnik võib ise parandada eskavaatori, kuid aga pärast seda teatamist üürileandjale.
Kui ehitusettevõte ei nõustu tasaarvestusega, kas on tegemist alusetu rikastumisega?
Alusetu rikastumise mõiste: isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027 ).
Ei ole tegemist alusetu rikastumisega. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Üürileandja ja üürniku vahel on leping. Alusetu rikastumisega on tegu ainult siis, kui lepingut ei ole.
Millise otsuse teeb kohus?
Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, siis lahendab vaidluse kohus. Eelpool toodud küsimustest lähtudes on arusaadav, et pooled pöördusid kohtusse.
Esimene võimalus: tuleb maksta üüri, sest tasaarveldamine ei ole korrektne , kuna poolel oli teatamiskohustus, kui lepingu ese ( eskavaator ) ei vasta lepingu tingimustele. Teine võimalus: kohus peaks siiski otsustama kahju hüvitamise kahju kandnud poolele (sõltub summast ).