Sotsiaaluurimisega seotud üldmõisted (0)

SOTSIAALUURIMUSEGA SEOTUD
ÜLDMÕISTEID
Uurimus vs uuring
· Uurimus - teemaga määratud teaduslik
uurimistöö; selle tulemused kirjapandud
teosena
· Uuring - piiratud ja harilikult praktilise
uurimisülesande täitmine
Joonetõmbamine mõnikord raske
Metoodika ja meetod
Metoodika (empiirilise (kogemuspõhise) sotsiaaluuringu
kontekstis): reeglid, kuidas empiirilisi andmeid koguda ja
analüüsida, millised on sobivaimad viisid sooritada
teatud uurimistegevusi jne.
Meetodiks nimetame andmete kogumise, töötlemise või
analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs).
Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud
korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi
kasutamisel.
Metodoloogia
Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri
teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline
ülevaade
Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest:
* millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima
uurimisviisi ja -menetluse leidmisel;
* mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse
selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja
kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame;
* kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika.
Metodoloogia tasemed
· teadusliku tegevuse üldmetodoloogia;
· omaette ainevallaga sotsiaal- ehk
ühiskonnateaduste metodoloogia;
· empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia.
Empiirilise sotsiaaluurimuse
erijooned
Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga
paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete
asjaolude toimele.
Erinevalt loodusteadustest olenevad
andmed nt kontaktist, meeleolust jne.
Empiirilise sotsiaaluurimuse
erijooned
Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel.
· Uurija peab välja töötama oma subjektiivse
"mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need
unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis.
· See, mida käsitleme andmestikus
objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate
inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus).
Empiirilise sotsiaaluurimuse
erijooned
Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus
tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad
seosed on loomult juhuslikud.
See eeldab enamasti statistilist lähenemist:
* empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli
kvantitatiivsed, arvulised;
* andmed kogutakse massiuurimustes;
* rakendatakse statistilist andmetöötlust;
* tulemused on tõenäosusliku iseloomuga.
Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline
uurijapoolne tõlgendamine.
Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
uurimused
Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus
· eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku
objektiivseid empiirilisi empiirilist andmestikku: detailne
andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) +
objektide kohta;
reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja
· uurimismaterjal kogutakse arvamused)
selliste meetoditega, mis
võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel
arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid,
· järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid,
uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi;
analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi
teha ilma statistilisi vahendeid
kasutamata, eelkõige tõlgendaval
viisil.
Kokkuvõtteks
Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht
laadi küsimuste käsitlemist.
· Esiteks peaks metodoloogilise "kirjaoskuse" juurde
kuuluma suutlikkus panna adekvaatselt paika sotsiaalelu
tegelikkuse ning teostatava sotsioloogilise uurimistöö -
selle spetsiifika, uurimisvõimaluste, saadavate tulemuste
jmt. - vahekord.
· Teiseks, metodoloogia tundmine tähendab oskust
uurimus selle ette püstitatud ülesannetest lähtuvalt "üles
ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja -
menetlused.
Kokkuvõtteks
Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse
metodoloogia tähendab uurimuse teoreetiliste
lähtekohtade, probleemide ja hüpoteeside jmt
võimalikult täpset "tõlkimist" konkreetseteks uuritavateks
inimesteks, andmeteks, uurimismenetlusteks jne.
Metodoloogiline "tarkus":
kuidas kõige tulemuslikumalt liikuda uurimust kavandades
reaalelus mõõdetava/fikseeritava konkreetsuseni ja
saadud konkreetsetelt tulemustelt tagasi
uurimiseesmärkide ja -ülesanneteni.