10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saalu
Õppematerjali autor
Kool TELESKOOP Nimi Klass Koht aasta Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ................
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kas
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu oma pinnaga ning võimalikult nõrkade tä
Kanada ja Euroopa kosmoseagentuuride koostööl. Orbiidile lennutab selle eurooplaste Ariane 5 kõige varem 2013.a suvel. Webb erineb oma eelkäijatest oluliselt. Esiteks on ta märksa suurem ning peapeegli läbimõõt on 6,5 meetrit. Nii kogukat eset ei saa tervikuna kosmosesse viia, seepärast on peegel valmistatud 18 kuusnurksest berülliumsegmendist, mis stardi ajal kokkupakituna orbiidile jõudes lahti volditakse. Webbi teleskoop kaalub vaid veidi üle kuue tonni. Webb on ettenähtud taevakehade vaatlemiseks ainult infrapunalainealas lainepikkustel 0,6-27 mikromeetrit. Infrapunakiirgus pääseb atmosfäärist läbi vaid mõnes üksikus lainepikkuste vahemikus ja sedagi kehvasti, sest suurem osa neeldub veeaurus ja süsihappegaasis. See-eest võimaldavad infrapunavaatlused saada palju uut informatsiooni näiteks pärast Suurt Pauku tekkinud esimeste galaktikate kohta. Nendelt tulev valgus on suure punanihke tõttu infrapunapiirkonda nihkunud. Peale selle peetakse Webb'i oluliste
kaamera, ülitundlik sp ektrograaf ja fotomeeter) ületanud lootusi. Vaatluste koordineerimiseks asutati USA-s uus instituut umbes 250 töötajaga, oma panuse annab ka Euroopa Lõunaobservatoorium, ESO. 4 Kosmonautika Kosmonautika on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides. Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, lennud Kuule ja Päikesesüsteemi planeetidele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Eduardovich Tsiolkovski. Ta põhjendas esimesena teaduslikult rakettide kasutamise võimalust lennuks väljaspoole Maa atmosfääri ja teistele planeetidele. Oma 1903. aastal ilmunud töös "Maailmaruumi uurimine reaktiivaparaatide abil", tuletas ta
sentimeetrit) ja monteerida see peahoone torni. Veel tuli vana tähetorn Tartus muuta muuseumiks ja õppeobservatooriumiks, kus populariseeritakse astronoomiat. Projekti üldmaksumuseks oli kuni 10,57 miljonit rublat. 9 Foto 5. Tartu Tähetorn. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ut.ee/1001751 Geofüüsikaobservatooriumi põhiliseks ülesandeks oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kliima uurimine peamiselt mikroklimaatilisest seisukohast. Uue plaani kohaselt tuli sellele lisada veel aktinomeetria- ja agrokliima küsimused ning teoreetilised uurimistööd meteroloogia ja aktinomeetria valdkonnas. Geofüüsikaobservatooriumi väljaarendamise esimeseks etapiks oli vaja asendada vana instrumentaarium uuega, saavutada teise järgu jaama staatus ja projekteerida observatooriumi uus hoone. Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal.
7.4. KUU FAASID................................................................................................ 26 7.5. VARJUTUSED............................................................................................... 27 7.6. KALENDER.................................................................................................. 28 8. PÄIKESESÜSTEEM............................................................................................. 29 8.1. AVASTAMINE JA UURIMINE..........................................................................30 8.1.1. Geotsentriline maailmapilt...................................................................30 8.1.2. Heliotsentriline maailmapilt.................................................................30 8.1.3. Relativistlik maailmamudel..................................................................31 8.2. ÜLESEHITUS JA STRUKTUUR..................................................................
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid