tugevate ja nõrkade kohtade välja selgitamine. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Selle aspekti oluline osa on kindlaks teha süstemaatiliselt võimalikult palju, sest teadlaste eesmärk ei ole teada saada vaid üksikuid fakte. See tähendab, et kui teadlastel on mingi osa süstemaatilisuse tervikust puudu, siis nad üritavad seda auku täita. Teadusel on võimalus teadmisi suurendada ehk saame öelda, et teadus on ennast võimendav protsess. 20. sajand koos tehnoloogia arenguga on toonud hulganisti uusi võimalusi katsete tegemiseks (uued aparaatide süsteemid) . Tänu tehnoloogia arengule on tekkinud uusi uurimisalasid ja mitmed olemasolevad valdkonnad on oluliselt muutunud. Uue teadmise saamiseks võidakse kasutada veel juhust hüpoteeside kontrollimiseks. Selle puhul võidakse teha ka uusi avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teadmistulemusi peab esitama süstemaatiliselt. Tuleks eristada olulisemat üldisemast, fakte oletustest ja nii edasi
Teadus on pidevalt arenev, seetõttu on võimalus seda pidevalt laiendada ja täiendada. Kuna teadlased tahavad uuritava valdkonna kohta alati tervikut teada, mitte üksikuid fakte, siis sõltumata ressurssidest leitakse viis, kuidas teadust edasi arendada. Erineva valdkonna teadlased tahavad kõiki lünki täita ja olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste ammutamiseks. See on ka see ressurss, mis aitab teadusel ise edasi areneda. Seega teadus toodab ise teadust. Kuigi teadus ja tehnoloogia on oma olemuselt täiesti erinevad, on tehnoloogia siiski teaduse lahutamatuks osaks. Tehnoloogia toetab teaduse arengut aparatuuriga ja annab rohkem võimalusi veel edasi areneda ja avastada. Teadus võib olla ka juhuslik. Teadust arendatakse erinevate katsetuste ja eksperimenteerimistega ning selle käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki kehtivaid seaduspärasusi. Nä
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende s
Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks.Teadlaste eesmärk on võimalikud palju teada saada neid huvitava valdkonna kohta. Tänu tehnoloogia arengule on tekkinud uusi uurimisalasid ja mitmed olemasolevad valdkonnad on oluliselt muutunud. Uut laadi teadmisteni jõudmiseks kasutatakse juhuseid. Esiteks uuritakse suurel hulgal juhtumeid kuni satutakse huvitavale juhtumile. Teiseks eksperimenteeritakse tundmatuga ning kolmandaks hüpoteeside kontrollimiseks, mille puhul võidakse teha ka uusi avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teadmistulemusi peab esitama süstemaatiliselt. Tuleb eristada üldisemat erilisemast, fakte
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktili
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus
võimalik püüda. Vale meetod – kinnitamine. Empiristid – ehk optimistid – piisab koguda positiivseid vaatlusandmeid. Skeptiline vaatekoht e pessimistlik, miks vale: Ei ole tõelist, puhast teadmist. Kinnitamine ei ole võimalik. Popperi arvates ei ole kinnitamine sama, mis teadmiste küsimus. Viga: tõestuse puudumine ei tähenda veel, et teadmisi poleks. Pragmatism: Pole vahet, kas õige või vale, aga peaasi, et teadmised oleksid rakendatavad. Teadmised on edukad instrumendid tehnoloogia ja erinevate ennustuste jaoks, kuid selleks nad ka jäävad. Instrumentide kohta ei saa rakendada kinnitavuse küsimust. Pragamatismi vaade on loomu poolest üsna pessimistlik loomu poolest – tõde asendatakse instrumentidega, instrumentaalse eduga, eitab teoreetilst tõde, asendades selle kasulikkusega kui aseainega. Nõustumine optimistidega – teadus on edukas, nõustumine pessimistidega, et pole olemas instrumentidest kõrgemal olevaid tõsikindlaid teadmisi
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
37 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid