Insener (0)

5 VÄGA HEA

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
TP09
Kenno Jürisson
INSENER
ISESEISEV TÖÖ
Juhendaja : Lidia Feklistova
Tartu 2011

Sisukord

Töökirjeldus: 3
Projekteerimine: 3
Haridus : 3
Ajalugu: 3
Inseneriameti põhiharud: 4
Kokkuvõte: 4
Diagramm: 5

Töökirjeldus:

Insener on professionaalne inseneriteaduse praktik. Insener disainib rajatised, masinad ja süsteemid samal ajal arvestades piirangutega, praktilisusega, ohutusega ja maksumusega. Insenerid on pühendunud rakendusteaduse teaduskondadele ja nende töö teadus-ja arendustegevus erineb tavapärastest alusuuringutest, mis on tehtud tavapäraste teadlaste poolt. Inseneride töö moodustab seose teaduslike avastuste ja rakenduste vahel, mis vastavad ühiskonna vajadustele.

Projekteerimine:

Insener loob uusi tehnoloogilisi lahendusi. Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma erinevaid projekteerimise valikuid ja valima selle, mis kõige paremini vastab vajalikele nõuetele. Nende oluline ja unikaalne ülesanne on määrata, aru saada ja tõlgendada teatud disaini piiranguid, et saada õnnestunud tulemus.

Haridus:

Enamus inseneri programme hõlmab kontsentreeritud õpinguid inseneri erialal. Lisaks kursuseid matemaatikas, füüsikas ja teistes elulistes teadustes. Projekteerimiskursus, millele lisandub mõnikord arvutikursus ja/või laboratoorne kursus on samuti ainekavas.

Ajalugu:

Inseneriameti kontseptsioon on meile tuttav juba väga vanast ajast. Täpsemalt sellest ajast, kus inimene leiutas algelised inseneriametiks vajalikud leiutised, näiteks rihmaratta, kangi ning ratta. Igaüks neist leiutistest on püsiva väärtusega meie tänapäeva insenerteadustes, kasutades ära põhilisi mehhaanilisi põhimõtteid selleks, et teha kasulikke tööriistu ning objekte. Sõna ´´insener´´ tuleb 1250 aastast Ladinakeelsest sõnast ´´ingenium´´, mis iseloomustab vaimset tugevust või tarkust. Algselt leidsid insenerid kasutust armees . Seal tegelesid nad põhiliselt mootorite ja vajalike masinate korrastmisega ja ehitamisega sõjaks, näiteks katapult . Veidi hiljem levis asi ka sildade ja teiste ehitiste projekteerimiseni.

Inseneriameti põhiharud:

Keemiatööstus – keemiliste põhimõtete kasutamine selleks, et viia läbi suuri keemilisi katsetusi, põhimõttega avastada uusi materjale ja kütuseid.
Tsiviilehitus – avalik ja erasektori projekteerimis ja ehitustööd. Näiteks maanteede, sildade ja muude ehitiste ehitus.
Elektrotehnika – äärmiselt lai valdkond , mis hõlmab endas vooluahelaid, mootoreid, generaatoreid, arvutisüsteeme, telekommunikatsiooni ja üleüldist elektroonikat.
Masinaehitus – füüsiliste ja mehaaniliste süsteemide disain . Näiteks elektri- ja energiasüsteemid, relvasüsteemid, transport toodete mootorid, vaakum tehnoloogia , vibratsiooni isolatsiooni seadmed jne.

Kokkuvõte:

Valiksin inseneriameti, kuna esiteks on seda nii praegu kui ka tulevikus hädasti vaja. Seda ametit õpitakse maailmamastaabis liiga vähesel määral ning sellega on igal inimesel töökoht garanteeritud. Üle maailma otsitakse inimesi, kellel oleks inseneri haridus ja kes suudaks enda oskusi piisavalt tõestada. See amet nõuab mõtlemist. Kui mõelda täpsemalt harude peale, vaiksin masinaehituse, kuna mulle meeldib energia- ja relvasüsteemid ja olen sellega palju kokku puutunud.

Diagramm:

Töö eest saadud töötasu

Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Engineering
http://en.wikipedia.org/wiki/Engineer
6

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blademasters Õppematerjali autor

Iseseisev töö

insener

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused