1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtus
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks planeetide liikumine, mille m
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
rakendatatkse teistes valdkondades. Samuti on tõsiasi, et teaduses toimub ahelreaktsioon. Iga uus avastus loob võimaluse omakorda uue teadmise leidmiseks. Ja samamoodi edasi. Ka uute tehnoloogia masinate abil saadakse uusi teadmisi. Üheks suurimaks teadust edendavaks masinaks on arvuti. Kuna tehnoloogia pidevalt kasvab, siis kasvab ka teadus ja kuna teadus pidevalt kasvab, siis kasvab omakorda jälle tehnoloogia. [1] Kasutatud allikad: [1] Paul Hoyningen-Huene, "Teaduse süstemaatilisus," [Võrgumaterjal]. Available: https://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/88940/mod_assign/introattachment/0/Hoyningen- Huene%2C%20Paul_Teaduse%20s%C3%BCstemaatilisus_kompaktne.pdf?forcedow nload=1. [Kasutatud 23. september, 2018].
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus pÃ
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tulemas mingit sorti
Lihtsamalt öeldes teadus täiendab ennast ise läbi oma katsetulemuste. Nii lükatakse piire järjest edasi. Samuti aitab sellele kaasa see, et teadlased ei otsi ainult ühte fakti vaid süstemaatiliselt kõike infot selle valdkonna kohta. Katsete abil on võimalik luua uut tehnoloogiat, uute seadetega saab jällegi teha katseid, mida enne polnud võimalik teha. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduse seisukohast on süstemaatilisus väga olulisel kohal. Süstemaatilisuse abil on meil võimalik märgata eksitusi, vigu ning nõrku kohti, mis muidu võiks kahe silmavahele jääda. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu teadus on tegelikult süstematiseeritud tavamõtlemine.
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
40 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid