Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse?

Majanduses on oluliseks määrjajaks teadmiste ja oskustega inimeste arv. Teadmised, ajutöö,
kiire ja põhjalik mõtlemine, oskus teha võimatu võimalikuks - need on sõnad, mis
iseloomustavad insenere. Nad aitavad arendada füüsilist infrastruktuuri, millel meie majandus
tänapäeval põhineb - transpordivõrgud, teed, sillad, vee- ja energiavarud ning näiteks ka
jäätmekäitlus. Samuti on tänu neile meil digitaalne maailm - kõik kommunikatsiooni süsteemid.
Seega on juba inseneride panus aidanud tohutult kaasa majanduse arengule ning, kui insenere
tuleb aina juurde, siis kasvab peatselt Eesti majandus veelgi enam. Lisaks paljudele ideedele ja
uutele süsteemidele, mida luuakse, aitab majandusele kaasa tohutu arv inseneeriaga seotud
ettevõtteid.
Inseneeria valdkondi on palju, kus luues uusi ja innovatiivseid ideid saab aidata kaasa Eesti

Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse #1 Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janetammekivi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

SISSEJUHATUS Tänapäeval on üsna suur probleem nii Eestis kui kogu maailmas see, et ülikooli lõpetanud ei leia endale tööd, sest neil ei ole piisavalt kogemusi, et asuda tööle vastaval alal, mida on nad kõrgkoolis omandanud. Enamikel erialadel on õppekavas sees ka praktika, kuid see ei tähenda alati seda, et sellest piisab ettevõttele töökogemuseks. Samuti on praktika osakaal enamikel erialadel liiga väike ehk ei ole piisav selleks, et mõista, kuidas töö reaalselt selles valdkonnas toimub. Tihtipeale ei ole ettevõtetel piisavalt ressursse ja aega, et teha kohapeal väljaõpet, sest värskelt lõpetanult eeldatakse, et ta juba tunneb kogu süsteeme ja kõike, et tal on olemas piisavad teadmised ja kogemused, et kohe tööle asuda. (Employment, 2014, 5) Üsna selge on see, et selle probleemi põhjuseks on vale juhtimine ja vähene koostöö ettevõtete ja kõrgkoolide vahel

Haldusjuhtimine
thumbnail
25
doc

Innovatsiooni loengu kordamisküsimused

Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem

Innovatsioon
thumbnail
27
doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49)

Ettevõtluse alused
thumbnail
12
docx

Innovatsioon

Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted.  Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi,

Ühiskond
thumbnail
25
doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

võimalusi ilma ressursse kontrollimata. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 91,8% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49)

Ettevõtlus
thumbnail
46
doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Vastus järgmises küsimuses olemas. 6

Ettevõtluse alused
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2

Loomakasvatus
thumbnail
36
docx

PERSONALIJUHTIMINE

PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun