TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
Kolme Beneluxi maa vahel on Beneluxi parlament Benelux 1955 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid. Euroopa Aatomienergiaühendus EURATOM 1957 Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud
liitumisläbirääkimiste lähtealuseks. Seetõttu püüab liituja-riik iga hinna eest suruda omad ettepanekud EK positsiooniprojekti, kuna hiljem on juba palju raskem viia läbirääkimiste dokumentatsiooni sisse liituja-riigi erisoove ja vastavaid muudatusi. Samas on liituja-riigil alust loota sellele, et EL-i lõplik positsioon ei pruugi talle kujuneda halvemaks kui EK poolt esitatud projekt. EK esitatud EL-i positsiooniprojekti arutatakse reeglina liikmesriikide Euroopa Nõukogu töörühmas ning vajaduse korral ka COREPER-is või ministrite tasandil. Nende arutluste tulemuseks on positsioonidokument. Pärast seda etappi arutavad liituja-riik ja EL-i esindajad (tavaliselt eesistujariik, EL-i Nõukogu Peasekretariaat ja EK) lõplikku lahendust, kusjuures EL-i positsioon viiakse arutelu tulemustega vastavusse. Nüüd jääb vaid liituja-riigil kiita see korrigeeritud EL-i positsioondokument heaks valitsuse või vastava ministrite komisjoni tasandil
8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu. Ideede autorid Monnet ja Spinelli. Ideeks luua ühtse struktuuriga lahutamatu poliitiline liit ning majandusliku koostöö vormid 1946 käis Churchill Zürichis peetud kõnes välja idee Euroopa Ühendriikide loomiseks. Ta propageeris majanduskoostööd ja võitlust kommunistliku reziimi vastu 1948 asutati Pariisis Euroopa Majanduskosstöö organisatsioon OECD 1949 asutati Strasbourgis Euroopa Nõukogu. Praegu 39 liiget, Eesti liitus 1993. Ei tegele majandus- ega sõjaküsimustega, iseloomult nõu andev ja soovituslik, tegeleb inimõiguste ja demokraatia kaitsega Euroopas Leping allkirjastati 18. aprillil 1951. Kuus liiget: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia. EUROOPA LIIDU LOOMINE II 1952-1973 Euroopa Liidu majanduse tugevnemise periood 1957 kirjutati alla Rooma lepingule, millega asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa
Kõik kommentaarid