HARIDUS JA KOLMAS SEKTOR (0)

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
Natalja Strelkova NT4
HARIDUS JA KOLM SEKTORID
2.kodutöö
Juhendaja Aet Kiisla
NARVA 2015
SISUKORD
1.
1.KOLM SEKTORIT 3
3.KOV JA HARIDUS 5
4. ERASEKTOR JA HARIDUS 7
6.KODANIK JA HARIDUS 8

1.KOLM SEKTORIT

Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor , kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või vabatahtlikku tegevuse, millised on suunatud sotsiaalseintegratsioonisse ja ühiskonna heaolu hoolitusesse. Erisektor koosneb ettevõtlustest, millised pakkuvad meile erinevaid tasuliseid toodanguid ning teenuseid. Ja viimane on avalik sektor. Avalik sektor reguleerib inimeste elu ning teatud avalikud teenused. See sektor pakkub meile meditsiini, turvalisust, haridust.
Oma tööl mina valisin hariduse valdkonna.
2.HARIDUS. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
Eesmärgid ja tegevused:
“Haridus- ja Teadusministeerium hoolitseb Eesti hariduse, teaduse, keele ja noortevaldkonna hea käekäigu eest.”
Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime.
Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised ülessaned:

Hariduse-, teaduse-, noorte- ja keelepoliitikate planeerimine , korraldamine ja arendamine

Välja töötamine riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste korraldamine;

Üle kasvatustegevuse ja haridusasutuste õppe- riiklik järelevalvet teostamine

Riiklike õppekavasid ja muid haridusstandardeid arendamine ja planeerimine ning nende koostamise ja akrediteerimise korraldamine
Haridus- ja Teadusministeeriumil kehtivad arengukavad ja streteegiad:
 Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised tegevuseesmärgid on koondatud arengukavasse "Tark ja tegus rahvas", mis põhineb valdkondlikel arengukavadel.
Haridus- ja Teadumisnisteeriumi arengukava "Tark ja tegus rahvas"

• Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaan 2015
  

Elukestva õppe strateegia 2020

• Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüs 2015
  
• Aastaanalüüsi 2015 kokkuvõte
  

Kõrgharidusstrateegia 2006-2015
Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2015
Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise prioriteetsed tegevused 2013-2020
Strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2014-2020"

• Rakendusplaan 2014- 2017
  

Eesti keele arengukava 2011–2017

• Rakendusplaan
  
• Vahearuanne 2011-2012
  

Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015

• Eesti võõrkeelte strateegia rakenduskava 2009-2011
  
• Eesti võõrkeelte strateegia (2009-2015) täitmise vahearuanne 2009-2013
  

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020

• Rakendusplaan 2014-2017
  

UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia

• UNECE lisa 1: taustinformatsioon
  
• UNECE lisa 2: seletavad märkused
  
• Vilniuse raamistik
  

Läänemere Agenda 21 säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava

• Säästvat arengut toetava mitteformaalse hariduse edendamise tegevuskava
  

(Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad)

3.KOV JA HARIDUS

Kohalik omavalitsus vastutab alg-, põhi- ja keskkooli ülalpidamise eest, kattes nende asutuste tegevuskulud . Lisaks munitsipaalkoolidele on Eestis riigi hallatavaid koole (mõned eriala-, huvi- ja keskkoolid), nende tegevuskulud katab üldjuhul Haridus- ja Teadusministeerium.
Munitsipaalkoolide pedagoogidele maksab palka omavalitsus, kes saab selleks raha riigieelarvetest. Vatstavalt Eesti seadustele peab omavalitsus korraldama ka õpilastranspordi.
(Kohaliku omavalitsus. Haridus.)
KOV koordineerib ja reguleerib oma territoorial nii erasektori tegevused, kui ka kolmanda sektori tegevused.
Ka kohalik omavalitsus vastutab toitumise eest koolis, sõitmise eest koolidesse ja koolidest koju ning tagavad koolikohustuse täitmise kotroll . Kohalik omavalitsuse pädevuses on ka ülhariduskoolide asutamin, ümberkorraldamine ja sulgemine. KOV korraldab või aitab korraldada üritusi linnatasemel, mille abil toetakse ja arendatakse kultuuri-, sotsiaal- ja hariduse inimeste elu.
(Kohalik omavalitsuse ülesanded. Haridus.)

4.ERASEKTOR JA HARIDUS

Erasektor pakub inimestele nii erinevaid eraõppeasutusi: koolid, instituutid, klubid jne, kui ka erinevaid õppimisviisid: e-õppimine, päeva- ja õhtuõppimine jne. Kõik eraharidus on tasuline . Erasektor pakkub erinevaid koolitusi (nt.:ilukoolid) ja nende vahel tihti töötab koos avaliku sektoriga, näiteks töötukassa abil.
Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab valitsust läbi KOV-e osalema erakoolide tegevuskulude katmises.
Eraharidus on nagu kõik erasektori ettevõtlused saab kasumit ja hästi palju sõltub avaliku sektorist oma korralduses. Korraduse poolt eraharidus on keeruline süsteem, kus on palju nõudmisi, et õppeasutus saaks töötada.
Praegu maailmas eraharidus on moodne ja tihti inimestel on olemas eelarvamus , et eraõppimisasutustel on kvaliteetsem haridus, kui riigi asutustel. Arvatatakse, et erakoolides uuem raamatuid, vähem õpilasi, mis annab võimalusi töötada rohkem individuaalselt õpilastega. Võib olla see on osaliselt õigesti, sest et eraõppimisasutustes on rohkem palgad , aga õppimine ja tasuline. Aga eksamid ja haridustekavad on samad. Eraõppeasutused annavad konkurentsi võimalust hariduse valdkonnas ja suurem valik inimeste jaoks.
Eelmisel õppeaastal õppis nn eraalgatuslikes kogukonnakoolides 5624 õpilast ja õpetas 849 õpetajat.
(Eesti erakoolid )
5.KOLMAS SEKTOR JA HARIDUS
Kolmas sektor see on kõik mittetulundus asutused koos (MTÜ, Seltsingud, Ühingud jne). See sektor tegeleb rohkem kultuuri ja sitsiaalsete teenustega, sest nendes valdkonnas on kodanike eelistused mitmekesised. Kõik kolm sektorid on seotud oma tegevustes. Kolmas sektor pakub meile vabatahtlikku tegevuse ning ka hariduse valdkonnas. Kolmanda sektori õppimine tavaliselt on seotud sootsiaalse kogemusega.
Hariduse poolt kolmas sektor koosneb rohkem mitteformaalsest õppimist. Näiteks noortekeskused ja noorsootöö on kolmanda sektori osa, mis väga sõltub riigist (riigitoetus, strateegia planeerimine). Noorsootöö aitab noori leida huvitegevusi vabal ajal. NT pakub üürituse erinevatel tasemedel. NT nagu kõik kolmanda sektori organisatsioonid on seotud õppimisega. Tavaliselt see on sotsiaalsed teadmised: koostöö, austamine jne. Aga ka mõnikord kolmas sektor pakub kursused . Kolmas sektor erasektoriga koos aitab täita inimeste vabaaja veetmist. Ka kolmas sektor rohkem kui teised sektorid tegeleb haavatava rahva osaga (inimesed puudutega, invaliidid , töötu inimesed, sõltlased jne).

6.KODANIK JA HARIDUS

§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.
Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
(Eesti vabariigi portaal . Põhiseadus.)
Haridus on väga tähtis osa inimeste elust. Lapsepõlves me käisime lasteaias, pärast- kooli, õpekeskusesse või ülikooli, kursustel jne. Me omandame iga päev ka sotsiaaloskusi. Kõikides meile abiks on kolm sektorit. Nad annavad meile palju võimalusi, et valida sobivat tegevust iga inimese jaoks. Haridus väga mõjub meie elule. Haridus on nagu kapitalimahutamine: kui kvaliteetsem haridus, siis rohkem võimalust karjääri ehitamisel tulevikus.
Kolm sektorid pakkuvad meile suur teenustevalik, mille me kasutame igapäeva elus ja mille abil me oleme meiena.
ALLIKAD
1. Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad. Haridus- ja Teadusministeeriumite veebileht https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad (viimati vaadatud 12.12.15)
2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded. Haridus. Raplamaa Omavalitsuse Liit..
http://rol.raplamaa.ee/attachments/065_Lisa%204_Haridus_2011.pdf (Koostatud 01.08.2011).
3. Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus. Haridus.
4. Eesti erakoolid. Eesti uudiste veebileht, rubriik „Eesti“, toimetas Liis Velsker . „ Eesti erakoolid soovivad avalikus pöördumises senise rahastamise jätkamist “, lisatud 26.10.15. http://uudised.err.ee/v/2d14fef2-d130-47c3-80da-0f918f57be24
5. Eesti vabariigi e-portaal. Põhiseadus. § 37. (Teksti koostanud Riigi Teataja
Viimati muudetud 4. detsember 2013)
https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused
10