Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Avaliku sektori majanduse instituut
Majandupoliitika õppetool
TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS
Referaat Majanduspoliitikas
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tööpoliitika olemus ...........................................4
Eesti tööpoliitika 5-9

• Eesti tööpoliitika tänasel päeval 5-6
  
• Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi 7-8
  
• Eesti tööpoliitika pärast majanduskriisi 9
  

Euroopa Liidu tööpoliitika 10-11

• Ülevaade 10-11
  

Kokkuvõte 12
Viidatud allikate loetelu 13

Sissejuhatus

Referaadi teemaks valisin „Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus“ kuna tööpoliitika on hetkel minu arvates üks suurimaid probleeme Eestis ja kuna teema on hetkel aktuaalne , siis tundsin minagi huvi selle teema vastu.
Kindlasti on peamiseks põhjuseks miks tööpoliitika on nii tähtis see, et see puudutab kõiki inimesi ja on väga tähtis riigi majanduse arengul.
Antud töös annab autor ülevaate tööpoliitika üldisest olemusest, kuidas see jaguneb ja kui tähtis see tegelikult on.
Teises osa tuleb jutuks Eesti tööpoliitikast tänapäeval , kriisile eelnenud ajal ja kriisile järgnenud ajal.
Kolmandas osa antakse ülevaade Euroopa Liidu tööpoliitikast.Lisaks räägitakse lühidalt Lissaboni strateegiast ja Europe2020.

Tööpoliitika olemus
Tööpoliitika võib tinglikult jagada kaheks: aktiivne ja passiivne tööpoliitika.
Aktiivse tööpoliitikana käsitletakse töö kaotanud või töö kaotamisohus inimestele suunatud poliitikat,
mis aitab nii töötutel kui ka tööotsijatel leida sobiv töö. Aktiivne tööpoliitika kasutab tööturu tasakaalustamiseks mitmesuguseid majanduspoliitilisi meetmeid. Peamised tööpuudusevastased meetmed on järgmised:
1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad maksud , koolitada ettevõtjaid, luua ettevõtluskeskusi jne.). Uute töökohtade loomine on üks olulisemaid tööpuudusevastaseid meetmeid.
2. Täiend- ja ümberõpe. Täiendõpe tähendab seda, et inimene täiendab ennast juba omandatud erialal, ümberõppel omandatakse enamasti uus elukutse . Täiend- ja ümberõpet antakse vastavates koolituskeskustes või ettevõttes n.-ö. töö kõrvalt.
3. Hädaabitööd. Need on elavtöömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd. Elavtöömahukus tähendab seda, et palju on käsitsitööd, mida ei ole võimalik masinatega teha. Sellised tööd on näiteks kraavide puhastamine, teede korrashoid , hoonete fassaadide remont ja heakorrastus, metsa hooldamine.
4. Spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele, noortele koolilõpetajatele, puuetega inimestele jne. Sageli on koolitusest ja teadmistest olulisem inimeste eneseusu ja kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna.
Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40-60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast.

Eesti tööpoliitika

Tööpoliitika Eestis tänasel päeval

Tööpoliitika väljatöötajaks Eestis on Sotsiaalministeerium ning poliitika ellurakendajaks on Töötukassa. Töötukassa võttis Tööturuameti ülesanded üle 2009. Aastal 1. mail. Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse ning programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013” kohaselt pakub Töötukassa pikaajalistele töötutele mitmesuguseid tööturuteenuseid. Programmi tegevused aitavad ennetada töötust, vähendada tööpuudust ning seeläbi suurendada tööhõivet. Suurt tähelepanu pööratakse teenuste kättesaadavuse ja nende kvaliteedi parandamisele. Lisaks traditsioonilistele tööturuteenustele nagu tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, on programmis võimalik osaleda tööklubis, karjääriinfotoas, saada individuaalse töölerakendamise teenust ja mitut liiki nõustamist. Teenustest saavad osa vaid need töötud, kes on ennast Töötukassas töötuna registreerinud.
Mõned näited Eestis rakendatavatest tööturuteenustest:

Palgatoetus - Palgatoetuse eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist, vähendades nende värbamiskulusid. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16 – 24 aastase töötu saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kolm kuud.

Tööharjutus - Tööharjutust korraldatakse töötutele, kelle töölesaamine eeldab tööharjumuse ja tööoskuste omandamist või taastamist. Tööharjutused kestavad üldjuhul neli kuud. Eesmärk on valmistada töötu ette teistes aktiivsetes tööturumeetmetes osalemiseks ja tööl käimiseks.

Tööturukoolitus - On töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse töölerakendumist soodustavaid ameti- või muid oskusi. Tööturukoolitus kestab kuni 1 aasta. Sobiva koolituse valimise käigus arvestatakse inimese varasemate teadmiste ja oskuste, tööturul olemasolevate vabade või loodavate töökohtade ning võimaliku tulevase töökoha nõuetega.

Avalik töö – Teenus, mida korraldatakse töötutele koostöös kohalike omavalitsuste ja
MTÜ-dega. Tegemist on ajutise tasulise tööga, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast väljaõpet.

Karjäärinõustamine - Eesmärk on toetada inimest karjääri arenguga seotud teadlike otsuste tegemisel ning elluviimisel. Karjäärinõustamise käigus otsitakse lahendusi küsimustele, mis tekivad seoses töö- või kutsevalikuga, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotusega.

Töövahendus - On teenus, milles Töötukassa suunab töötuid ja tööotsijaid sobivatele vabadele töökohadele. Niisamuti otsib Töötukassa tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat.

Ettevõtluse alustamise toetus - Toetuse saamiseks on vaja Töötukassale esitada avaldus, äriplaan ja koopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust.
Lisaks aktiivsetele tööpoliitika meetmetele on olemas ka erinevad tööturutoetused:
Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega .
Stipendium - Makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel.
Sõidu- ja majutustoetus - Makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas.

Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi

Enne Eesti taasiseseisvumist tööpuudus praktiliselt puudus või oli seda väga vähe ja 1991. aastal oli tööpuudus vaid 1,5%, siis 2000. aasta I kvartaliks oli tööpuudus kasvanud juba 14,6%-ni. 1990. Aastate teise poole suure tööpuuduse tingis olukord, kus Eesti ühiskond oli siirdeprotssessis ja majanduses toimusid suured struktuursed ümberkorraldused. 2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal. Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majandus­kasvu mõju tööturule, 2004. aastal avanenud võimalust kasutada Euroopa Sotsiaal­fondi toetusi ja eestimaalastele ilmselt tähtsaim, võimalus töötada välismaal.
Enne ülemaailmset majanduskriisi olid Eesti kulutused tööpoliitikale väga tagasihoidlikud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused SKP-st 0,27%, siis 2007. aastal olid kulutused vähenenud 0,15%-ni SKP-st, mis jättis Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasele kohale. Samal ajal näiteks kulutasid stabiilselt madala töötusega Taani ja Holland tööpoliitikale vastavalt 2,7% ja 2,5% SKP-st.
Joonis 1. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides 2007. aastal
Lisaks sellele, et Eestis olid üldse madalad kulutused tööpoliitikale, olid ka tööpoliitika
kulutustest suurem osakaal seotud just hüvitistega (passiivne tööpoliitika). Nii moodustasid
Eurostati andmetel 2008. aastal kulutused aktiivsele tööpoliitikale üksnes viiendiku kogukulutustest, mis oli madalaim Euroopa Liidus. Euroopa Liidu keskmine oli umbes 40%. 2007. aastal läks keskmiselt 38% aktiivse tööpoliitika kulutustest tööturukoolituseks, 26% töötamist toetavatele meetmetele (palgatoetusele), 14% töökohtade loomisele, 14% toetatud tööle ja rehabilitatsioonile ja 7% ettevõtluse toetamisele.
Joonis 2. Tööpoliitika kulutused Eestis ja Euroopa Liidus kululiigi järgi 2007. aastal
Eesti 2007. aasta andmete kohaselt osales iga kümnes registreeritud töötu mõnes
tööturumeetmes. Võib öelda, et võrdluseks teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti madala osalusega riikide hulka.

Eesti tööpoliitika pärast majanduskriisi

Majanduskriisi ajal, kui suurenes uute töötute arv, kasvasid kulutused tööpoliitikale Eestis
kiiresti. Kui tööpoliitika kulud olid 2008. aastani väga madalad, jäädes 0,2% piiresse SKP-st,
siis majanduskriis ja väga suur töötute arvu kasv ning samaaegne SKP langus tõi kaasa väga
suure tööpoliitika kulude suhtelise kasvu, mis jõudis ligi 1.3-1.4%-ni SKP-st 2010. aastal.
Suurem osa kulude kasvust on tingitud töötushüvitistest (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, hüvitised kollektiivse koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral). Küll aga langes aktiivse tööpoliitika meetmete osakaal kogu tööpoliitika kuludest majanduskriisi ajal veelgi, olles üksnes ligi kuuendik kogu tööpoliitika kuludest 2009. aastal. See küll ei tähenda, et 2009-2011 aastal ei kasvanud aktiivse tööpoliitika kulutused, lihtsalt passiivsed meetmed kasvasid veelgi kiiremini.
Tööpoliitika meetmetes osalenud töötute arv hakkas kasvama alates 2009. aasta lõpust, paralleelselt töötuse kasvuga. 2009. aasta lõpuks kasvas tööpoliitika meetmetes osalejate arv ligi neli korda. Meetmete fookus nihkus samal ajal töötute koolitamiselt otse tööandjate toetamisele, muutes palgatoetuse abil pikaajaliste töötute töölevõtmise soodsamaks. Kuni 2009. aastani oli kõige tavalisem koolitus, kas tööotsingu koolitus või tööalane koolitus, ning karjäärinõustamine.
Alates 2010. aasta algusest on palgatoetus ja tööharjutus muutunud palju olulisemaks. 2009. aastal lisandusid ka tööklubid.
Seega on Eesti aktiivse tööpoliitika meetmetes osalejate struktuur muutunud Euroopa Liidu riikide keskmisele sarnasemaks just alates 2010. aastast, kui Töötukassal oli võimalus hakata reaalselt kujundama pakutavate meetmete portfelli. Alates sellest ajast on koolituse osakaal vähenenud, kasvanud on palgatoetust saanud töötute ja ka tööpraktikas osalenute arv.

Euroopa Liidu tööpoliitika

Ülevaade

Tööpoliitika oli Euroopa Liidus pikka aega valdkonnaks, mida reguleeriti eelkõige liikmesriigi tasandil. Oluliseks läbimurdeks tööpoliitika seisukohalt oli 1997. aasta Luksemburgi tippkohtumine, kus kinnitati Euroopa Liidu tööhõivestrateegia ja liikmesriikide tööpoliitika koordineerimismehhanism. Nimetatud strateegia toetus neljale põhisuunale:
1) Tööhõive arendamine
2) Ettevõtluse ja töökohtade loomise arendamine
3) Ettevõtete ja nende töötajate kohandumise toetamine
4) Võrdsete võimaluste suurendamine meestele ja naistele
2000. aasta märtsis toimunud erakorralisel kohtumisel Lissabonis võeti Euroopa Ülemkogu poolt vastu Lissaboni strateegia, mille peamiseks eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks , kus on siht võetud jätkusuutliku kasvu, suurema sotsiaalse võrdsuse ja keskkonna puhtuse poole. 2005 aastal jõuti järeldusele, et areng ei ole olnud nii kiire kui loodeti ning otsustati Lissaboni protsessi värskendada. (Mis on...) Liikmesriikide jõupingutused otsustati suunata kahe peamise ülesande lahendamisele - tugevama, kestva majanduskasvu saavutamisele ning arvukamate ja paremate töökohtade loomisele. 2010. aastal nentisid paljud valitsusjuhid taaskord , et Lissaboni strateegia ei saavutanud oma eesmärke.
Lissaboni strateegia vigadest üritatakse õppida uue majandusstrateegia Europe 2020 puhul, mis peaks vastama uue majandussituatsiooni väljakutsetele. Strateegia peamine prioriteet on väljuda kiiremini majanduskriisist, samas jälgib see ka pikaajalist säästvat arengut. Kolm põhilist valdkonda, millele strateegia fokusseerub, on teadmistepõhine areng, paljusid inimesi kaasava paindliku tööturu loomine ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise rohelise majanduse arendamine.
Üheks konkreetseks eesmärgiks on tõsta 20–64 aastaste inimeste tööhõivemäär 75 %-ni. Selle saavutamiseks on Euroopa Komisjon kavandanud 13 konkreetset meedet Euroopa tööturgude toimivuse parandamiseks. (Euroopa 2020... 2010) On selge, et tööpoliitika on Euroopa Liidu üheks peamiseks prioriteediks järgneval kümnendil.

Kokkuvõte

Tööpoliitika on nii riigi- kui ka Euroopa Liidu tasandil väga tähtis teema, kuid kulutusi, mis selle välja töötlemiseks tehakse pole piisavad.Need erinevad küll riigiti päris suuresti, kuid Eestis on see väga madal.Sellepärast ka Eesti viimane koht tööpoliitikale tehtavate kulutuste pingereas.
Kuid peale ülemaailmset majanduskriisi on seis ka Eestis paremaks läinud.Tööpoliitikale tehtavad kulutused on kordi kasvanud kui olid seda enne majanduskriisi.Kui enne majanduskriisi oli ülekaalus passiivsete meetmete osakaal siis peale majanduskriisi on aktiivsete meetmete osakaal kasvanud. Tänu tööturuteenustele ja tööturutoetustele on töötutel võimalus lihtsamini ja kiiremini uuesti tööle saada ja ennast ära elatada.
Tööpoliitikat reguleeriti pikka aega Euroopa Liidus riikide tasandil, kuid 1997. Aastal Luksemburgi kohtumisel muudeti see ühiseks strateegiaks.21 sajandi alguses töötati välja Lissaboni strateegia, mis pidi muutma Euroopa majanduse maailma suurimaks.Kuid juba mõne aasta pärast nähti, et see strateegia ei ole suutnud oma ootusi täita.Selleks töötati välja uus strateegia Europe2020, millega üritati Lissaboni strateegiat täiustada ja selle vigadest õppida.Selle eesmärgiks on viia Euroopa välja majanduskriisist, kas seda ka juhtub näitavad järgmised aastad.

Viidatud allikate loetelu

Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse
kujundamisel Eestis
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/Praxis_toimetis1_2010.pdf

Tööturuteenused ja toetused
http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/tooturuteenused-ja-toetused.html

Arengutrendid kriisiaja tööturul
http://www.stat.ee/dokumendid/37730

Europe 2020
http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.ht m

Eesti tööturg ja tööpoliitika
http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/el-alane-teavitustegevus/vanad-infomaterjalid/eesti_tooturg_ja_toopoliitika.pdf

Euroopa 2020. aastal: Euroopa Komisjon esitab Euroopa uue majandusstrateegia
http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/225&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

AKTIIVNE TÖÖPOLIITIKA JA SELLE HINDAMINE EESTIS
http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2004/3_Tooturu_sotspol/Leping.pdf