SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Sandra Rebane
AÜSR-1
SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS
Referaat
Juhendaja : Anne Rähn
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. perepoliitika olemus 5
1.1. Perepoliitika eesmärgid 5
1.2. Perepoliitika meetmed 7
2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis 8
Kokkuvõte 11
VIIDATUD ALLIKAD 12

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi kirjutamisel käib Riigikogus 2014.a riigieelarve lugemine, mis on meedias juba tänaseks palju kajastust leidnud. 15. novembril väljastasid Sotsiaaldemokraadid pressiteate, mille kohaselt tegid Sotsiaaldemokraadid Riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica fraktsioonidele kompromissettepaneku, mille kohaselt tõuseb lapsetoetus järgmise aasta asemel ülejärgmisel aastal so 2015. aastal.
Millise signaali annab lapsetoetuse summa tõstmise edasilükkamine lastevanematele, noortele, kes alles plaanivad pere luua ja lapsi saada, milliseid väärtuseid loob või toetab poliitikute saavutatud kompromiss ?
Antud referaadi eesmärgiks on analüüsida perepoliitikat kui sotsiaalpoliitika ühte olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis.
Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad:

• perepoliitika eesmärgid, meetmed,
  
• kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise ,
  
• erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused , lapsehooldustasu, toetused ja teenused toimetulekuraskustes peredele .
  

Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid . Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, erinevaid meediaväljaandeid- ajalehti, Internetist kasutatakse erinevate asutuste kodulehekülgi ning elektroonilisi väljaandeid.
Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse üheks alapunktis. Esimeses osas kirjutatakse perepoliitikast üldisemalt, millised on perepoliitika eesmärgid ja meetmed. Teises osas keskendutakse erakondade valimislubadustele ning kas käesoleval ajal on valitsuse valitud perepoliitika tõhus, eesmärgipärane ning jätkusuutlik.

1. perepoliitika olemus

1.1. Perepoliitika eesmärgid

Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine , rahvastiku kasvu taotlemine , majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. (Eesti Inimarengu... 2001)
Eesti Vabariigi perepoliitika eemärkidega tutvumiseks on vajalik tutvuda dokumendiga „ Rahvastikupoliitika alused 2009-2013“.
Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laiemas tähenduses võib laste- ja perepoliitikana käsitleda kõiki riigi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad lastega perede heaolu. (Rahvastikupoliitika alused....2009-2013)
Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on:

• lastega peredele turvalisuse tagamine, mis võimaldab realiseerida soovitud laste sündi,
  
• lastele ja noortele turvalise kasvukeskkonna tagamine.
  

Laste ja perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest:

• kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu,
  
• probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine,
  
• rahvastikupoliitika elluviimisel lähtub riik inimeste seksuaalsetest ja reproduktiivsetest õigustest,
  
• laste kasvatamise ja igakülgse arengu ning emotsionaalse ja materiaalse heaolu kindlustamise eest vastutavad eelkõige lapse vanemad,
  
• riik tunnustab mõlema vanema võrdset õigust ja kohustust kasvata oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning loob neile võrdsed võimalused töö- ja pereelus osalemiseks,
  
• riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja lastega peresid,
  
• lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust üldjuhul last perekonnast lahutamata,
  
• laste ja perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus , era- ja kolmas sektor ,
  
• riigi laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. (Rahvastikupoliitilised alused...2009-2013)
  

Seaduseandja poolt on perepoliitika teesid ja eesmärgid väga hästi kirjeldatud erinevates dokumentides ning Sotsiaalministeeriumi kodulehelt on võimalik leida mitmeid allikaid, kus käsitletakse perepoliitikat. Eesti Inimarengu Aruandes 2001 on kirjeldatud, et kui vaadata Eesti perepoliitikat võrreldes teiste Euroopa riikide kontekstis võib lugeda Eestit tugeva seadusandlusega , kuid suhteliselt madala toimetulekuga riigiks.

1.2. Perepoliitika meetmed

Laste- ja perepoliitika ülesannete täitmiseks on vajalikud eelkõige järgmised tegevused.
• laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine,
• laste kasvatamise väärtustamine.
Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks on ette nähtud mitmeid toetavaid tegevusi. Õppeprogrammid ja nõustamisteenused toetamaks vanemaks olemist, kõigile lastele ea- ja võimetekohase hariduse omandamine, huvihariduses osalemise tagamine. Kvaliteetsete ning kättesaadavate sotsiaalteenuste tagamine (kriisiabi, lastekaitsetöö). Lastega perede toetamine riiklike peretoetuste ja maksesoodustuste toetavate meetmete abil. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste lapsendamise, eestkoste või perekonnas hooldamise eelistamine hoolekandeasutuses kasvamisele. Töö- ja pereelu ühitamise toetamine.
Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks töötatakse välja iga kahe aasta tagant rakendusplaanid, mille töötavad välja ministeeriumid koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, kaasates perede, töötajate ja tööandjate ühendusi ning teisi mittetulundusühinguid. Perepoliitika rakendusplaani väljatöötamist, rakendamist ja tulemuste hindamist koordineerib sotsiaalministeerium . Kord aastas esitab sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettekande lastega perede olukorrast Eestis. (Rahvastikupoliitika alused...2009-2013)
Eesti Vabariigis on küll teoreetiliselt välja töötatud erinevaid teenuseid perekondadele, lastele, kuid igapäevases praktikas need ei tööta. Kas on teenusepakkujaid vähe või on olemasolevad teenused rahastatud ebapiisavalt või kättesaamatud äärealadel elavatele isikutele.

2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis

Valitsuse perepoliitika eesmärgid on kooskõlas „Laste ja perede arengukavaga“, kus strateegiliste eesmärkidena on toodud: Eesti laste – ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, lapse õigused on tagatud, Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem ning meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks. (Valitsemise....2013)
Riigikogu 12. kooseisu valimistega seonduvat valimisdebatti ning erakondade poolt koostatud valimisprogramme jälgis 2011.aastal Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. 2011.a Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaandes nr 4 on analüüsitud erakondade valmisprogramme perepoliitika kontekstis.
Põhijäreldused, milleni erakondade valimisprogrammide analüüsimisel jõuti on alljärgnevad:

• põhieesmärkidena peetakse sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise,
  
• erakondade valmimislubadustes on palju lubadusi, mis olid ka eelmistel valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt ,
  
• kui 2007 aasta valimislubadustes oli palju lubadusi, millega kaasata isasid laste kasvatamisse, siis 2011.aasta valimislubadustes minnakse tagasi traditsiooniliste soorollide juurde,
  
• suuremat paindlikkust vanemahüvitise kasutamisel lubavad Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), Erakond Eestimaa Rohelised edaspidi EER ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi SDE,
  
• töö ja pereelu paindlikumat ühitamist läbi lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise lubavad IRL, RE, SDE, KE ( Keskerakond ), EER,
  
• lubatakse toetusi vaesusriskis peredele (SDE, KE, ERL) ja tahetakse suurendada universaalseid toetusi (SDE, KE, EER), aga puuduvad täiendavad toetused läbi maksusoodustuse,
  
• SDE lubadused lastega perede toetamiseks ja EERi kodanikupalk ka lastele on kõige ambitsioonikamad ja tähendaksid riigi eelarvele kõige suuremaid täiendavaid kulusid .
  

Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi andnud SDE, kes näevad ka perepoliitikat prioriteetse suunana oma valitsemisplatvormis. Teiste erakondade valmislubadused on aga vähemkonkreetsed, mistõttu on kulu raske hinnata või klausliga „kui eelarve võimaldab“. (Valmislubaduste...2011)
Referaadi koostaja tutvus Eesti nelja (4) suurima erakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Res Publika Liidu ning Keskerakonna kodulehekülgedel avaldatud sotsiaalpoliitikat tutvustavate materjalidega. Kõige konkreetsemalt ning eesmärgipäraselt olid sõnastanud enda tegevussuunad sotsiaalpoliitika valdkonnas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publika Liit. Üldsõnalisem ja demagoogilisem oli Keskerakonna ning Reformierakonna väljendus antud teemal.
Valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika peamine eesmärk on saavutada positiivne iive. Viimaste aastate sündimusnäitajale tuginedes võib väita, et pere- ja rahvastikupoliitika arengutrendid ei ole liikunud soovitud suunas. (Valitsemise...2013)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt peetud nn ööistungid Riigikogus olid tulemuseta , riigi üldisemaid huve silmas pidades pidi SDE minema kompromissettepanekule, mis kindlasti toeta „laste ja Perede Arengukava“ täitmist ja praktiseerimist.
13. novembri 2013.a meediaväljaandes „Eesti Päevaleht“ ilmus huvitav intervjuu Stockholmi ülikooli demograafiaprofessor Livia Sz. Olahiga. Intervjuus käsitleti põhiteemana, miks Euroopa naised (sh Eesti naised) naised ei sünnita, mida peaks tegema riik, motiveerimaks Eesti naisi sünnitama jne. Demograafiaprofessori sõnul on lahenduse võti lasteaedades ja töö võrdõiguslikkuses. Intervjuud on kommenteerinud Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karru, kelle sõnul on Eestis madala sündivuse põhjuseks lapsehoiuteenuste puudumisel ning raskused töö- ja pereelu ühitamisel.
Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös teiste vabaühenduste ja ekspertidega on jõudnud järeldusele, et on äärmiselt oluline, et järgneva kahe aasta jooksul tegeldakse alljärgnevate tegevussuundadega:

• keskendutaks perepoliitikas rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele,
  
• tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks,
  
• koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi,
  
• võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013)
  

Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga.

Kokkuvõte

Perepoliitika valdkond hõlmab nii haridus -,töö- ja tervishoiupoliitikat kui ka peretoetusi. Eesti Vabariigi perepoliitika eesmärgid on kajastatud „Rahvastikupoliitika alused 2009-2013“ dokumendis. Tegevussuunad on hästi kirjeldatud ning rakendusplaanid on leitavad Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.
Referaadi koostaja hinnangul võib kokkuvõtvalt öelda, et seaduseandja poolt on perepoliitikat kujundav nn õiguslik raamistik olemas, kuid praktiliselt on tegevussuundi raske täita. Käesoleval ajal sõltub lastega perede toimetulek antud kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkusest, kus perekond elab. Maapiirkondades, äärealadel elavatele inimestele on oluliselt problemaatilisem saada teenuseid, mis toetaks pere- ja tööelu ühildamist ning kvaliteeti.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et käesoleval ajal kujundavad Eestis perepoliitikat poliitilised erakonnad ning Eesti naise motivatsioon sünnitada laps Eesti Vabariiki sõltub suuresti poliitilistest prioriteetidest.

VIIDATUD ALLIKAD

Eesti Inimarengu Aruanne 2011:2.1 Eesti perepoliitika Euroopa kontekstis. [ http://www.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/2.1.html ] 15.11.2013.

Rahvastikupoliitika alused 2009-2013. [ https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/sotsiaalministeerium/Rahvastikupoliitika_alused_muudetud.pdf ] 15.11.2013.

Kooli, R. 2013. Valitsemise valvurid : Valitsuse perepoliitika ei vii soovitud suunas!- ERR Uudised, 12.06.2013. [ http://uudised.err.ee/index.php?06281229 ] 15.11.2013.

Turk, P; Võrk, A. 2011. Valimislubaduste analüüs: lastega perede toetamine. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanne nr 4.
12