TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö
korralduse osakond
Sandra Rebane
AÜSR-1
SOTSIAALPOLIITILISED
TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS
Referaat
Juhendaja :
Anne Rähn
Pärnu
2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. perepoliitika olemus 5
1.1. Perepoliitika eesmärgid 5
1.2. Perepoliitika meetmed 7
2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis 8
Kokkuvõte 11
VIIDATUD ALLIKAD 12
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kahv
Õppematerjali autor
Virge Nurk EESTI JA SOOME PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama või tööle. Tekkis isiklik huvi eesmärgiga välja selgitada kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev. Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest. Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Eesti Sotsiaalministeerium kavand
turvaline keskkond keskmise heaolu tagamise kaudu lapse elukohast ja pere koosseisust olenemata. Olulisemad sammud selle saavutamiseks on luua lastega peredele majanduslikult võrdsed tingimused (võrdsed võimalused meestele ja naistele; lapsevanematele, võrreldes kogu ühiskonnaga) ning kindlustada nii valitsuse kui ka iga inimese tasandil teadlikud otsused piisava informeerimise teel. Perepoliitikale suunatud vahendid on Euroopas aasta-aastalt suurenenud, ometi on erinevate riikide kulutused sellele vägagi erinevad Eesti kulutused laste- ja peretoetustele moodustasid 1998. aastal 1,5% rahvuslikust koguproduktist, mis on vähem kui Euroopa arenenud majandusega maades, kuid rohkem paljudest nn endistest sotsialistliku majandusega riikidest ning Lõuna-Euroopast. Alates 1990. aastate algusest on Eestis peretoetuste siirded reaalväärtuses pidevalt vähenenud (Ainsaar, 2000; Kuddo, 2001).
Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv. Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus (toiduraha, õppevahendid ja kohamaks). Eesti puhul on oluline veel, et vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele peetakse lasteaeda haridusasutuseks, mitte sotsiaalhoolekande teenuseks. Kokkuvõte Gauthier(1992) on eristanud 3 perepoliitilist mudelit Euroopas: 1. Lapsesõbralikud riigid, mille otseseks eesmärgiks on sündimuse suurendamine (Ida-Euroopa maad, Prantsusmaa, Kreeka) 2. Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu (Skandinaavia maad) 3. Inglismaa ja Iirima, kus riik toetab suhteliselt tagasihoidlikult lastega peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus
Perepoliitika instrumendid: Eesmärk: vaesuse leevandmine- benefiits in cash (emapalk jne); benefiits in kind (koolilõunad, lastehoid). Eesmärk: (targa) hõive suurendamine (töö- ja pereelu ühendamine)- Osa-ajaga töökohtade kättesaadavus, päevahoiu võimalused, lastekasvatamise kohustuste reguleerimine, kõigi laste harimine, õpiharjumuste kujundamine, maksusoodustused- mis ajendab pigem töötama. Nõuab tugeva regulatsioonivõimega riiki! Peretoetused: On kõikjal euroopas, kuid struktuur ja toetuste tase varieerub. 1) lapsetoetus- tavaliselt universaalne, flat-rate, seega horisontaalselt ümberjaotav; populaarne keskklassi seas, kes teistele toetustele ei kvalifitseeru. 2) Maksusoodustused- väiksema ümberjaotava efektiga, kuna vaesematel vanematel polegi head tulu. 3) Vanemahüvitis- palgaga seotud; populaarsus kasvab (Eesti, Soome, Saksa, UK). 12
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, ri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid