tulevikus, kuid hetkel seda teha ei saa, sest usaldusväärsete tulemuste jaoks on vaja andmeid koguda veel pikema aja perioodi kohta kui seda hetkel on võimalik. Lisaks soovitatakse tulevastes mere ja ookeani ökosüsteemide geoloogilistes ja keemilistes aineringete ning veeringluse ja kalanduse uuringutes, arvestada fütoplanktoni vähenemis trendidega. Seetõttu on ookeanide ökoloogiliste muutuste uuringutes fütoplanktonil arvestatav roll, vaatamata selle väikestele mõõtmetele. Kuna klorofülli pigmentide kontsentratsiooni kaudu ookeanides saab hinnata fütoplanktoni biomassi ja produktsiooni, kasutati seda meetodit andmede kogumiseks. Lisaks laboratoorselt klorofülli sisalduse määramisele mereveest spektrofotomeetri ja fluvomeetriga, ning sateliit kaugseire kaudu, arvutati klorofülli sisaldus ka Secci kettaga mõõdetud sügavustest. Õigete
Fotosüntees Johana Koppel 11.c Üldiselt Fotosüntees on hapniku ja glükoosi saamine süsihappegaasi, vee ja valgusenergia toimel. Viiakse läbi taimedes Alustuseks Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli elektronide energia arvel. · Valguskiirgu · Klorofülli s molekulid ergastab Jagunemine Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusstaadium · Klorofülli · H0 ergastunud · O elektronid Lagundatak se eraldub Reaktsioonid valgusstaadiumis Fotosüsteem II Fotosüsteem I Ergastunud seovad klorofülli e¯ energia · Klorofülli ergastunu · NADP · H lagundamin süntees d e¯ molekulid e
Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja
Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik , kes sündis 17. detsember 1778 Penzances ning suri 29. mai 1829 Genfis. Ta oli üks elektrokeemia teerajajaid. Magneesium on aga oma nime saanud Vana- Kreeka linna Magnesia järgi. Magneesiumil on ka oluline osa ka maise biosfääri funktsioneerimisel Looduses, kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses peetakse magneesiumi väga kergeks metalliks. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi!
f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. 4
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele
Süsinik on seega orgaaniliste ainete tekkimisel lähteaineks. Süsinikuühendite hapendumisel vabaneb energia, mis kasutatakse teistes protsessides või eraldub soojusena. Fotosünteesi protsessi olemus seisneb selles, et päikeseenergia neeldumise toimel klorofüllis lagundatakse vesi ja vabaneb hapnik, mis eraldub gaasina. Vabanevad vesniku aatomid aga taandavad süsihappegaasi molekule, mille tulemusel tekivadki orgaanilised ained. Klorofülli poolt neelatud valgusenergia sälilitatakse keemiliste elementide vahelistes sidemetes. Fotosüntees on üheks peamiseks jõuks, mis põhjustab energia, süsiniku, vesiniku ja hapniku ringkäigu looduses ja tõmbab sellesse ringkäiku kaasa ka niisuguseid eluks vajalikke aineid, nagu lämmastik, fosfor, väävel jt. , samuti päikeselt kiirguva energia. (Saar 1967) 1. 1 Fotosünteesi iseärasus 4
toimub. Kloropast (plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) Nt: viljade valmimisel ennem lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) 1 Robin Stef Luhtaru XI klass Kromoplast (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) üleminekuga kloroplastiks (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) Nt: porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast (rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga leukoplastiks (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) Nt: kui roheline taim satub pimedusse, siis leukoplastid aitavad taimel säilida (nt kartul) Leukoplast (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist )
*sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides * kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus: 1) klorofülli molekulid püüavad kinni punase ja sinise valguse, mille energia ergastab klorofülli molekuli
FOTOSÜNTEES · Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. · Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel: 6CO2 + 12H2O ® C6H12O6 + 6O2 + 6H2O · Fotosünteesi tähtsus: - orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist · Fotosünteesi kiirus sõltub: - valguse intensiivsuses - CO2 hulgast - taime tüübist - tuule tugevusest - temperatuurist - vee-ainevahetusest · Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta.
bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist:
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid
orgaaniliste molekulide sünteesil CO2-st. pimedusreaktsioon on seotud stroomaga. 2. FS valgus- ja pimedusreaktsioonide iseloomustus ja üldvõrrandid. Mis on elektronide doonoriks taimedes toimuvad FS-s? Kust pärineb vabanev hapnik? 3. Klorofüllid ja abipigmendid molekulide ehitus, neeldumismaksimumid, roll FS-s. Mõisted valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui b vorm. Kõrgemates taimedes on a ja b vormi suhe 2:1. Mõlema vormi olemasolu rakus laiendab neeldumisriba ning organism on võimeline kasutama valgusenergiat laiemas nähtava valguse spektrialas. Klorofüll on alati seotud spetsiaalsetele valkudele, mis orienteerivad klorofülli molekule üksteise suhtes ning kinnitavad membraanidele. Nii moodustuvad valgust absorbeerivad kompleksid. Fotosünteesi maksimumid asuvad spektri punases (lõpp) ja violetses osas (algus). 4
energiaks. Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia (klorofülli ergastunud elektronide energia) arvel. Maksimaalne efektiivsus: spektri punases või violetses osas. 1. valgusstaadium: Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee
e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas. b) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises. c) Magneesiumi aatoimid on rakkudes seotud DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendiga klorofülli koostisesse. d) Raua aatomid esinevad punalibledes e. erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb
fotosüntees-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat. Kuulub kloroplastide koostisesse. valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2(see 2 all :) ) moodustumine ja erladub O2 (2 all). Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustuvad Calvini tsükli. fotolüüs - ehk fotooksüdatsioon; selle käigus moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad
Kloroplastis on 50 korda rohkem membraane kui mitokondris, seega on ta palju efektiivsem, kiirem kui mitokonder. Kloroplastis on lamellid, membraanid Kloroplast Graan Graan Graan Strooma Sisemembraan Välismembraan Klorofülli molekul Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium I Valgusstaadium • Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. (Keegi ei tea, miks kvant neeldub klorofüllis) • Elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekule. • Tekivad O-ioonid, mis ühinevad molekuliks (O2) ja lendavad taimest välja, ning H-ioonid, mille seovad NADP molekulid – tekib NADPH2 • NADP seob endaga ka elektrone • Elektronide transport kloroplastis • Tõlgi kogu valgusstaadium http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/18/Thylakoid_membrane.png ? ? ?
ATP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SARVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES. FOTOSÜNTEES-KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI(KÕRVALPRODUKT O2). GRAANUM-KLOROPLASTIS ÜKSTEISEGA KOHAKUTI PAIGUTUNUD TÜLAKOIDIDE KOGUM. KAROTINOID-TAIMERAKKUDES ESINEV KOLLANE, ORANZ VÕI PRUUN PIGMENT. KLOROFÜLL-ROHELINE PIGMENT KLOROPLASTI TÜKALOIDIDES, SEOB VALGUSENERGIAT. KLOROPLAST-TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES MAKROENERGILINE ÜHEND-MADALAMOLEKURAALNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA. PIMEDUSSTAADIUM-KLOROPLASTI VEDELIKUGA TÄIDETUD VAHERUUMIS KOHE PÄRAST VALGUSSTAADIUMIT TOIMUV FOTOSÜNTEESI TEINE ETAPP. STROOMA-KLOROPLASTI SISEMUST TÄITEV V...
Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3 süsinikuline karbonüülhape. Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükkliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagunemine. Valgustaadium- fotosunteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADOH2 moodustumine ja eraldub O2 Vee fotooksudatsioon- ehk fotolüüs. Vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käidus klorofülli molekulide ergastunud elekrtonide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Toimub nähtava valguse olemasolul.
säilitatakse ATP-na(adenosiintrifosfaat ), mida kasutatakse NADP (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. Ülesanded Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr
stroomas; d) vee oksüdatsioon toimub tülakoidides ehk luumeni siseosas. 4.Klorofülli molekuli ehitus kujutatud loeng 20 salid 11. Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela. *Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6
reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape - moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena püruvaat - fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks klorofüll - taimedes sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse. valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja hapniku eraldumine. 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP?
Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides, pimedusstaadiumi reaktsioonid aga stroomas. Fotosünteesi koguvõrrandi võib kirjutada järgmiselt: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium. Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat
reguleerib vee hulka organismis Kaalium ja naatrium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine, osaleb ainete transpordis rakku ja rakust välja, tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises
aminohapped lipiidid O2 sahhariidid Fotosünteesi valgusstaadium: Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia stroomas. mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud teiste pigmentidega fotosüsteeme. CO2. Need teostavad vee fotooksüdatsiooni Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks ATP. (fotolüüsi) - eralduvad vesinikioonid ja elektronid ja ATP sünteesi. NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi + - reaktsioonides.
Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede
Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus. Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus
Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa Trahheed- elund, mille kaudu toimub organismi ja väliskeskkonna gaasivahetus Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ
Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini protsessi. Püroviinamarjahape- glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus käigus viiakse lõpule glõkoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. Valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastatud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon- vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastatud elektronide energia arvelt toimub ATP süntees, NADPH 2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Piimhape C3H6O3. Tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seostatakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Püroviinamarihape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH)
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv
P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Mõlema lahuse puhul nullpunkt suhteliselt kõrgel, sest lahused olid hägused. Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid.
Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass.
12 H2 + 6 O2 12H2O (vee teke vabanenud vesinikest) 3 NADH2 vesinike vabanemise energia arvelt saab moodustada kuni 36 ATP molekuli 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (ATP molekulide süntees) Summaarne hingamisahela reaktsioonide valem 12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O Fotosüntees ... - assimilatsiooniprotsess, mille käigus sünteesitakse kloroplastides klorofülli abiga valgusenergiat kasutades süsihappegaasist ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Enamik orgaanilisest ainest on pärit taimedest FS (fotosünteesi) kiirus ja kasutegur sõltuvad o valguse tugevusest o süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus o taimede varustatusest mineraalainete ja veega o temperatuurist (20o-30oC). Parasvöötmes algab FS 5o juures o taimeliigist
Fotosüntees Leht rakud kloroplast(klorofüll) Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: - Valguse tugevusest - Süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus - Varustatusest vee ja mineraalainetega - Füsioloogilisest seisundist - Temperatuurist - Lehe vanusest, taimeliigist Fotosünteesi summaarne valem 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 18 ATP 18 ADP I fotosünteesi valgusstaadium - Tomiub kloroplastide sisemembraanides - On vaja valgust, klorofülli, vett Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli, elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotosüntees) vabad H-ioonid seovad NADP molekulid Tekib NADPH2 Elektrontrantsportahel- NADP trantrspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule Tulemus NADPH2; O2; ATP II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel - Toimub kloroplastide stroomas - On vaja CO2, NADPH2, 18ATP Õhulõhede kaudu siseneb süsihappegaas, aga ka väljub vesi
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõikto edit Master text styles vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei Second level ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise Fourth level klorofülli ära varjavad.
2. Magneesiumi aatomi ehitus · Elektronskeem +12| 2) 8) 2) · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektonide arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Elektronkihte: 3 · Elektronide arv väliskihil: 3 · Oksüdatsiooniastemed ühendites: 0, +II Looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron. [1]
Tähtsaimad ühendid on magneesiumoksiid MgO, magneesium-karbonaat MgCO3, magneesium-koriidiheksahüdraat MgCl2 * 7H2O. Looduses leidub magneesiumi ainult ühendeina (nt. Magnesiidis MgCO3 ja karnalliidis KCl * MgCl2 * 6H2O) (1) 10 7. Leidumine looduses Magneesium - looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron. (2)
Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH. Sulgeda katseklaas korgiga ning intensiivselt loksutada. Peale loksutamist jätta seisma. Kihid sadenevad seekord vastupidiselt- üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel seebistunud klorofülli ja lisaks veel ksantofüll. (vt joonis 4) Joonised Joonis 1. Uhmerdamine Joonis 2. Filtreerimine Joonis 4. Joonis 3. Jooniste autor Liina Koppelman Pigmentide tähtsus 1. Klorofüll Klorofüll ehk leheroheline, esineb taimede kloroplastiidides koos karotiini ja ksantofülliga, alamail taimedel kromatofoorides sisalduv pigment, mis annab taimedele rohelise värvuse. Keemiliselt on kolrofüll parfüriin, mille molekuli kuuluvad lämmastiku
Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Et glükolüüsil saadakse glüokoosimolekuli lõhustamisel 2ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ATP molekuli, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe g molekuli lõplikul lag moodustada kunio 38 ATP molekuli. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Kloroplastide sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadium. Valgusstaadiumi reaktsioonide toim. on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide arvel lag vee mol ja eraldub gaasiline hapnik. Reaktsioonide käigus moodustunud vaheühendeid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis
Kloroplastides olev klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotosüntees 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Fotosüntees jaguneb kaheks: 1)Valgusstaadium valgusenergia ergastab klorofülli molekulid. Lagundatakse vee molekuli. Eraldub O2 2 H2O O2 + 4 H+ + 4 e- . Tekib NADPH2. Salvestub ATP energia. *Fotosüsteem II vee fotooksüdatsioon ja ATP süntees *Fotosüsteem I NADPH2 moodustamine 2) Pimedusstaadium Süsinikuallikaks CO2 , vesinikallikana
kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel, Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad Telofaas: kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad kahepaiksetel, roomajatel. 7
Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti.
osas, millest nimetused ), milleks vaja vett(kuidas saab kätte), milleks vaja klorofülli, fotosüsteeme(mis need on), NADP-d. Fotosünteesi tähtsus. · 6CO2+12H2O...C6H12O6+6O2+6H2O · Olemus: Energia muundub (valgusenergia keemiline energia) · Staadiumid: 1) Valgusstaadium- toimub kloroplasti sisemuses paiknevates lamellimembraanides olevates fotosüsteemides; toimub vee fotolüüs, tekib molekulaarne hapnik, mis eraldub; klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad muundamiseks vajalikke kogumikke- fotosüsteeme; nimetus tuleneb sellest, et valgust on vaja 2) Pimedusstaadium- toimub kloroplasti lamellidest väljaspool; seotakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2; lõpptulemusena moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, nende omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos;eralduvad elektronid ja vesinikioonid
võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded.
mõned võivad kasvada 60 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilo, kuna saavad sünteesida 20-30m sügavusel veeall, siis võivad tihnikud ulatuda km.-ide kaugusele rannikust. värvus tuleneb fukoksantiinist (pigmendi nim) lisaks sisaldavad klorofülle ja joodi. NT: põisadru ( hiina ja jaapan kasutavad lehtadrut köögiviljana) 5.PUNAVETIKAD- kasvavad kuni 200m sügavusel kokku umbes 5000 liiki selles umbes 150 maismaal ja magevees. Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit (kallerdav aine) mida kasutatakse toiduaine tööstuses ja meditsiinis. Jaanpan, Hiina, Korea kastuavad köögis ka porfüürat. 6.ROHEVETIKAD- üle 8000 liigi, elavad magevetes, leidub ka mullas, puutüvedel . Taimed ja rohevetikad on sarnased neil sisalduva sama tüpi klorofülli ja mõlema säilitusaineks on tärklis. 7
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
