! " "" # $ %&" ' (() ! * & ! # ! + & ! # ! , * - . / ! 0 0 " ! ! * ! ! & ' ! " 0 # * " 1 & # + 0 ...
Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ühtlusele. Põhiliste rakus avastatud keemiliste ühendite sisalduses on esikohal vesi, mille sisaldus rakus on umbes 80%. Kõiki ülejäänud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid on kokku umbes 20%. Anorgaaniliste ainete osa rakus Raku suur veesisaldus on ta elulise aktiivsuse vajalikuks tingimuseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on temas vett. Nii on inimese ja looma emakasisese loote kiiresti kasvavate rakkude veesisaldus umbes 95%.
võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine
osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes. Ülesanne:rakkude varustamine energiaga.
• Taimedes on vett umbes 90% • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult Vee tähtsus organismis • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisis püsivat temperatuuri) • Hoiab ära ülekuumenemise • Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas • Vett vajatakse ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist Vee tähtsus rakus • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis, nt glükoos, keedusool, vitamiinid • Moodustab vesiniksidemeid • Vesi loob rakkude stabiilse sisekeskkonna, tsütoplasma põhiosa • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel) • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee tähtsus loomadele
Viiruse ja rakulise organismi võrdlus. Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
protsessingu tasemel) 23. Histoonid, nende modifitseerimise mõju geeniekspressioonile. Globulaarsed valgukompleksid, mille ümber DNA molekul keerdudena pakitakse. Modifitseeritud histoonid võivad geeniekspressiooni nii soodustada kui ka takistada, see oleneb konkreetselt, mitmendas positsioonis olevat aminohapet on modifitseeritud. 24. DNA metüleerimine, selle mõju geeniekspressioonile. Alati takistab/aeglustab geeniekspressiooni. 25. RNA molekulide ruumiline struktuur rakus tRNA- ristikheina kujulised. Erinevatel RNAdel on erinevad struktuurid, kuna nad pakitakse erinevalt kokku. Erinevad komplementaarsed piirkonnad. Erinevad nukleotiidsed järjestused (va tRNA). 26. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma - translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 27. tRNAde struktuur ja funktsioon. Nagu teisedki RNA molekulid, on tRNA molekul polümeer, ning koosneb nukleotiididest adeniinist
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C
3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus) 4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises) 5) Fosfor P 5) Kloor Cl 6) Väävel S Mikroelemendid 1) Raud Fe (Hemogibliini koostises) 2) Vask Cu 3) Tsink Zn 4) Jood I 5) Floor F Anorgaanilisi aineid (vesi) võib ühes rakus leiduda 75-95% * Vesi on hea lahusti, hea reaktsiooni toimumise keskkond * Osaleb ise reaktsioonides * Suure soojusmahtuvusega (hoiab organismi temperatuuri) Lisaks veega seotud 1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust
4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja
atseetaldehüüdiks), formaldehüüdist, fenoolist. Leidub maksa- ja neerurakkudes. Neis taandatakse substraat ensüümide toimel, kusjuures oksüdatsioonil tekib toksiline vesinikperoksiid. 10. Tsütoskelett (FILAMENDID) Paikneb tsütoplasmas ja tuumas, koosneb peenetest filamentidest. Säilitab raku väliskuju ja aitab tagada organellide paigutuse raku sees. Ta tagab ka raku liikumise ja struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete, mikrohattude liikumise. 11. Mikrotuubul ehk ripse Tema ülesandeks on rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine). Ripsmete ja viburite liikumine. Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal. Raku kuju muutus ja liikumine (migratsioon). Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 12
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED
1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus. Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel
Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Tsütotsiidne (tsütolüütiline, tsütopaatiline) Mittetsütotsiidne (atsütopaatiline) Transformatsioon (rakkude vohamine) Produktiivne viirusinfektsioon rakus toimub viiruste produktsioon ja uute viiruste liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv.
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan.
Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid. Penitsilliin-esimene antibiootikum. Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus. Tsüst-algloomad elavad sellena üle ebasoodsad keskkonnatingimused. Amööb-muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlane-püsiva kujuga piklik keha, mille otsas on vibur. Kingloom-algloom, kes on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Tõrilane- algloom, kes elab sümbioosis üherakuliste vetikatega. Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus.
Kontrolltöö Organismide koostis 1) Lõpeta laused a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad:
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad:
Kogu aine-, energia- ja infovahetuse toimub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel ,mida suurem on rakk, seda väiksemaks suhe jääb. 5. Milline on tsütoplasma koostis? Enamasti vesi, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. 6. Kirjelda tuuma ehitust ja nimeta tuuma ülesanded! A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 8. Kirjelda rakumembraani ehitust! Koosneb fosfolipiitidest ja valkudest. 9. Nimeta transpordiviise, kuidas saab aineid transportida rakku ja rakust välja? Aktiivne, passiivne, difusioon, osmoos . 10. Milline on ribosoomide ehitus? Millised ülesanded on ribosoomidel? A)Ribosoom on
ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan
Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast 2.rakukest 3.Joonisel on kujutatud kahte erinevat etappi bakterie lust: Pooldumist ja spoori moodustumist. Spoori moodustumist kujutab joonis B Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel tekib kaks uut rakku,aga spoori moodustumisel üks.
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt)
RAKK 2 Rakud jagunevad : · Loomarakk · Taimerakk · Seenerakk Rakud võivad olla eeltuumsed või tuumsd. See tähendab, et kui rakk on eeltuumne siis rakus ei ole tuuma vaid kromosoomid.Eeltuumsed rakud on näiteks bakterid, amööbid. Nad võivad olla kerajas, pulkjas, keerjas. Amööbil puudub kindel kuju. Päristuumne rakk on see , et rakus on tuum ja selle ümber 2 membraani ja nendest on paarid mille kaudu toimub ainevahetus. Rakus on mitmeid organelle,mõned neist on : · Ribosoom need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega. · Mitokonder 0,2-5 nm, ülesanne on rakku varustada elutegevuseks vajaliku energiaga. Ehituses on RNA molekul vlakude sünteesiks. · Golgi kompleks valkude töötlemine ja nende pakkimine
Kloroplast-fotosüntees,taimerakkudest,sisaldab klorofilli,tülahoide.Mõlemal on DNA,RNA,ribosoomid,membraan.Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes.Kromosoomid:moodustavad tuumas asuva DNA kokku
1. Märkige taime- ja loomarakku võrdlevas tabelis veergudesse X, kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas ja kui seda ei ole, siis O. Rakustruktuur Loomarakk Taimerakk Tsütoplasma X X Mitokondrid X X Kloroplastid O X Rakutuum X X
sellega komplementaarse RNA; sünteesi lõpetab terminaator. DNA: ACTAGTACG - RNA: UGAUCAUGC Geenide tüübid transkriptsiooni toimumise järgi. 1)geenid, millelt transkriptsioon toimub igas koes igal ajal. 2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes. 3)geenid, mis on aktiivsed teatud ajal. 4)geenid, mis ei tööta ( transkriptsiooni ei toimu ) 4.pilet 1.Elemendid ja ained rakus. Keemilised elemendid rakus : hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, kaalium, väävel, fosfor, kloor, kaltsium, naatrium, magneesium, raud. Ained rakus : vesi, ühendid soolad, valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiidhapped, RNA. 2. DNA replikatsioon, geeni ehitus. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides
Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb rakust eemaldada, kui nad on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (see ei vaja energiat) või aktiivne (selleks tuleb kasutada energiavarusid). Rakud peavad end kaitsma väliskeskkonna järskude muutuste eest. Sageli muutuv pH ning soolade ja ioonide tasakaal ohustab rakus toimuvaid reaktsioone. Membraan hoiab glükolipiidide ja glükomembraanide abil selle kahjuliku mõju ära. Nende ainete "sabakesed", mis koosnevad mitmesugustest suhkrutest, on eriti tähtsad raku kaitsmiseks pH järskude kõikumiste eest. 9 Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem
· Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. · Rakumembraan -Ümbritsetud membraaniga . · Rakukest -Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. · Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga. · Tsütoplasmavõrgustik ehk ER - Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. · Golgi kompleks - - membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine
DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust. Avaldub peamiselt kas ensüümide valgu hulga regulatsiooniga rakus (transkriptsioon ja translatsioon) või olemas olevate ensüümide aktiivsuse regulatsioonil. 3. Piiristav - aluseks on biomembraanide olemas olu ning ainete valikuline liikumine läbi membraani. Tagab: · Raku sisekeskkonna biokeemilise individuaalsuse · Raku kui terviku reageerimise väliskeskkonnale Need kolm süsteemi on omased kõikidele rakkudele! · Struktuurilised 2 suurt rühma: 1. Prokarüoodid (eeltuumsed) 2
DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust. Avaldub peamiselt kas ensüümide valgu hulga regulatsiooniga rakus (transkriptsioon ja translatsioon) või olemas olevate ensüümide aktiivsuse regulatsioonil. 3. Piiristav - aluseks on biomembraanide olemas olu ning ainete valikuline liikumine läbi membraani. Tagab: Raku sisekeskkonna biokeemilise individuaalsuse Raku kui terviku reageerimise väliskeskkonnale Need kolm süsteemi on omased kõikidele rakkudele! Struktuurilised 2 suurt rühma: 1. Prokarüoodid (eeltuumsed) 2
Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12
baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid · Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans)
Kordamisküsimused geneetikas bioloogia õppesuuna üliõpilastele loeng 11 kohta: 1. Sõnasta molekulaarbioloogia tsentraaldogma? Võib ka joonisena esitada. Geneetilise informatsiooni ülekandumine rakus toimub kindlates suundades: DNAlt RNAle ja RNAlt DNAle ja RNAlt valgule. 2. Nimeta geenide avaldumise kontrolli tasandid (2)? RNA tasand kontroll transkriptsiooni tasandil. valgu tasand - kontroll translatsiooni tasemel, - post-translatsiooniline kontroll. 3. Kus asuvad geeniekspressiooni kontrollpunktid transkriptsiooni tasandil? Esimesel tasandil - kontroll mRNA tekkel ehk transkriptsiooniline kontroll promootor, enhancerid jt. DNA
Inimkehas on palju miljoneid rakke, mis kõik on nii väikesed, et neid ei saa vaadata ilma mikroskoobi abita. Kõikide rakkude keskseks osaks on tuum, mis harilikus valgusmikroskoobis paistab ümara täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem.
teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb rakku, 2)kaitseb rakku, 3)tagab ühenduse rakkude vahel, 4)täidab ainuraksetel liikumis funktsiooni, 5)ainete transport. Tuum: on raku tsütoplasmas asuv organell. Kui rakul pole tuuma, siis ta on kaotanud jagunemisvõime. Ülesanded: 1)sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, 2)reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, 3)juhib raku elutegevust. Tsütoplasma: Tsütopl iseloomustavad tunnused: on pidevas liikumises, 60- 90% on vett ja sisaldab lahustunud aineid. Ülesanded: 1)täidab rakku, 2)ühendab raku tervikuks, 3)tagab ainete transpordi, 4)sisaldab varuaineid ja ainevahetuse vaheprodukte, 5)tagab raku püsiva pH. Tsütoplasmavõrgustik: 1)karedapinnaline tsütop.võrgust.: ribosoomid annavad nimetuse, ribosoomides toimub valkude süntees. 2)siledap
2) ..mõlemad toimuvad komplementaarsuseprintsiibi alusel 3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga. Millised lämmastikalused on joonisel tähistatud numbritega 1 ja 2? Vastuseks kirjutage nende tähised. Numbriga 1 on tähistatud ...C.... Numbriga 2 on tähistatud ...U.... DNA struktuuri osa, mis joonisel on joonega piiritletud ning tähistatud X-ga nimetatakse .......desoksüribonukleotiidiks........... DNA ülesandeks rakus on ....info säilitamine ja edastamine ....................................... mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta..................... 2 4.Mis protsessiga on tegemist? Mille järgi sa seda otsustad? Dipeptiid vabaneb initsiaator--tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge
lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit. Toodab rakule membraaniga, sisemises on tegutsevad kui ensüümidena, vajalikku energiat. klorofüll. Võimelised ka ise ainete trantsportijatena kui Golgi kompleks osasi vajalikke valke ka info vastuvõtjatena. päristuumse raku organell, sünteesima, kuna neis on
Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3
Raku osa Ülesanne Koostis LR TR SR Muu info Tuum Sisaldab ja säilitab 2 kordne X X X pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub,
vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Vere valgeliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid. Valge verelibled tunnevad organismi tunginud bakteri valgulise katte järgi ära, ümbritsevad ta oma membraaniga ja lagundavad oma ensüümide toimel. Õp lk 77 joonis (lisa füsioloogiline lahus)-*Lahustunud ainete kontsentratsioon on rakus ja rakku ümbritsevas lahuses võrdne, sellist lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses ja rakus võrdne nimet füsioloogiliseks lahuseks.(inimese puhul 0,9%NaCl lahus, seda sisestatakse veeni nii vere kui ka veekaotuse korral*lahustunud ainete kontsentratsioon on rakku ümbritsevas lahuses kõrgem kui rakus. Vesi liigub rakust välja, mille tulemusena tõmbub rakk kokku.*Lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses madalam kui rakus
taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid. 2) Liituda rakumembraaniga ja väljutada ensüümid ümbritsevasse keskkonda · Toimivad ka raku enda vananenud osade lagundajana · Lagundavad mittevajalikke jääkkehi rakus (võimelised lagundama valke, rasve, karbohüdraate ning kõiki raku osasid). Muudavad
Vee molekulid pääsevad läbi menbraani kuni lahused on mõlemad ühekangused; pole vaja energait. Tsütoplasma Rakusisene aine, mis koonseb põhiplasmast hüaloplasmast ja selles leiduvatest organellidets. Hüaloplasma sisaldav rohkesti vett ja selles lahustunud soolasid, ensüüme, toiduvarusid ja mitmesuguseid ainevahetusprodukte. Funktsioonid: Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö Tagab toitainete laialikandmise rakus On keskkonnaks, kus toimuvad reaktsioonid Tsütoskelett Tsütoplasmas paiknev niitjatest valkudest ülesehitatud struktuur, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku organelle. Tsütoskelett moodustab nn raku tugi- ja liikumissüsteemi, samuti osaleb ta mitmes raku talitluses. Funktsioon: Tagab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. Vibur Tsütoskeleti osa,
algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15
Tärklise või glükogeeni kujul Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat?Lagundatakse esmalt ensüümide abil monomeerideks. Seejärel toimub glükoosi järkjärguline oksüdatsioon, mille käigus vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel?Kuni 38 ATP molekuli Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?Glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon Kus rakus toimub glükolüüs?Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist?Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool. Mitu ATP-d moodustub käärimisel?Kaks Miks muutuvad treenimata lihased pärast intensiivset kehalist tööd või treeningut valusaks?
mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
