40% Muud andmed: Erakliendid 10% Muud andmed: Muud andmed: OÜ Jaan Muud andmed: 40% iv. Tarnijate analüüs Kirjeldage ettevõtte tarnijaid (või võimalikke tarnijaid) ning milline on tarnijate struktuur (kui palju on tarnijaid, kas ettevõtte on tugevalt sõltuv kindlast tarnijast jne). Milline on praegune või plaanitav tarnijate osakaal kõikidest ostetud kaupadest/teenustest. Graafik. Ettevõtte tarnijate analüüs Tabel. Ettevõtte tarnijate andmed Teised kliendidi Tarnijate arv: 10% Suurimad tarnijad: OÜ Mati
kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi eksportimist, et teenida välisvaluutat.Samuti kasvatatakse Birma põhja-osas väga palju moone, millest valmistatakse erinevaid opiate.Birma on üks maailma juhtivamaid opiaatide tarnijaid. Riigi suurimad ettevõtted ja finants asutused on enamjaolt riigi omandid ja kaubandus ette võtted kuuluvad ka eraomanikele.Kuid viimastel aastatel on ilmunud kaubandusse ka väga palju imporditud kaupu, mis peamiselt on pärit Hiinast.1990ndatel aastatel üritati piirata kaupade importi. Pealinnas ja suuremates linnades on üks või rohkem turgu, kus müüakse põhiliselt kodumaist, aga ka imporditud kaupa nagu riided, tubakas, toit, ehted, hügieenitarbed ja elektroonikakaubad.
võidab hinnas ka lõpptarbija. Elektrooniliste hankesüsteemide kasutamine hanke- ja ostutöös vähendab tunduvalt paberitööle ja suhtlemisele kuluvat aega ja seetõttu pööratakse suurt rõhku ka nende uurimisele ja arendamisele. Ebaefektiivne, impulsiivne ja üleliigne ostmine on üldjuhul halvasti korraldatud hankesüsteemi tulemus. Elektrooniliste kanalite kasutamisel tuleb silmas pidada ka tarnijaid, millel on tarneahelas elutähtis osa. Uue süsteemi juurutamisel saab olema neile kas otsene või kaudne mõju, seega on nii hankija kui tarnija huvides süsteemi integreerimine ja koordineerimine. Üldjuhul kasutatakse ostmisel ja hankimisel kolme erinevat mudelit : ostjapoolne, tsentraliseeritud ostjapoolne ja müüjapoolne mudel. Neist esimene, ostjapoolne, on kõige levinum. Põhirõhk on seega ostjal, ning tegeleb tarnijate otsi- mise ja kauba saamisega seotud protsessidega ise
uste juhtiva rolli m tule Äri Äri impulssi ülalhoidmine Aeg Joonis: What Business Really Wants From IT, Terry White, 2007 Äri impulssi ülalhoidmine (Maintain business momentum) • Mis on äri impulss? Impulss = mass x kiirus (kiirus: nihkumise kiirus ja liikumissuund) • IT osakond peab juhtima IT- tarnijaid, viies nendeni organisatsiooni vajadusi • Peamised prioriteedid: Kättesaadavus ja stabiilsus Operatsioonid ja effektiivsus IT-teenuste juhtimine Aktiivide juhtimine Tulemuslikus, hinnang ja aruanne Äri impulssi ülalhoidmine • Kommunikatsiivsed oskused (koostöö IT-pakkujate ja äri vahel) Äri tulemuste paranemine (Improve business results) • Projekti ärimudeli ja kaasaskäiva “deklaratsiooni kasudest”arendamine • Kasude realiseerimine
TOOTMISHARU KONKURENTS Turul tegutsevad firmad Tarnijate tingimisjõud Tarbijate tingimisjõud Asendustoodete turule TARNIJAD tuleku oht TARBIJAD TINGIMISJÕUD KÕRGE: ASENDUS- TINGIMISJÕUD KÕRGE: Vähe tarnijaid TOOTED Vähe tarbijaid Vähe asendustooteid Suured ostukogused Haru kliendina pole oluline Standardsed tooted Võimalus integreeruda Madalad ümberlülitus- allapoole kulud
soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Kliima soojenemise tõttu on hakanud tõusma ka veetase maailmameres, sest jäämäed sulavad ning ka maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud 1906-2010 kuni 0.79ºC . Et luua uusi tehnoloogiaid ning neid rakendada on vaja ka ressursse. Uue tehnoloogiaga on suurenenud ka maavarade kasutamine, kasvanud on kütuste kasutamine, sest autosid on palju, kasvanud on kulla kaevandamine, sest tarnijaid on palju jne. Tehnikaga on muudetud maapinna ehitust, sest on masinad millega on võimalik kaevandada suurtes kogustes või metsa lõigata hulgi. Tihti kasutatakse tehnikat pahatahtlikult. See, et me üle maailma kättesaadavad olema annab aluse ka pahatahtlikule tegevusele interneti vahendusel, mida saab juhtida teisest maailma otsast: erinevad globaalsed mängud, suhtluskeskkonnad ja paljud foorumid, mis pealtnäha üsna süütud tunduvad
Ettevõtted saaksid väga palju teha selleks, et ei võetaks tööle alaealisi lapstööjõude, kes ei suuda antud tööd teha. Näiteks tuleks tagada, et 15-18aastased noored, kes vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele tohivad töötada, ei oleks rakendatud ILO konventsioonis C 182 määratletud sobimatul tööl ja muus sobimatus tegevuses. Tuleks kontrollida ka noorte (keda on soovi tööle võtta) sünnitunnistusi, kaasata oma töötajaid ja tarnijaid lasptööjõu kasutamisega võitlemiseks jne. Neid asju on väga palju, mida ettevõtted saaksid teha. Lapstööjõu kasutamisega võitlemisel on väga oluline tagada ka teised ILO töötajate õigusi puudutavad konventsioonid ning muud laialdaselt aktsepteeritud töötajate õigused.
Ettevõtte edu järjepidevuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. Valdav enamus (84%) Eleringi töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühendavad töö õpingutega. 2013. aasta lõpu seisuga õppis ligi viiendik Eleringi töötajatest samaaegselt kõrgkoolide kraadiõppes. Töötajate keskmine vanus 2013. aasta lõpu seisuga oli 41 eluaastat. Keskkond Elering teavitab oma töötajaid ning tarnijaid seadusandlikest jm keskkonnaalastest nõuetest ning kohustub neid täitma. Elering väldib keskkonna saastamist ja vähendab jäätmeteket, rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. Tarbib ressursse säästlikult. Elering nõuab oma hankedokumentides tarnijatelt keskkonnateadlikku tegevust ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist. Ettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on
Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjooneliste kanalitena, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp-produktideks, ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Praktikas pole siiski tavaliselt kõik nii lihtne. Suhted, mis läbivad kogu tarneahelat, toimivad selle paljude lülide vahel ja neid võib kirjeldada reaalsuses pigem mitmelt mitmele kui ühelt ühele. Enamikul ettevõtetel on mitmeid tarnijaid ja palju kliente. Ühtede ja samade tarnijatega ettevõtted konkureerivad turul sageli samade klientide pärast. Tavaliselt peavad firmad sünergia otsimisel mõningaid tarnijaid ja kliente tähtsamaks kui teisi. Ettevõtte üks esmaseid ülesandeid ongi kaalutleda ja otsustada, milliste klientide ja tarnijatega TAJ uut praktikat arendada tasub. Tarnijate ja klientide partnerluse eesmärgiks seatakse üldjuhul win-win-olukord. Teatud
Ostutegevus on omandanud strateegilise tähenduse, sest on tekkinud surve konkurentsi poolt. Juhtkonna suhtumine mõjutab. Saab kasutada infosüsteeme mis seda võimaldab. Passiivne hanketegevus tekitab kulusid, püüab minimeerida kulusid, ootab et tarnijad võtaksid ise ühendust, usaldab tarnijatelt saadud infot. Aktsepteerib või lükkab tagasi tarnija poolt tehtud ettepanekud Aktiivne hanketegevus otsib lisaväärtust, püüab arendada äritegevust, otsib uusi tarnijaid, turustab ettevõtet ja selle vajadusi tarnijale, arendab tarnija poolt tehtud ettepanekuid. Muutusi ostu- või hanketegevuses tekitavad uue juhi tulemine, majandusolukord jne. Strateegiline hankimine on pidev protsess mille ülesandeks on parimate tarnijate leidmine ja loodud tarnijasuhete kasutamine väärtuse loomiseks ettevõttes. Arenemine ja tulemuste hindamine, parimate tarnijate tuvastamine, info hõivamine, pakkumiste võrdlemine, tarnija valimine, pidev tarnijate käitmise jälgmine
organisatsiooni toimingud, hetkel domineerib tehnoloogia. Kui strateegia on paika pandud siis järgmine etapp on kindlasti keskkonna analüüsimine. Turunduskeskkond hõlmab nii isikuid, organisatsioone kui ka kõiki teisi jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja jaguneb kaheks- ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline jaguneb omakorda kaheks, kuid kokkuvõtlikult öeldes ettevõte saab ise valida enda tarnijaid ja konkurente kuid ei saa valida keskkonna mõju ettevõttele. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende. Ettevõtesiseseid valikuid saab aga ettevõte ise teha ja sellega kaasnevad ka oma plussid ja miinused. Ettevõte valib ise endale finantsosakonna, oma tippjuhtkonna, raamatupidaja jpm. Sellest saab alguse ettevõte töö keskkond ja meeskond
väikseid varusid, siis need fikseeritakse ja kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. Operatiivse ja pidevalt korrigeeritava informatsiooni tulemusena suudab Merida lühendada tootmistsüklit. See omakorda suurendab jalgratta komponentide tootjate ja tarnijate reaktsioonikiirust ning sellisel viisil väheneb oluliselt määramatus, mis tekib vajaduste prognoosimisega. Kuna informatsiooni voog on viidud maksimaalse efektiivsuseni, siis käsitletakse tarnijaid kui Merida koostööpartnereid. Just-in-time rakendamises on väga oluline, et erinevad tegevused oleksid kõikidel juhtimistasanditel sünkroniseeritud ja kooskõlastatud. Üheks viisiks selle saavutamisel võib lugeda ühtse infosüsteemi loomist, 3 kus tarnijatel oleks võimalik hetkeseisu pidevalt jälgida ja oma tegevust selle järgi planerida. Just-in-time süsteemi rakendamise takistuseks võib pidada märkimisväärset
seirele analüüsile ja õppimisele); R-review ((lähenemisviiside) ülevaatus ----”----) Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (1) 1. EESTVEDAMINE 1A - KUIDAS TIPPJUHTKOND JA KÕIK TEISED LIIDRID ARENDAVAD ORGANISATSIOONI MISSIOONI, VISIOONI JA VÄÄRTUSI JA ON TÄIUSLIKKUSE KULTUURI EESKUJUKS 1B - KUIDAS TIPPJUHTKOND JA KÕIK TEISED LIIDRID ON AKTIIVSED PARENDUSTEGEVUSE EESTVEDAJAD ORGANISATSIOONIS JA ON KAASA HAARANUD KLIENTE, TARNIJAID JA TEISI VÄLISEID ORGANISATSIOONE Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (2) 2 .POLIITIKA JA STRATEEGIA 2A - KUIDAS ORGANISATSIOON TÖÖTAB VÄLJA STRATEEGIAT JA PLAANE, TUGINEDES ASJAKOHASELE JA KÕIKEHÕLMAVALE TOIMEMÕÕTMISEST NING UURINGUTE, ÕPPIMISE JA LOOVUSEGA SEOTUD TEGEVUSTEST SAADUD INFORMATSIOONILE 2B - KUIDAS ORGANISATSIOON OMA STRATEEGIAT JA PLAANE EDASTAB JA ELLU VIIB 2C - KUIDAS ORGANISATSIOON OMA STRATEEGIAT JA
· naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks. K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. 6 Porgand on A-vitamiini peamisi "tarnijaid" organismile - porgandis leidub seda palju karotiini näol. Rohkesti on ka C-, B1-, B2-, B6-, E-vitamiini, foolhapet. Mineraalained on esindatud kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua-, joodi-, vasesooladena.Kapsas on suurepärane A-, C-, B- grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi. 2. Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud.
1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske. Kulude kompressioon Tarneahela juhtidele avaldatakse survet kulude vähendamiseks. See asetab ettevõtte aga olukorda, kus on vaja kasutada üht tarnijat, odavamaid, kuid kõrgema riskitasemega tarnijaid või logistikateenuste osutajaid ning tegema tarneid ebastabiilsetest piirkondadest. Varude vähendamine Varude ja käibekapitali vähendamine ei pruugi iseenesest olla riskide põhjustajaks. Varud on puhvriks, mis aitavad kaitsta ettevõtet ebakindluse ja määramatuse vastu. Need aitavad vähendada riskijuhtumite mõju. Kui varud on liialt väikesed, võivad teatud juhtudel tekkida arvestatavad tõrked ettevõtte tegevuses. 2. Välised osapooled
KONKURENTS Xx xxxx on xxxxx linnas ainult üks konkurent x.xxxxx xxxx (xxxxx xx), mis asub põhimõtteliselt üle tee. Viimase plussiks võib pidada pikaajalist fotograafitöö kogemust ja miinuseks kaugust peatänavast ning väikest kaubavalikut . xx xxxxx pakub aga rohkem teenuseid. ETTEVÕTTE TARNIJAD JA KLIENDID Suurteks raamitellijateks on kauplus xxxxxx ja kunstigalerii xxxxxxx. Ettevõtte tarnijaid on palju Eurofoto, Nordic Digitak, J.O Foto, Fotoakadeemia OÜ, Art Link Baltic, ja KTK Overall. Raamiliiste tellitakse Cleanartilt. Suurimateks klientideks on xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. 5 ÜLEVAADE TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSTTEST Tööpäev kestis 09.00-18.00. Lõunapaus oli ette nähtud 12.00-13.00. Ilmusin igal tööpäeval kokkulepitud ajaks praktikakohta.
eesmärgile kaasa lüüa. Järgmisteks vajalikeks tegevusteks on otsida piisavalt sobilik ruum puhke- ja kööginurga paigutamiseks ning see järel taotleda selle ruumi kasutamist. Kui need protseduurid on läbiviidud on vaja hinnata ruumi olukorra ning suurust, selleks, et kindlaks määrata mööbli suurust, seadmete paigutamist ning ruumi disainimise võimaluse. Seejärel on vaja leida piisavalt sobivaid tarnijaid mööbli ja seadmete soetamiseks. Selleks, et see projekt edaspidiselt Mainori kõrgkooli käe alt toimuks, taotleme Mainori IT- osakonnalt kodulehekülje puhkeruumi lahtri või lingi loomist, selleks, et praegused ja potentsiaalsed üliõpilased saaksid koheselt ülevaade meelelahutusnurgast. 4 Teostamise etapis vajalikud ressursid on ettevalmistatud ning on aega mööbli ja seadmete
rentaablus hakkab vähenema. Näitena võib tuua AS NG Investeeringud, mis omab osalust järgmistes äriühingutes: Tallinna Kaubamaja, Liviko, Balbino, Eesti Raudtee, Hobujaama Kinnisvara, Rocca al Mare Kaubanduskeskus jpt. Kokkuvõte Ettevõtte planeerimine uutele turgudele vajab hoolikat läbimõtlemist ja strateegilist planeerimist. Riigisisesel laienemisel tuleb eelkõige silmas pidada ettevõtte mikrokeskkonna tegureid nagu konkurente, kliente, tarnijaid, regulaatoreid ja strateegilisi liitalseid, ning alles seejärel teha otsuseid, mis suunad laienemine on kõige otstarbekam ning milliste ettevõtetega tasuks koostööd tegema hakata. Tuleb otsustada, kas laieneda geograafiliselt, mis tagab suurema ja laiema tootemüügi, aga ka suuremad logistikakulud või valida diversifitseerimine, mille kaudu ettevõtte suurendab oma tegevusala ning vastutust, kuid ka riske. Kui aga nähakse, et
com/research/stocks/earnings/earnings.asp?symbol=7309:JP 3 http://www.businessweek.com/smallbiz/content/feb2008/sb20080229_583446.htm 4 http://www.amcham.com.tw/content/view/2672/ 4 tootjad. Praktikas pole siiski tavaliselt kõik nii lihtne. Suhted, mis läbivad kogu tarneahelat, toimivad selle paljude lülide vahel ja neid võib kirjeldada reaalsuses pigem "mitmelt mitmele" kui "ühelt ühele". Enamikul rattatootjatel on mitmeid tarnijaid ja palju kliente. Ühtede ja samade tarnijatega ettevõtted konkureerivad turul sageli samade klientide pärast. Tavaliselt peavad firmad sünergia otsimisel mõningaid tarnijaid ja kliente tähtsamaks kui teisi. Jalgrataste tootjate puhul peetakse olulisemateks tarnijateks just väga suured kompnentide tootjaid Shimano ja SRAM, kuna tavatarbija hindab jalgratta kvaliteeti sageli brändi nimega komponentide alusel. Eestis peetakse oluliseks otsuse aluseks käiguvahetajaid
· Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM K tulu Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms)
Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult.
nõudlustasemega; 2.Minimiseerida tootmisvarud; 3.Minimiseerida tootmispartii suurus; 4.Minimiseerida seadmete seadistamisajad ja kulud; 5.Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel; 6.Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi; JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 7.Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada; 8.Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase; 9.Kasutada usaldusväärseid tarnijaid; 10.Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal; 11.Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. JUST IN TIME SÜSTEEMI EELISED 1.Vähenevad tootmisesisesed ja –välised kaod; 2.Väheneb tootmispind; 3.Paraneb toodangu kvaliteet; 4.Lüheneb tootmistsükkel; 5.Rahuldatakse paindlikumalt tarbija vajadusi; /m2 6.Tootmisprotsess kulgeb sujuvamalt; 7.Tootmisvõimsusi kasutatakse
Pärnus, xxxxxxxxxxxxes ja Keilas. Detsembris avas A-Selver AS 100 %- line tütarettevõtte Selver Latvia SIA kaks kauplust Lätis, mis kaks aastat hiljem osutus läbikukkumiseks ning need suleti. Praeguses ajas on peamiseks märksõnaks jaekaubanduses efektiivsus. Kaubandusketid keskenduvad olemasoleva kliendibaasi hoidmisele, mis toob endaga kaasa üha tiheneva konkurentsi, püüdes pakkuda kliendile parimat hinda. 2.5 Põhilised tarnijad Selveris on tarnijaid väga palju, selleks on kasutusele võetud erinevate logistikafirmade teenused: Smarten, Via 3L ja Jungend. Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale. Lisaks teenust osutavatele logistika ettevõtetele, on Selver loonud ka endale isikliku logistilise süsteemi, seda Jaotuskeskuse näol. Tellimusi edastatakse samuti läbi Telema programmi.
Tänapäeva äritegevuses on üldtuntud fakt, et klienditeenindus on kriitiline faktor klientide võitmisel ja hoidmisel. Tänapäeva kliendid esitavad kõrgeid nõudmisi tarnijate tegevusele praktiliselt kõikidel turgudel, seda eriti kohaletoimetamise teenuse osas. Paljudes organisatsioonides on kontsentreerumine laovarude vähendamisele andnud neile põhjust jälgida tähelepanelikult tarnete kohaletoimetamise kvaliteeti (täpsus, usaldusväärsus jne.). Samuti sunnib tarnijaid pingutama nendevaheline tihe konkurents USA-s läbiviidud kliendiuuringute kohaselt lähtuvad kliendid ostuotsuste tegemisel eelkõige kauba kvaliteedist. 1980-ndate keskpaiku teostatud uuringute järgi oli ostuotsuse vastuvõtmisel tähtsuselt teisel kohal kauba hind ja kolmandal klienditeeninduse tase. 1990-ndatel on klienditeenindus ostuotsust mõjutava kriteeriumina tõusnud kindlalt teisele kohale.
Vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul peavad kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid. 9. Turunduse mikro- ja makrokeskkond- makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond ( nt. Iive on negatiivne, 18- 24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb) Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe ( nt. Kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide kauplus). 10. Lõpptarbija- tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või peretarbeks, moodustavad tarbijaturu. 11. Äritarbija tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. 12. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seotud tegevustesse
3) Minimeerida tootmispartii suurus 4) Minimeerida seadmete seadistamise ajad ja kulud 5) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6) Kasutada rikkeid ennetavaid seadmete hooldussüsteemi 7) Kasutada mitmekesiste oskuste ja teadmistega töölisi, mis võimaldab tööjõudud paindlikumalt kasutada 8) Saavutada toodangu kõrge kvaliteedi tase, stabiliseerida tootmisrütmi ja vähendada kulusid kvaliteedile. 9) kasutada usaldatavaid tarnijaid 10) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11) pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni Tänapäeva JIT on hanke, tootmise ja füüsilise jaotuse intregeeritud süsteem, mis juhib toetudes tootmisgraafikule- varusid seadmata piiranguid nende miinimumi osas, sünkroniseerib ja kooskõlastab varumist tootmise- ja füüsilisejaotusega.
välismaal tagasitoomine- Ettevõtte tegevus, kus ettevõte lõpetab varem välismaale väljaviidud äriprotsessi sisseostmise välismaalt ja täidab seda ise või ostab sisse kodumaalt 2. Logistikateenused 3. 1PL-st 5PL-ni ii. Klassikaline vs uus ostufilosoofia Klassikaline ostufilosoofia · Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv · Kohalikelt turgudelt · Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) · Tarnijate arv piiratud · Koordineeritud otsused ja koostöö · Nulltolerants · JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) · Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC) iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi
Uus definitsioon toetub eelkõige seisukohale, et logistika on tarneahela osa. USA Logistika Juhtimise Nõukogu määratluse järgi on logistika tarneahela osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll, mis hõlmab kaupade liikumist ja ladustamist ja sellega seotud teenuste ning informatsiooni voogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Selline lähenemine logistikale tuleneb vajadusest käsitleda tarnijaid tarneahela algpunkti kontekstis ja tooteid või teenuseid väljaspool tarbimiskohta. Nii näiteks on protsessorite tootja “Intel” saavutanud arvutitootjatega kokkuleppe, et arvutile paigaldatakse teatis “Intel inside”. Arvutite tootjad on kõige enam integreerunud osatoodete tarnijatega ja sisuliselt töötavad integreeritud tarneahelas. Seega põhineb selline arusaam viimase kümnendi kahel olulisel muutusel turunduse ja logistika valdkonnas:
IAEA'lt kõrgeid tunnustusi. IAEA juhtis Daya Bay tuumajaamas 1993. aastal 3-nädalast `ohutusülevaate' operatsiooni. Seega paistis, et Hiina tuumaenergia tehnoloogia ja varustuse kasutamine toimub vastavalt rahvusvahelistele standartitele. Kaubandusküsimused Tuumajaama varustus Tuumajaam esindab Hiina jaoks esimest laiaulatuslikku energiaprojekti, mis haarab kaasa ka välisriikide osavõtu. See projekt julgustas rahvusvahelisi tuumajaama varustuse tarnijaid uskuma, et Hiina tuleviku turuvõimalused nende toodete jaoks tõusevad taevani 21. sajandi alguseks. Aga isegi pärast oma avatud ukse poliitika tutvustamist, on Hiina rõhutanud oma iseseisvust ja kodumaist tootmist kus iganes võimalik tuumaenergia pole erand. Hiina rõhutab tehnoloogia ülekandeid, et kaasa aidata kodumaise toodangu arengule. Siiski ei saa tuumaenergia Hiina esmaseks energiaallikaks. Söe- ja vee-energia on ikka peamised. Uraani ressursid
püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. 16. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. Näiteks, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki "Political, Economical, Social and Technological analysis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit. Juhi isikus, firma, keskkond 19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks?
a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest. Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus
aeganudev; postiküsitlus- vähem usaldusväärne (tagastamisprotsent ca 20 ning tagastatavad ankeedid ei pruugi kuuluda ideaalsesse valimisse) ning kallis; telefoniküsitlus- tuleb ootamatult ning vahetu silmside puudumise tttu ei vastata kuigi hoolikalt ning see on ka kallis. Valimi vtmine. Eesti tootja jaoks on oluline vahe, kas uuringut viiakse läbi kodumaal vi välismaal. Kodumaine turg on alles väljakujunemisjärgus ja tarbijad otsivad kauba tarnijaid ja vastupidi. Ärisidemed ja traditsioonid ei ole kuigi tugevad ja pikaajalised. Uurides Eesti turgu tuleks kataloogida kigepealt kik potentsiaalsed ostjad ja teha valim 10 proportsionaalselt, see tähendab, et iga tüüpi firmade seast, et tulemusi oleks vimalik üle viia iseloomustama koguturgu. Teistes maades on seis ühtlaselt sarnane: turul domineerib väike hulk suuri firmasid,
kokku saama tarbjate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid(kasum). * Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbjavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele ja sotsiaalsetele aspektidele. Turunduse mikro- ja makrokeskkond * Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. * Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. nt. iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek
marstall linna sees. Linnasarases tegeleti põllumajandusega, puudujäävad põllumajanduslikud produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Turu tarnijaid ja müüjaid sai Tallinna raad hõlpsalt kontrollida. Linna vajalikuks ja suurimaks tuluallikaks osutusid vesiveskid, kus jahvatati vilja. Tallinna raad määras veskitele spetsiaalsed veskimaksud. Vilja jahvatades pidid kõik maksma seda maksu ja raad teenis niimoodi suuri tulusid. Vesiveskid paiknesid Härjapea jõel. Lasnamäel asus lubjapõletusahi, mida kontrollis Tallinna raad. Tallinnal olid olemas kõik eeldused, et olla isemajandav ja autonoomne üksus Vana- Liivimaal.
8. Millest koosneb mikrokeskkond ja miks on oluline turunduse mikrokeskkonna analüüs? SWOT analüüsiks tugevused ja nõrkused leiame mikrokeskkonnast. Mikrokeskkond - ettevõtte sise keskkond + veel muud tegurid, millega ettevõte igapäevaselt kokku puutub ehk igapäevaelu (nt kliendid) Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse: ·tarnijaid teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9
1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5
1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11.) Pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. 12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5
Turundajad peaksid jälgima järgmisi trende: 1. Tehnoloogilise muutuse kiirenemine. Tehnoloogiaga sammupidamisest on saamas ettevõtete üks suuremaid väljakutseid. 2. Suured teadus- ja arendustöö (T&A) eelarved 3. Väikeste arenduste kontsentratsioon 4. Suurenev vregulatsioon. Valitsuse tasandil on hakatud tooteid põhjalikumalt uurima ning potentsiaalse ohu korral neid turule mitte lubama. Mikrokeskkond Mikrokekskonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konuretsisituartsiooni ning huvigruppe. · Tarnijad: Enamasti on probleemkohtadeks tarnete kvlitatiivne ja kvantitatiivne puudulikkus või viibimine. ¤ Tarnijad teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. · Tarbija: Tänapäeva tarbijad on targemad ja informeeritumad kui kunagi varem ning neil on
väliskontsernide osakaal uuringuga hõlmatud ettevõtetest on püsinud stabiilsena (42,0%, 42,6%, 41,4%), kuigi Statistikaameti elektroonilise andmebaasi andmetel on samal perioodil väliskontsernidesse kuuluvate majandusüksuste osakaal kõigist kontsernidesse kuuluvatest ettevõtetest langenud 45,1%-lt 39,8%-ni perioodil 2004–2008. (Arengufond, 2012) Ettevõtjad pidasid väga oluliseks koostööpartneriks tarnijaid (27,5%) ja kliente (23,8%), viimaste väärtustamine on vastupidiselt oodatule suhteliselt madal (võrreldes kontserni ja tarnijatega), samuti ajas kahanenud. Põhjuseid võib siin olla erinevaid: ettevõtted müüvad seesuguseid kaupu, mille puhul tarbija on hinna-, mitte tulemuse (innovatsiooni) tundlik ja seega ei nõua turg innovatsioone (sõltuvalt nii tegevusvaldkonnast kui ka paiknemisest tarneahelas);
· investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega; · tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; · ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega.
võimaldavaksid sellel tootel tõeliselt edukaks saada. Domineeriv innovatsiooniliik- mahtude kasv tingib olulisi protsessiinnovatsioone. Kui on üks hea toode välja töötatud ja on näha, et see võiks turul olla liider, siis tekib koheselt küsimus, kuidas suuta seda tarnida piisaval mahul. Iphone, Ipad. Kuidas suuta seda niivõrd suures koguses toota nagu turg seda ootab. See paneb aluse olulistele protsessi innovatsioonidele, et tekiks uusi tarnijaid, kes suudaks komponente tarnida jne. Tootevalik hõlmab vähemalt ühte stabiilset või valitsevat disaini. On üks või paar tarbijate poolt heaks kiidetud mudel. Tootmisprotsessid on jäigemad ja selgepiirilisemad. On teada toode mida tahetakse ja toimub protsessiinnovatsioon, mänguruum on oluliselt väiksem võrreldes eelneva faasiga. Näiteks USA: on tekkinud hästi palju tarkasid telefone, mis tahavad suuri andmemahte vahetada, kasutades võrkusid
iseseisvalt; Tarnijatel on võimalik edasimüüjaid üles ostes siseneda turule. Tarnivas harus on vähe suuri ettevõtteid ja nende arv ei sõltu üksikutest suurostjatest. 5. Ostjate mõjukus Tarniv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured. Ostjate ostud moodustavad tarnijate tegevusharust enamiku. Ostjate ümberlülitumine konkureerivatele toodetele on võimalik ja see on odav. Ostjatel on võimalus tarnijaid üles osta ja nii ise vajalik toota. Haru hanked moodustavad suure osa ostjate tegevuskuludest, mis motiveerib neid odavamate tarnete leidmisele. 11 Joonis 1. Ettevõtte tegevust mõjutavad jõud Näpunäited: Analüüsi võib teha erinevate regioonide, riikide või turusegmentide kohta. Iga
· Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne) · Kuidas töötajad suhtuvad organisatsooni firmasaladuste hoidmine, kingituste vastuvõtmine tarnijatelt, ausus kulude arvestamisel, ausus kauba ja väärtustega ümberkäimisel. · Kuidas org. kohtleb väljastpoolt sisenejaid kas kliente teavitatakse muudatustest teeninduses, toodete osas, kas tarnijaid teavitatakse makseraskustest jas fnantseerijatele antakse objektiivset infot firma majandustegevuse kohta. Sotsiaalne vastutus seisneb vabaduse astmest tulenevalt: · Vabas tahtses määrav on inimese mõtteviis, eelistused, väärtused, huvid jne · Eetika määravad on tavad ja normid kas neist tahetakse kinni pidada või mitte · Seadused määravad on õigusaktid, kas riskitakse karistuse saamisega või
sotsiaalsetele aspektidele. Keskkonnasäästlikkus, mõistlikud tarbimisharjumused, pikemale perspektiivile mõtlemine 2.Iseloomustage turuvahemikke ja nendega seonduvaid turundustegevusi. 3.Mille poolest sarnanevad ja erinevad turunduse mikro- ja makrokeskkond? Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb mikro ja makrokeskkonnaks. Erinev: Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. (õpik lk 63) 4.Mis on ettevõttesisese turunduskeskkonna probleemideks ja kuidas neid ületada? ????Ettevõtte allüksuste ja turundusosakonna vahel võivad tekkida lahkhelid. ( Nt. Ostuosakonna ja turundajate vahel: Ostuosakonna huvides on võimalikult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks
Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Organisatsiooni keerukuse määr-iseloomustab seda, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. NT. Millised on konkurendid- kes neid on ohtlikud, palju on tarnijaid- kui palju neist sõltutakse 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr- iseloomustab seda, kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkonnad on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. NT muudatused mis mõjutavad keskkonda: seadus, sõda, tehnoloogia, rahareform sõda jne. 17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk
hinnasoodustused, müük järelmaksuga (mida ja kuidas maksustatakse), inventuur (mida ostjate arvestuse juures inventeeritakse). Sünteetiline arvestus tähendab seda, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena). Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on
väga sagedasti. · Muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform, sõjad ja valitsuse muudatused. 16. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keskkonna keerukuse määr (mikro) näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada. · Näiteks, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast. (Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi
rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega. Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon. 10. Mikrokeskkond turunduses Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline – ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike
minna ning praagikulud ja toodete ümbertegemine mõjutada kogutoodangu kulusid. Läbi kogemuste saadakse teada, millised tarnijad pakuvad parima kvaliteediga kaupa 8 konkureerivate hindadega, seega tuleks selliste tarnijate kohta teha nimekirjad ning ühendada need kontrolli protseduuridega, et nad ei läheks kaotsi teatud töötaja lahkumisel. Ostutellimused tuleks alati üle vaadata, et kasutataks vaid neid tarnijaid ning ostuosakonna juhataja peaks olema vastutav ostude kogukulude eest, mis sisaldaks endas ka praagikulusid ja ümbertegemist. Kuna ebaseaduslikelt varustajatelt ostmine toob kaasa hulgaliselt probleeme, tuleb kõik ostutellimused üle vaadata, et kasutataks vaid heakskiidetud varustajaid. Samuti tuleks keelata ligipääs kinnitatud tarnijate nimekirjale ja kontrollida seda perioodiliselt volitamata muudatuste eest.
(tulemite*) ja riskide vahekord (sisuelemendid tabelis 2). Kindlasti peaks selles aspektis sisalduma heal tasemel kulude ja tulude (tulemite) analüüs, ideaalis vähemalt kolme ärilistele vajadustele vastava valiku (alternatiivi) kohta koos eelistatud valiku ja 4 võimalike kompromisside väljatoomisega. 3. Ärisuhted: majanduslik põhjendus See aspekt omab suurimat tähtsust, kui kasutatakse väliseid tarnijaid ja/või alltöövõtjaid, kuid osa komponente (nt personal ja ajakava) on aktuaalsed peaaegu alati. Sisuelemendid on esitatud tabelis 3. Kindlasti läbi töötada sisseostu võimalused ja valik(ud) põhjendada; ettepandavate ärilepingute põhitingimused (sh ka stiimulid) ning põhjendada hankestrateegia. Kontrollküsimused, millele tuleks vastused anda: · Kas ettepandavatest allikatest (partnerid, tarnijad jm) on võimalik saada parimat kvaliteedi-hinna suhet?
annaabi.ee 
