Logistika kui firma edukuse garantii (5)

" Logistika kui firma edukuse garantii "
Võtmelause:„Olla õiges kohas, õigel ajal, õige kaubaga, õige kvaliteediga, õige kogusega, õige kliendi jaoks, õige hinnaga“ ongi firma edukuse garantii!
Peamised logistilised trendid on järgmised:
Globaliseerumine – toodete hinnatase langeb tingituna info kättesaadavusest ja konkurentsi kasvust. Tootmine kolib odava tööjõuga maadesse ja tarbimine toimub kõrge elatustasemega riikides.
Tsentraliseerumine – kehtestatakse ühtsed standardid ning juhtimissüsteemid.
Konsolideerumine – ostjate poolsete kartellide teke. Konkureerivad tootjad hakkavad kuluefektiivsusest ajendatuna ostma toorainet ja komponente ning tootma koos, konkureerides omavahel tarbijaturgudel.
Kojuturustamine – kaupade (teenuste) koju toomise järele kasvav nõudlus.
Nelja põhitrendi arvestades võib järeldada, et nõudlus logistika järele kasvab ning tugev logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi:
tooraine – tootja – hulgikaubandus –jaekaubandus–tarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Homse päeva logistikafirmade funktsiooniks saab kogu lisaväärtust loova ahela juhtimine alates toorainemaardlast tarbija koduni.
Tarnija valiku analüüsitavad aspektid:

• Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus
  
• Pakutava toote või teenuse kvaliteet
  
• Klienditeeninduse tase ja hoiakud
  
• Suhtlemise kulud
  
• Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks
  
• Finantstaust ja prognoosid
  
• Tugevused ettevõttele olulistes valdkondades, muuhulgas IT
  
• Oskusteave ja selle täiendamise võimalused
  
• Ohutegurid (hinnata, kas partnerist võib kujuneda ohtlik konkurent või võtmeisik)
  
• Omanikud , juhtkond ja võtmeisikud
  
• Partneri tegevuse läbipaistvus
  
• Keskkonnasäästlikus
  
• Avalikkuse hoiakud tarnija suhtes.
  

Hoolikalt valides parima leidmine välistab olukorra, kus konkurentidel saaks olla selles valdkonnas parem tarnija. Välistatud ei ole konkurentidega samade partnerite kasutamine.
Uute tarnijate leidmiseks on erinevaid võimalusi

• Kasulik on tarnijailt hankida infot nende konkurentide pakutava kohta
  
• Suhelda oma valdkonna ettevõtetega
  
• Erialamessidelt
  
• Konverentsidelt
  
• Seminaridelt
  
• Ajakirjandus
  
• Reklaam
  

Informatsioon
Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted.
Kombineeritud transport
Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb rekka üsna korralikult läbides Sinu kaubaga näiteks 3 000 kilomeetrit Itaaliast Eestisse; viga võib saada aga transporditav kaup. Kombineeritud transpordi vahelüliks (loe: Poola teede vältimiseks), kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Poolhaagis (vt. sadulveok koos poolhaagisega) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse.
Vedajad
Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon ) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid , nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load . Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat?
Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks põhjus, miks vedajal on lihtsam kasutada ekspediitorfirmat, kui hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima . Ühe rekka seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas; kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni.
Kvaliteediaudit aitab märgata vigu igapäevases rutiinses töös ja õppida tundma paremini kaastöötajate tööd. Seda viivad läbi tavaliselt töötajad, kes täidavad ettevõttes ülesandeid, mis erinevad auditeeritavat valdkonnast.
Enesehindamine annab organisatsioonile selge ülevaate tugevusest, nõrkustest ja parandusvaldkondadest ja aitab märgata seda olulist, mille arendamisega on vaja tegelda. Ja aitab veel töötajatel mõista paremini tegevuste ja nende tulemuste seost.
Ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem
Ettevõtte protsesse tuleb näha tervikuna ja selle väljundiks on kliendi rahulolu. Kvaliteedijuhtimise üheks olulisemaks eesmärgiks on klientide rahulolu pidev säilitamine. Ettevõtte jätkuva edukuse nimel tuleb olla kliendikeskne, sest kliendid kujundavad ettevõtte käibe, kasumi, rentaabluse ja lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse.
Kvaliteedijuhtimissüsteemides käsitletakse enamasti kolme valdkonda:

• hinnatakse miks ja kuidas midagi tehakse
  
• kirjeldatakse metoodilisi juhiseid
  
• kirjeldatakse tulemusi
  

Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ja ootuste ettenägemist ja võimet neid soove ja vajadusi täita. Seega on logistikas kvaliteedi määratlemiseks kolm peamist kriteeriumi:

• klientide vajaduste rahuldamine
  
• toimingute teostamine kuluefektiivsel viisil
  
• tegutsemine ahelas või võrgustikus selliselt , et ka ülejäänud lülidele on loodud eeldused toimida kvaliteetselt
  

Kvaliteet integreeritakse senisest enam erinevatesse toimingutesse, tegutsevad meeskonnad hakkavad vastutama rohkem oma töö kvaliteedi eest. Kvaliteedi taset mõõdetakse üha enam erinevate mõõdikute abil.
Kolm põhilist logistika märksõna on: süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile orienteeritus.
1. Süsteemsus.
Füüsilised majandustegevuse valdkonnad, millele logistika eelkõige keskendub, on transport, ladustamine , kaupade käsitlemine (maha- ja pealelaadimisoperatsioonid) ja pakkimine. Seega käib jutt tegevustest, mida inimkond on praktiseerinud aastatuhandeid, alates inimese mõtestatud tegevuse algusaegadest.
Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Eelpooltoodu on aluseks logistilise juhtimise kolmele omavahel seotud põhikontseptsioonile: kogukulude, suboptimeerimise vältimise ja kulude kompromissi kontseptsioonile .

2. Väärtuse lisamine

Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma. Kaup võib olla nii toode kui teenus või mõlemad korraga. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel.
Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit. Kaubale lisanduvat väärtust saab suurendada kahel moel:
1) Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid.
2) Ettevõte muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb (enese diferentseerimine teistest). Diferentseerumine võib toimuda a) kauba enda omaduste, kvaliteedi osas; b) marketingi osas ; c) hanke - ja tarnesüsteemi e. logistika osas.
Näited väärtuse lisamisest logistikas: arvutite kohaletoimetamine, ülespanek ja installeerimine, tootmine otse vastavalt klientide valikutele (autotööstus), tootjate poolt jaemüüjale kauba kohaletoimetamine alustel ja pakendites, hinnasiltide ja tootetutvustusega varustatult, mis lubab neid kohe müügisaali üles panna, ilma täiendava pakkimise / korraldamiseta jne. jne. Logistilist väärtust lisab ka aeg, st. võimalikult väike ajavahemik tellimuse esitamisest soovitud kauba kättesaamiseni (näit. ekspressteenuste firmad). Logistika väljund diferentseerimise osas on klienditeenindus (customer service )
Tänapäeval on turul väga palju sarnaste omaduste ja kvaliteediga tooteid, mida ka turustatakse suhteliselt sarnasel moel (efektiivseid turustusvõimalusi pole lõpmatult). Seetõttu loetakse logistikat kaasajal ettevõtte diferentseerimise ja hinnakujunduse n.ö viimaseks rindejooneks konkurentsieelise saavutamisel.
Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote (augmented product) kontseptsioon marketingis. Selle sisu: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav.
Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. Joonis kujutab füüsilist toodet tuumana ja sellele lisakasulikkust loovaid funktsioone ja teenuseid oreoolina.

3. Kliendile orienteeritus

Ülalmainitud diferentseerimine logistika osas seisneb klienditeeninduse (customer servicee) arendamises.
Kui marketingitegevuse põhiülesanne oma kaupadele nõudluse loomine - klientide leidmine, siis klienditeenindus keskendub peamiselt klientide hoidmisele, tagamaks nende rahulolu omandatud kaupadega ja hoolitsemaks, et esimene tellimus ei jääks viimaseks (rahvusvaheliste korporatsioonide uuringute järgi on kulutused uue kliendi leidmiseks 5 korda suuremad kui olemasoleva hoidmine).
Klienditeenindus on ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille eesmärgiks klientide tellimuste täitmine ja kaupade kohaletoimetamine neid rahuldaval moel ja ajal koos kliendile vajalikuks osutuvate lisateenustega, eesmärgiga lisada kaupadele väärtust ning saavutada kliendi rahulolu ja ettevõtte ärieesmärkide täitumine. Sõltuvalt ettevõttest defineeritakse klienditeenindust kui juhtimist eeldavat tegevusvaldkonda (näit. tellimuste töötlemine, arveldamine, klientide kaebustega tegelemine), tegevuse mõõtühikuid (näit 95% saadud tellimustest toimetatakse kohale 48 tunni jooksul) või ettevõtte tervikfilosoofia elementi (näit tegevuste kompleks , mis on seotud ettevõtte toodangu kohaletoimetamisega ja arveldustega klienti rahuldaval ja ettevõtte ärieesmärkide täitumist soodustaval moel).
Tänapäeva äritegevuses on üldtuntud fakt, et klienditeenindus on kriitiline faktor klientide võitmisel ja hoidmisel. Tänapäeva kliendid esitavad kõrgeid nõudmisi tarnijate tegevusele praktiliselt kõikidel turgudel , seda eriti kohaletoimetamise teenuse osas. Paljudes organisatsioonides on kontsentreerumine laovarude vähendamisele andnud neile põhjust jälgida tähelepanelikult tarnete kohaletoimetamise kvaliteeti (täpsus, usaldusväärsus jne.). Samuti sunnib tarnijaid pingutama nendevaheline tihe konkurents
USA-s läbiviidud kliendiuuringute kohaselt lähtuvad kliendid ostuotsuste tegemisel eelkõige kauba kvaliteedist. 1980-ndate keskpaiku teostatud uuringute järgi oli ostuotsuse vastuvõtmisel tähtsuselt teisel kohal kauba hind ja kolmandal klienditeeninduse tase. 1990-ndatel on klienditeenindus ostuotsust mõjutava kriteeriumina tõusnud kindlalt teisele kohale.