Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEV (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Logistika ja kinnisvara õppetool
Just-in-time süsteemi rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida
Essee
Juhendaja : Tarvo Niine
Tallinn 2010
Käesolev essee on kirjutatud teemal Just-in-time rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida. Just-in-time ehk täppisajastusega tarnete kasutamine on viis kuidas saavutada nõudlusele vastavate varude maht. JIT-põhimõtte puhul püütakse minimeerida väärtusahela toimimist pidurdavaid tegureid lahendades pidevalt kerkivaid probleeme. Pidurdavateks teguriteks nimetatakse JIT puhul kõike, mis ei lisa väärtust – laos seisvaid valmistooteid, informatsiooni halvast liikumisest tulenevad viivitused, järjekorras ootavad pooltooted ning defektsed tooted. JIT-mudeli puhul on tellimiskogused erisugused vastavalt vajadusele. Üldine põhimõte seisneb selles, et tooted jõuavad tarneahela erinevatesse osadesse siis, kui neid seal vajatakse, aga mitte varem ega hiljem. Just-in-time on sisuliselt tellimustootmine ehk vaheladudeta tootmisviis, millega kiirendatakse investeeringute tasuvust suurendatakse efektiivsust ja parandatakse kvaliteeti. Iga toode või detail valmib täpselt selleks hetkeks, mil teda vajatakse tootmise jätkamiseks. Tellimustootmine eeldab väga täpset tootmiskorraldust.
Merida jalgrattatehases just-in-time mudelit rakendama hakates on väga oluline ehitada protsesside jada, mis vajadusel võimaldaks tegevuste viivitamatut peatamist selleks, et oleks võimalik tekkinud viga või defekt kiiresti elimineerida ja see ei liiguks mööda väärtusahelat edasi. Samamoodi ei tohiks alahinnata protsesside standardiseerimise vajalikkust , mis aitaks kaasa olukorra selgitamisele, määraks parimad meetodid kvaliteedi suurendamiseks ja kulude alandamiseks ning suurema ohutuse saavutamiseks. Jalgrattatehases Merida just-in-time süsteemi rakendades tuleks alustada tootmisgraafiku koostamisest . Selle põhjal oleks võimalik materjalivoogude teisaldamine organiseerida nii, et jalgratta detailid ja pooltooted jõuaksid tellimustele vastavates kogustes vajalikesse kohtadesse õigel ajal, ilma julgestusvarudeta. Merida puhl tähendab just-in-time, et tegemist oleks sagedaste kaubatellimuste ning väikesemahuliste partiidega. Sellisel viisil sünkroniseeritakse ja koordineeritakse süsteemi kasutuse kahte baastegevust: varustamist ja tootmist. Parima rakenduse korral oleksid kõik Merida jalgrattatehases toimuvad protsessid kõrgelt standardiseeritud ja väga täpselt dokumenteeritud. Seega suur enamus toodetest peavad vastama juba tuttavatele ja selgetele protsessinõudmistele enne sujuva väärtust lisava voo käivitamist.
Koostööparnterite valikult tuleks Meridal kindlasti lähtuda seellest, et Just-in-time süsteemi rakendades peaks hankija asuma ettevõttele füüsilisel lähedal. Tegevuse ladusaks kulgemiseks on oluline kasutada pikaajaliselt ühte ja sama allhankijat, kes suudaks täita usaldusväärsuse ja kiire reageeringu kriteeriumeid. Üldjoontes ei peeta pikaajalise ulsadusväärse koostööparnteri valikul hinda kõige olulisemaks, kuna sellisel juhul on transiidi käigus kauba kadumise või kahjustumise oht kindlasti olulisel väiksem. Täppistarne süsteemi rakendamisel on olulisel kohal tarneahela ajagraafikute ja turgude koordineerimine ja monitooring ja seda koostöös valitud tarnijatega. Üleüldiselt tuleb informatsiooni vahetus muuta maksimaalselt efektiivseks ja kiireks ning hankijate ja tellijate vaheliste vood võimalikult stabiilseks. Esmakohal peab olema kvaliteet, seega hankijad peaksid reageerima kiiresti ning paindlikult.
Ettevõttes täppisajastusega tarnete kasutamise idee seisneb ressursside raiskamise piiramises, et saavutada õigeaegne tarnimine tootmisele ning sedasi efektiivsem ressursside kasutamine. Sellise tarnete süsteemi kasutamise tulemusena peegeldavad varud jooksvaid tarnete vajadusi vastavalt nõudlusele. Sellele tuginedes korraldatakse tootmine vajadusel operatiivselt ümber. Peamiseks tootmise eesmärgiks on seatud võimalikul väikese hulga praagi tootmine. Selleks saab näiteks vähendada Merida toodete praagi koguhälvet lastes kliendil praagi defineerida. Juhul kui tellimustega tekib siiski tootmise allstruktuurides väikseid varusid, siis need fikseeritakse ja kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. Operatiivse ja pidevalt korrigeeritava informatsiooni tulemusena suudab Merida lühendada tootmistsüklit. See omakorda suurendab jalgratta komponentide tootjate ja tarnijate reaktsioonikiirust ning sellisel viisil väheneb oluliselt määramatus, mis tekib vajaduste prognoosimisega. Kuna informatsiooni voog on viidud maksimaalse efektiivsuseni, siis käsitletakse tarnijaid kui Merida koostööpartnereid. Just-in-time rakendamises on väga oluline, et erinevad tegevused oleksid kõikidel juhtimistasanditel sünkroniseeritud ja kooskõlastatud. Üheks viisiks selle saavutamisel võib lugeda ühtse infosüsteemi loomist, kus tarnijatel oleks võimalik hetkeseisu pidevalt jälgida ja oma tegevust selle järgi planerida.
Just-in-time süsteemi rakendamise takistuseks võib pidada märkimisväärset puhvervarude puudumist. Kui valitud tarnijad ei suuda oma lubadustest kinni pidada tekib väga suur hilinemise oht, seega on väga olulisel kohal süsteemi rakendamises usaldus parnerite vahel. Teiselt poolt on ohuks protsesside nõrk kaardistus ja paika panemata standerdid, mis ei võimalda luua reaalset pilti sellest millised on võimalikud kompromissid ühe või teise protsessi kujundamisel. Just-in-time rakendamisel on protsesside standardiseerimine aga toimimise eelduseks . Kolmanda just-in-time süsteemi puudusena nimetaksin tarnijate valiku ohu. Kui tarnijatega tekib probleemi siis uue tarnija leidmine ja tarnija vahetuse korraldamine on väga keeruline ja aeganõudev tegevus, kuna samade koostöösüsteemide juurutamine uues ettevõttes tekirab kindlasit probleeme. Muudatuste juhtimine oma ettevõtte sees on teine probleemiallikas ning uue tarnijaga süsteemi juurutamise ala on ohuks kaotada palju olulisi kliente.
Merida jalgrattatehases just-in-time süsteemi peamiseks eeliseks oleks kulude säästmine. Kuna jalgratta tehases on komponente väga palju ning enamasti tehakse suurtellimusi, siis kasutades just-in-time spsteemi suudetakse kokku hoida ladustamise ja varude hoidmise kulusid , mis moodustavad kogu tehase kuludest suure osa. Seega JIT kui laovarude juhtimise ja kontrolli süsteem vähendab laovarusid, kuna nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. Kokkuvõtteks vähendab dukas JIT kasutus vähendab mõlema osapoole laovarusid, kuid nõuab head sidet ja koostööd partnerite vahel.
Teisest küljest on täppisajastusega tarnete süsteemi eeliseks jalgrattatehases võimalus õigeagselt välja selgitada defektsed komponendid ning need kiiresti tootmisprotsessis kõrvaldada. Sellisel viisil suudab tehas tõsta toodangu üldist kvaliteeti ning sellega hoida oma usaldusväärsust tellijate silmsi. Kokkuvõtteks oleks just-in-time süsteemi kasutamine õigete parnetite valikul ning süsteemide stanradiseerimse korral väga positiivne.
1
JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEV #1 JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEV #2 JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEV #3 JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEV #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Aaslaid Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

.............................. 24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?............................................................... 25 43.MIDA KUJUTAB ENDAST JIDOKA?.................................................... 26 44.MIDA KUJUTAB ENDAST HEIJUNKA?................................................ 27 45.MIDA KUJUTAB ENDAST TOOTMISTAKT?.......................................... 27 46.MIDA KUJUTAB ENDAST PIDEV VOOG?............................................ 28 47.KAIZEN (PIDEV, KONTROLLITUD ARENG) JUST-IN-TIME TOOTMISE MÕJU TARNIJALE......................................................................................... 29 48.MIDA KUJUTAB ENDAST 10 REEGEL?............................................... 30 49.MIDA KUJUTAB ENDAST MRP? (MATERJALIVAJADUSTE PLANEERIMINE) ........................................................................................................ 30 50.MIS ON MRP II ? (TOOTMISRESSURSSIDE PLANEERIMINE)................30 51. MIS ON ERP?.......................................

Baaslogistika
Logistika konspekt
15
doc

Logistika konspekt

kontroll, mis hõlmab hankeid (hankelogistika), tootmise korraldamist (tootmislogistika) ja jaotus (jaotuslogistika). Eesmärk on leida tasakaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. KODUTÖÖ: Tuleb panna 1 toode liikuma, algab nõudluse prognoosiga ja lõpeb jäätmekäitlemisega. 30. sept. Logistika eesmärk pole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistika süsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisifunktsioone (hankimine, tootmine, vedamine, ladustamine jne.) täitev ja turumuutustele reageeriv terviksüsteem, mille pea eesmärgid on: kaupade ajalisruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine, tarbija rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise,

Logistika
Ärilogistika- eksamimaterjal
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. Kogukulude kontseptsioon- eeldab, et logistika kõigi tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase. Kontseptsioon võeti kasutusele seoses õhukaubavedude arenguga pärast II MS. Esialgu oli tegemist õhutranspordifirmade müügivõttega. Eesmärgiks oli näidata,

Ärilogistika
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
41
docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

kvaliteet ületas märkimisväärselt Ameerika või Euroopa analooge, olles neist samas odavamad. Tõhususes ja uuenduslikkuses allajäämine sundis Lääne ettevõtteid Jaapani konkurentide tegevuspraktikaid uurima. Märksõnad: fookusettevõte (focused factory) ja paindlik tootmine (flexible manufacturing Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigaks välja Toyota (FMS, Toyota production system ­ TPS, just-in-time production). Hiljem levis see ka muudesse Jaapani tööstusettevõtetesse ja seejärel Läände, kõigepealt autotööstuses. Tänased säästlikkuse ja nobeduse põhimõtted on TPS-i eri aspek- tide kohandused uute majanduslike ja tehnoloogiliste oludega. Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eel- kõige kolmes põhimõttes (Stalk 1991): · Tootepartii suurus. Paindlik firma tahab vähendada tootepartii suurust

Ärilogistika
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Teise maailmasõja järel oli tüüpiline tootjate turg, millega kaasnes reservide otsimine tootmises. Tollal formuleeriti tulevase logistikakontseptsiooni eeldused: varude ja transpordikulude kasv jaotusprotsessis, transporditariifide tõus, militaarlogistika teooria ja praktika areng, turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng. Logistika ülesandeks on käsitleda vaadeldavat süsteemi kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Suurte süsteemide (sotsiaal-majanduslike ja inimene–masin – süsteemide) uurimisel lähtutakse logistikas süsteemsest käsitlusest, mille eripära on jälgitava objekti kui terviku uurimine allstruktuuride seoste ja nende muutuste kaudu. Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nende valdkondade teadlastel on

Baaslogistika
Kulusäästlik mõtlemine - Lean thinking – ja just-in-time tootmine
16
pdf

Kulusäästlik mõtlemine - Lean thinking – ja just-in-time tootmine

..............................................................................8 1.3.3 Ford ...........................................................................................................................8 1.3.4 Parker Hannifin .........................................................................................................8 1.3.5 John Deere ................................................................................................................9 2. Just-in-Time ( JIT ) Production - Täppisajastatud tootmine ............................. 9 2.1 Mis on JIT ohud ? ........................................................................................................10 2.2 Tuntumad JIT kasutajad ja nende edulugu ..............................................................12 2.2.1.Toyota .....................................................................................................................12 2.2.2 Dell....................

Ärilogistika
Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
44
docx

Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. -- Tarneahela üleminekupunktid tihedalt seotud push ja pull strateegiaga. 1)Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. 2)Tellimuspõhine tootmine (build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. <- push ja pull segu? 3)Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus

Ärilogistika
Logistika konspekt ekasmiks
20
docx

Logistika konspekt ekasmiks

Säästliku (kerge) -tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Nobeda tarneahel- põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Tarneahela ajakulu analüüs- Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas. (Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine). Aja kompressioon- Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressiooni 7 strateegiat:

Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun