Daya Bay aatomielektrijaam (1)

Tallinna Tehnikaülikool
Automaatikainstituut

Daya Bay aatomielektrijaam

referaat õppeaines
Insenerieetika
LAV3740

Anneli Kaldamäe

991476

LAP-51

Tallinn 2001

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Taust 3
Kirjeldus 3
Tuumajaama areng ja selle mõjud 4
Energiakasutus 4
Välisinvesteeringud 4
Seaduslik küsimus 5
Kaubandusküsimused 5
Kodumaine tootmine ja eksport 6
Illegaalne salakaubavedu 6
Keskkonnaküsimused 6
Tuumajäätmed 6
Mõju inimtervisele 7
Tehnikute koolitus 7
Tuumaõnnetuse võimalus 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Taust
Hiina industrialiseerimine enim edasijõudnud ida- ja lääneregioonides on pidurdunud ning seda osaliselt kesk- ja lääneprovintsidesse koondunud hüdroelektri ja kivisöe ressursside ligipääsmatuse tulemusena tekkinud energia puudujääkide tõttu. Peale selle, kivisüsi – Hiina traditsiooniline esmane energiaallikas – tekitab hulga keskkonna- ja terviseprobleeme. See teeb äärmiselt vajalikuks uute energiaallikate otsimise ja kasutusele võmise. Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid. Hiina valitsuse nägemuses on Daya Bay tuumajaam tõend selle kohta, et tuumaenergial on võime teenida puhtal ja turvalisel viisil Hiina tuleviku energiavajadusi. Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest.
Kirjeldus
See juhtum uurib Daya Bay tuumajaama arengut ning kirjeldab üldjoontes selle osa Hiina majanduslikus arengus ja kaalutleb selle panuseid kaubandusse ja keskkonda.

Tuumajaama areng ja selle mõjud

Energiakasutus
!979. a alustati uuringuid , et valida tuumajaamale sobiv asukoht. 1980. a tehti esmakordselt avalikuks pakkumised Daya Bay aatomienergiajaamale ja algas täpse asukoha otsimine tuumajaama rajamiseks. Asukoht määrati lõplikult kindlaks 1983. aastal ning selleks sai Daya Bay regioon. Daya Bay tuumajaam asub Hiina lõunarannikul Guangdongi provintsis. Jaam on vähem kui 50 miili kaugusel Hong Kongist ja 70 km Shenzhenist idas. Tuumajaama nurgakivi panemine lõpetati 1984. aastal.
Hiina on Ühendriikide järel suurim energia tootja ja tarbija ning edastab ka Nõukogude Liitu. Hiina energia tootmine ja tarbimine ühe elaniku kohta on oluliselt suurem kui keskmine tootmine ja tarbimine mujal maailmas, arvestades Hiina suurt elanikkonda – energia koguvõimsus 0,17 kW elaniku kohta (see on ¼ maailma keskmisest), ja energia toodang 813 kWh elaniku kohta (80. kohal kogu maailmas). Võrreldes Ühendriikidega, Jaapaniga ja Prantsusmaaga ja lisaks ka maailmaga , toetub Hiina üliraskelt kivisöele kui oma esmasele energiaallikale.
Tabel 1: Esmase energia tarbimise osakaal protsentides täielikust energia tarbimisest
Maailm
Hiina
Ühendriigid
Jaapan
Prantsusmaa
Nafta
38.0
17.1
43.2
55.6
43.0
Maagaas
20.0
2.3
22.4
10.2
12.5
Kivisüsi
30.0
76.0
23.3
18.8
10.0
Tuumaenergia
5.0
0
6.1
10.3
32.8
Hüdroenergeetika ja muu
7.0
4.6
5.0
4.9
1.7
Energia tarbimist valitseb tööstus. Tööstuslikud ettevõtmised põhjendavad 65% Hiina energiakasutusest, teisel kohal on elamisnõuded – 19%. Ülejäänud energiakasutus on ühtlaselt ära jaotatud transporti (5%), põllumajandusse (5%), kaubandusse (3%) ja mujale (3%).
Välisinvesteeringud
Alates oma avatud ukse poliitika tutvustamisest aastal 1979 ja järgnevatest turureformidest, on Hiina majandus kogenud dünaamilist majanduse arengut. Iga-aastane ekspordivoog 1994. a näitas 92% kasvu võrreldes 1978. a ekspordivoogudega; impordid 1994. a olid umbkaudu 90% kõrgemad kui impordid 1978. a. Lisaks iga- aastasele kaubanduse laienemisele, Hiina osa sissepoole suunatud välisinvesteeringutes (need investeeringud , mis tulevad Hiinasse sisse välisriikidest) on tormakalt kiirendatud, asetades Hiina kui teise suurima inveteeringute saaja maailmas, Ühendriikide järele. Guangdong on muutunud peamiseks provintsiks mis juhib Hiina majanduse arengut, teenib suuri siisepoole suunatud välisinvesteeringute aktsiaid . Välisinvesteeringud Guangdongis olid 1994. a kokku 11,45 miljardit US$; 1995. a 12,1 miljardit US$; ja 1996. a 13,9 miljardit US$.
Fenomenaalne kasv Hiina majanduses alates selle avamisest 1979. aastal annab pildi tärkavast vajadusest suurendatud elektrienergia võimsuse järele, eriti lõunaranniku provintsides.
Kuni 1992. aastani oli Hiina energiasektori areng suurel määral suletud välismaisetele osavõtjatele. Alates 1992. aastast Hiina valitsus liberaliseeris oma investeerimisrezhiimi elektrivõimsuse arengu osas.
Kui Daya Bay aatomielektrijaama projekti üle läbirääkimisi peeti, oli see Hiina suurim ühine välisrisk. Kokkulepe tõi kokku Guangdongi ja Hong Kongi tuumajõu investeerimise kompaniid, ning asutati ühtne Guangdong Nuclear Power Joint Venture Company.
Hiina üheksanda viisaastaku plaanis kohaselt kavatseb Guangdongi provints püstitada juba teise tuumajaama Lingao’sse. Prantsuse ettevõte Framatome varustab kahe 985 MW reaktoriga; turbiinidega varustab GEC-Alstrhom. Lingao tuumajaam vajab ehitusteks 4,1 miljardit US$ välisfinantseerimist.
Seaduslik küsimus
Hiina Rahvavabariigi Keskkonnaseadus võitleb kahjulike efektide vastu, mis on seotud industrialiseerimise ja majanduse arenguga. Näiteks õhusaastatus ja happevihmad , mida tekitab ‘musta’ kivisöe kasutamine, et pakkuda elektrienergiat tootmisettevõtmistele. Samuti kaitsevad keskkonda ka Keskkonna Kontrolli ajutised määrused. Näiteks Hiina Seadus Nr. 339 juhib ka välisinvesteeringute kasutamist, et vältida majanduslikku langust. Hiina keskkonnaseaduste baas on tugev. Praktikas, siiski, neid seadusi tihti ei jõustata.
Vastavalt erinevatele aruannetele on Daya Bay tuumajaamaga seotud operatsioonid saanud Rahvusvaheliselt Aatomienergia Agentuurilt (International Atomic Agency) IAEA ’lt kõrgeid tunnustusi. IAEA juhtis Daya Bay tuumajaamas 1993. aastal 3-nädalast ‘ohutusülevaate’ operatsiooni. Seega paistis , et Hiina tuumaenergia tehnoloogia ja varustuse kasutamine toimub vastavalt rahvusvahelistele standartitele.
Kaubandusküsimused
Tuumajaama varustus
Tuumajaam esindab Hiina jaoks esimest laiaulatuslikku energiaprojekti, mis haarab kaasa ka välisriikide osavõtu. See projekt julgustas rahvusvahelisi tuumajaama varustuse tarnijaid uskuma, et Hiina tuleviku turuvõimalused nende toodete jaoks tõusevad taevani 21. sajandi alguseks. Aga isegi pärast oma avatud ukse poliitika tutvustamist, on Hiina rõhutanud oma iseseisvust ja kodumaist tootmist kus iganes võimalik – tuumaenergia pole erand . Hiina rõhutab tehnoloogia ülekandeid, et kaasa aidata kodumaise toodangu arengule. Siiski ei saa tuumaenergia Hiina esmaseks energiaallikaks. Söe- ja vee-energia on ikka peamised.
Uraani ressursid
Hiina uraanilademed asuvad lõunapoolsetes provintsides. Suurim uraani kaevandamine toimub Guangdongi provintsis. 1979. ja 1985. aasta vahel avastati keskmiselt 10 uraanileiukohta ühe aasta kohta. Hilisemad allikad on arvutanud Hiina uraanilademete reservi suuruseks 1,7 miljonit tonni, millest Hiina vajab 250’000 – 300’000 tonni aastaks 2020.
Kodumaine tootmine ja eksport Hiina Qinshan’i tuumajaam oli sisepoliitiliselt kavandatud tootma ja haldama ilma välisriikide sekkumiseta. Praeguseni peaks see operatsioon kulgema sujuvalt , väheste riketega. See näitab, et Hiina tuumaenergia tööstus on globaalselt konkurentsivõimeline.
Illegaalne salakaubavedu Suureks probleemiks on illegaalne tuumakütustega kaubitsemine, eriti endises Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopa maades. Praeguseni siiski Hiina Aatomienergia Agentuuril pole olnud kokkupõrkeid illegaalse tegevusega ning kasutusele on võetud tugevdatud tuumakütuse haldus.
Keskkonnaküsimused
Püsiv majanduslik õitseng Hiinas toob kaasa üha enam keskkonnaprobleeme, nagu happevihm ja globaalne soojenemine. Newswire’i aruanne Daya Bay tuumajaama tegevuse mõjust keskkonnale on ebamäärane ja üksikasjad selle kohta puuduvad. Pekingi Xinhua uudiste allikate väitel on Daya Bay’st 10 km raadiusesse paigutatud 7 radioaktiivsuse jälgimise jaama. Äsjased tulemused näitasid, et ökoloogiliselt paistab keskkond ‘normaalne’. Põhjalikud andmed selle kohta, mis moodustab ‘normaalse’, siiski puuduvad.
Teise Newswire’i aruande järgi oli testimise ajal osade mereloomade juures leitud väheses koguses tuumaainete jälgi. Okeanograafia Riigibüroo testide järgi oli aga see tase väga madal ja puudusid nähtavaid efektid ookeani keskkonnale. siiski ei paljastanud aruanne seda tuumaainete taset ega identifitseerinud spetsiifilisi mereloomi.
Samuti on testid näidanud mere temperatuuri tõusu umbes 1 kraadi võrra. Kuid mereelu pole seetõttu ebasoodsalt mõjutatud ning veereostus pole seega küsimärgi all. Veetemperatuuri väike tõus on tegelikult lubatud, kuna see hõlbustab vetikate kasvamist.
Tuumajäätmed Suur probleem on tuumajäätmed. Tuumaenergia kriitikud vaidlevad, et tuumajäätmetest lahtisaamise küsimus ei ole veel adekvaatselt lahendatud . Hetkel on tuumajäätmed ladustatud. See on aga eriti suur probleem radioaktiivsete jäätmete puhul. Hiina on meister madala kuni keskmise taseme tuumajäätmetega ümberkäimisel, kuid otsib siiani tehnoloogiat, et toime tulla kõrgetasemeliste jäätmetega, mille radioaktiivsus ulatub 99%.
Mõju inimtervisele Kuigi tuumaenergia kiirgusefektid on tuline vaidlusküsimus, on võimalik et radioaktiivne kiirgus põhjustab vähki. Kuid Daya Bay iga-aastane kiirgustaseme tugevus on alla 0.25 millisieveri, samal ajal kui looduslik tase on umbes 3 millisieverit aastas.
Tehnikute koolitus Hiina omab ligi 50 aastat sõjaväega seotud tuumaenergia kogemust. Kriitilised tuuma-uurijad, teadlased ja tootmisspetsialistid omavad sarnast väljaõpet arenenud tööstuslike tuumajaamade juhtidega. Hiina uhkustab 5’000 elukutselise tuumajaama töötajaga – insenerid, disainerid , uurijad jne. Umbes 80% neist omab prestiizhset lääne akadeemilist haridust.
Tuumaõnnetuse võimalus Tuumaõnnetuse hirm Daya Bay tuumajaamas tuleneb suuresti Tšernobõli katastroofist. Keskkonnakatastroof, mille päästis valla Tšernobõli tuumaõnnetus, on osaliselt reaktori jahutuskambri puudumine. Daya Bay tuumajaam on aga varustatud kaitsvate tasemetega.
Tuumaõnnetuse põhjuseks võib aga olla ka selle maa-ala geoloogiline stabiilsus, kuhu tuumajaam on konstrueeritud. Daya Bays ei ole 1000 aasta jooksul olnud üle 7 pallist maavärinat Richteri skaala järgi. Seega kavandati ja konstrueeriti Daya Bay tuumajaam nii, et see peab vastu kuni 8 pallisele maavärinale Richteri skaala järgi.

Kokkuvõte

Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Nii ka Daya Bay tuumajaamas, mille kavandamisel ja konstrueerimisel on palju õpitud ja võetud arvesse mineviku eksimusi, nt Tšernobõl. Rahvusvaheline Tuumaintsidentide Skaala ( The International Nuclear Event Scale), mis on nüüdseks rakendatud kõikjal, võimaldab paremini meediat ja avalikkust teavitada, et peamised õnnetused, nagu enamus maavärinaid, on väga tühised. Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult suunatud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid tehakse kõik, et neid efektiivselt ladustada, keskkonda eriti kahjustamata.

Kasutatud kirjandus

Ann M. Weeks. “Daya Bay Nuclear Power Plant .” May, 1997
8