Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pagulaskirjandus ja kirjanikud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pagulaskirjandus .
Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus .
1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld , Mana.
KIRJANIKUD :
Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi . Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro , Viirlaid . Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona , Ivask, Laaman . Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi.
TEEMAD:
Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine.
Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu , Kangro.
Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid , sürrealism, piltluule .
Ristikivi
1. TALLINNA TRILOOGIA „Tuli ja raud“ ; „Õige mehe koda“ ; „ Rohtaed
  • Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid
  • Eesti ühiskonna areng
  • Põhitoon pessimistlik, ühine tegelaste ÜKSILDUS, elult lüüasaamine.
  • Tegelased trotsivad olusid ja püüdlevad parema elu poole.
  • Linnastumine , kodanluse ja haritlaste kujundamine.
  • Ajaloosündmused tagaplaanil.
  • INIMENE ON LIIGA NÕRK, ET ÜLETADA AEGA JA SAATUST!

2. DILOOGIA „Kõik, mis kunagi oli“ ; „Ei juhtunud midagi“
  • Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine.
  • Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA!
  • Väljendab pettumust, et vabadus anti käest vastupanuta.
  • Ideaaliks seatud soomlaste Talvesõda.
  • Lõpeb kaasaja kujutamine.

3. SÜRREALISTLIK ROMAAN „Hingede öö“
  • Autobiograafiline, filosoofiline , allegooriline.
  • Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega.
  • Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati.
  • Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus).
  • Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD!
  • Toimub kohus, tunnistajad toovad esile mina-tegelase elu: pole soovitud laps, tõrjutu, raamatud ja kontserdid, kommunismi vastu
  • FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH .
  • „Teie ei kuulu nende inimeste hulka, kes asjade käiku mõjutavad“
  • ARMASTADA TULEB NEID, KES ON RÕÕMSAD- RÕÕMUS ON TUGEV, VÕITJA, KEDA KARDETAKSE .
  • Hunt on jumalale lähemal, kõrgem kui lammas, loomulik on hoida hundi poole.
  • Kannatajaid põlata, vabaneda kaastundest, sõjas kaitse-VÄGIVALD.
  • Kohtunik ei sega, publik aplodeerib.
  • Roth väljendab publiku arvamust.

4. KROONIKATE TRILOOGIA „Põlev lipp “ ; „Viimne linn“ ; „Surma ratsanikud
  • Alustab mineviku mõtestamist üldajaloolisest kogemusest.
  • Vanade kroonikate laadis
  • Tegelaste iseloom ei muutu
  • Avab ristisõdade palge- teiseusuliste orjastamine, maade ahnitsemine.
  • Ajalooline tõde on raskesti või üldse mitte tabatav.
  • Tõsine, seikluslik, irooniline .
  • Täielik andumus ideele tähendab hukkumist.

5. VAHETEOSImede saar“
  • Merereis utoopilisse Allotria saareriiki 1348 a.
  • Olustik sarnane 1960.aastate Rootsiga, nähtuna keskaja inimese pilgu läbi.
  • Uue ühiskonna suhtes irooniline.
  • Mõistukõneliselt on juttu ka Eesti ohverdamisest- Allotria heaoluühiskonna kõrval agressiivne naaberriik, kes tahab taastada oma võimu.
  • KERGES LAADIS, KUID TERAV , KRITISEERIB KAASAEGSE MAAILMA POLIITIKAT.

6. BIOGRAAFIATE TRILOOGIA „Mõrsjalinik“ ; „Rõõmulaul“ ; „Nõiduse õpilane“
  • Keskaja vaimsele langusele järgnes renessanss .
  • Eriliste võimetega inimesed.
  • Kuidas ajaloosündmused mõjutavad nende elu ja nemad ajalugu.
  • Tähtsad on religioossed, kõlbelised, vaimsed ja esteetilised väärtused (pühak, õpetlane/arst, muusik )
  • MAINE VARA, AU, KUULSUS POLE OLULISIM, INIMESE VAIMSUS KADUMATU VÄÄRTUSEGA.

7.AEGRUUMIDE PÕIMINGUD „Õilsad südamed“ ; „Lohe hambad“ ; „Kahekordne mäng“
  • Tegevused mitmel ajatasandil (XX s ja kaugem minevik )
  • Ajalugu kordub
  • Võimuiha, omakasu, ahnus .
  • Terav kriitika inimese ja ühiskonna moraali suhtes.
  • Ajaloo objektiivne uurimine on võimatu.
  • MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU.

8. „ ROOMA PÄEVIK“
  • Reisikiri, mis kujutab vähem turismiobjekte ja rohkem inimese sisemaailma.
  • Erinevad teadvuse- ja ajatasandid segunevad.
  • Kaspar von Schmezburg Roomas. Näiliselt ka teose autor.
  • Nostalgia minevikuväärtuste järele.
  • Vihjed tumedale tulevikule.

Muu looming,
30.aastatel järjeromaanid ajalehes ja lasteraamatud .
Novellid – kogu „Sigtuna väravad“
Luuletused – kogu „Inimese teekond
Kriminaalromaan „Hurmakägu on surma nägu“
Kokkuvõtteks.
Kirjutab oma kaasajast ja minevikust traditsiooniliselt ja modernistlikult, tõsiselt ja seikluslikult.
Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku.
Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse.
Omane teatud melanhoolia , aga ka peenetundeline huumor.
Mõjutused A.H Tammsaare , Jannsen , Luts. Piibel . Antiik ja ladina keel, HesseStepihunt “ ja Kafka „Protsess“
Viirlaid
Avaldanud 7 luulekogu . Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg „Ristideta hauad“ ( vangla , metsavendlus, piinamine , põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine.
1980. „Märgitud“
Kirjutanud novelle . Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis.
Uibopuu
Alustas Eestis – jutustused, novellid. Edukamad romaanid : 1948 „Keegi ei kuule meid“/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, „valimised“ , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 „Neli tuld Episoodromaan, eesti meremehed. 1957 „Janu“ Psüholoogiline tippteos . Tegevust pole, peategelane puudega. Mälestused.
Helbemäe
Novellid. Romaanid. „Sellest mustast mungast“ –Tallinn 16.sajandil. „Õekesed“ Psühholoogiline, õdede konfliktid, võimuvõitlus. Maja Nõmmel. Ohvrilaev traagiline armastuslugu , ohvrilaeva müüt Kreekast . Iseloomulikku: kroonik -ajaloohuvi; realist ja müstika, surm; tegelaste jahenenud suhted (perekonnaga); osa tegelasi on loobujad.
Toona-Gottschalk
1. romaan „Puuingel“1964. Luule, proosa, kuuldemängud. „Lotukata“1968+joonistused (järg „Kolm valget tuvi“1992). Sipelgas sinise kausi all“1974 „Kaleviküla viimne tütar“1988
Lepik
Luule: I kogu „Nägu koduaknas“-kodupiltidest isamaaluuleni.Õrrituseks sokeerimist, protesti ilutsemise vastu, huumorit . Heaoluühiskonna kriitika, pagulaste mugavus- irooniline. Usulis-filosoofiline. Hoiatab eestlasi vigade ja tuleviku eest. Poliitiliselt terav. Vabadusvõitleja. RAHVUSLIK! Nagu Rundel, Rummo, A.H Tammsaare.
Luule 3 alustala: eesti keel, rahvaluule, piibel
Riimimängu, mõtteriimi, kordusi, võõrkeelseid fraase, puänte.
Pagulaskirjandus ja kirjanikud #1 Pagulaskirjandus ja kirjanikud #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KAKUuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) ­ loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus ­ pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ­ ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas

Kirjandus
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Nüüd hakkab tema loomingus nihe uute kirjeldamisvõimaluste suunas. Varane ja realistlik looming siiski ei kao. Selgeid muutusi on näha jutustustes „Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri“ – üliõpilasnovellid. Vararealistlikult uusromantiliseks üleminek on järkjärguline. 1900–1910 loomingus mõjutab ja muudab ta naise käsitlust. Naise kujutamisel on vabameelsem ja modernsem kui varasemad kirjanikud. Tema käsitlus on väga patriarhaalne – naine on võrreldes mehega sekundaarne. Tammsaare puhul on tegu efektiga, kus tegelaskuju hakkab elama oma elu. Kontseptsioon on lendlev, kui tegelane ise tegutsema hakkab. Tema karakter elustub. Uusromantiliste tekstide puhul tuleb rõhutada armastuse olulisust. Eri väärtuse saab see armastuse ja haiguse võistlusega (vrd Tammsaare elulugu). „Ööpik ja lilled“ – filosoofilised umbsõlmed. Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister

Eesti kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse ,,Kalevipojast" ­ müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus. Kuuele põhiliikmele tulevad juurde kirjanikud, kunstnikud (Konrad Mägi, Peet Aren, Ado Vabbe, Nikolai Triik, Otto Krusten), autorid, keda Siurulased ise oluliseks peavad (Jaan Oks), Arthur Valdes on Eesti kirjandusloo kõige silmapaistvama müstifikatsioon, mille mõtleb välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste, ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust.

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) ­ deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja. 1930ndatel aastatel juhib ajakirja Semper, kes on kirjanduslikelt vaadetelt suhteliselt lähedane Tuglasele. Hakkavad tekkima koondavad organisatsioonid ja väljaanded, mis jäävad püsima. + 1925 Kultuurikapitali seadus ­ kuidas kultuuri võiks rahastada? Kirjanikud hakkavad stipendiumi saama. 1930ndateks aastateks tähendab see stabiilset sissetulekut, majanduslik olukord hakkab stabiliseeruma. + 1927 algavad "Looduse" romaanivõistlused + 1935 Raamatuaasta + 1937-40 "Varamu" (peatoimetaja Visnapuu) ­ Loomingule konkurent poliitilises plaanis, sest Loomingut antakse välja Tartus ja selle puhul tajutakse teatavat opositsiooni ametlikult kultpoliitikale. Ajakiri on kindlasti väga professionaalselt tehtud ajakiri.

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta.

Kirjandus
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni. Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet. Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759­1805), Johann Wolfgang Goethe (1749­1832), Heinrich Heine (1797­1856); inglane Robert Burns (1759­1796); venelased Aleksandr Puskin (1799­1837), Mihhail Lermontov (1814­1841); eestlased Jakob Tamm (1861­1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856­1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891­1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883­ 1980) valimik "Kolmteist ballaadi". bardid ­ vanade keltide rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun