Eesti kirjanikud 20.saj (1)

Eesti kirjanikud , looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused:
1. Arbujad -1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing , Paul Viiding , August Sang , Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud , ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg " (1983).
2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli kirjandusse kui proosakirjanik ja katsetas kätt romaanide (Tuulearmuke) ja näidentite näol. Edasi keskendus luulele. Põhilisteks teemadeks, millest kirjutas olid algus perioodil kuni 1942. aastani inimeste suhtest kunstiga, sellest kuidas kunsti tuleb ülistada ja inimene ei tohi olla rahul keskpärasusega, vaid peab ikka täiuslikkuse poole püüdlema, ka siis kui tundub, et see on võimatu. Ta protsessib selle vastu, mis piirab inimese vaimuvabadust. Kunst oli tema jaoks kui ürgne tung, millega lahti seletada maailma asju. Tema loomingus tuleb paus 1942-1960ndateni, kuna kõik see, millest luuletaja kirjutada tahtis oli põlu ja keelu all. Tema loomingut mõjutab suurel määral tema mehe Siberisse saatmine ja surm. Hilisemas loomingus protesteerib ta kõige vastu, mis paistab lameduse, mõtte-ja vaimuloidusega. Ta suhtub üleolevalt keskpärasusse ja argipäeva. Tuntumad luulekogud: „Tolm ja Tuli“ 1936; „Tähe Tund“ 1966; „Luuletused ja poeemid “; „ Lendav linn“; „ Korallid Emajões“; „Teosed I“ ja „Teosed II“. Tuntumad luuletused: Korallid Emajões, Helde andja, Räägi tasa minuga, Tulipunane vihmavari , Lugu valgest varesest.
3. Heiti Talvik- 1904 -1947, tegu oli väga omalaadse mõtteviisi ja boheemlasliku mehega. Ka tema õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat, kuid jättis õpingud pooleli , abiellus 1937.a Betti Alveriga. Tema elu lõppes sellega, et ta arreteeriti süüdistatuna spionaazis ja saadeti viieks aastaks Simerisse, kus ta 1947.a suri. Looming: Ta kirjutas inimese võitlusest iseendaga , rahulolematust iseenses ja ümbritseva maailmaga , võitlus välise maailmaga. Maailm on autori jaoks pahesid täis ja inimese hing väärdunud. Luuletustes jätab ta mulje, et põlgab ennast ja seda maailma, mida ta kujutab kui laostuvat, hävivat maailma. Tuntumad luulekogud: „Palavik“ ja „Kohtupäev“. DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine . Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele.
4. Uku Masingu - käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. „Neemed vihmade lahte “.
5. Kersti Merilaasi - oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. „ Maantee tuled“, „Rannapääsuke“, „Kevadised koplid“, „Antud ja võetud“.
6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983).
7. August Sanga– autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. „Üks noormees otsib õnne“, „Müürid“, „Võileib suudlusega“.
8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas , Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus – tiisikus. Tegemist oli 1930- 40ndatel ainsa Eestis tegutseva kutselise näitekirjanikuna. 1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja lõbusad pildikesed Eesti elust, milles nearuvääristab tõusiklust. Kirjutas nii komöödiaid kui ka fantaasianäidendeid. Peale näidendite kirjutas ka erinevaid brosüüre (Euroopa uuemast kirjandusest), vestele ja följetone, ka romaani „Viimne eurooplane “. Tuntumad näidendid: „Domiliseeritud perekonnaisa“- komöödia; „Mikumärdi“- külakomöödia; „Sinimandria“- fantaasianäidend; „Lipud tornis“- rahvuslik näidend.
9. Anton Hansed Tammsaare - 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima. Tema eluteed on pideval kiusandu erinevad haigused nt 1911. a haigestus tuberkuloosi, millest paranemine võttis palju aega. Looming: Kirjutab nii novelle , romaane kui näidendeid.Ta tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust. 1907. aastal läheneb ta looming Noor-eestile. Ta kirjutab nüüd maaelu asemel rohkem linnaelus ja üliõpilastest ning vanemate-nooremate suhete asemel hingeelust ja mehe-naise vahelistest suhetest. Hilisemas perioodis keskendub rohkem inimeste vahelistele suhetele ja inimeste hingeelule. Tuntumad teosed: „Kõrboja peremees “;näidend „ Juudit “; „Mäetaguse vanad“; romaan „õde ja Õigus 1-5“; „Elu ja armastus“; „Ma armastan sakslast “; „Põrgupõhja uus Vanapagan “; Tõde ja õigus- pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19.saj lõpp, tegevuspaik Vargamäe, peategelane Mäe Andres ja Oru pearu, võitlus maaga. Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda , võitlus jumalaga . Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon , tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad , tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased Indrek, Andres, Tiina ja Pearu. Indrek läheb maale tagasi, Karini surma eest end karistama , tema isa Andres ja Pearu surevad.
10. August Gailit - 1891 -1960. Tema isa oli Läti soost aga Gailit ise pidas end eestlaseks, hariduse sai Valgmaal ja Tartus, on töötanud Riias ajakirjanikuna, seejärel Tallinnas „Tallinna teatajas“. Oli Visnapuuga hea sõber, kellega koos organiseeris Siuru rühmituse. Vabadussõja ajal oli Gailit sõjakirjasaatja. Reisid väga palju. On töötanud veel Eesti saatkonnas Riias ja olnud „Vanemuise“ direktor . 1944.a põgenes koos teiste Siuru liikmetega nõukogude võimu eest Rootsi, kus ta ka suri. Looming: prosaist , püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid. Romaanid -„Muinasmaa“ novellikogud-„ Saatana karussell “ ; „Rändavad rüütlid“ Romaan:“ Purpurne surm“; novellikogu “Vastu hommikut “ ; „Ristisõitjad“ ; romaan novellides “Toomas Nipernaadi “ , hilisemad romaanid:“ Isade maa“(kujutab Vabadussõda), „ Karge meri“ , „Ekke Moor“ ; „ Leegitsev süda“ Žanrid- novellid ,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid ". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika . Jutustus-„Kui päike läheb looja“
11. Karl Ristikivi - 1912-1977. Sündis Pärnumaal vallaslapsena, tema ema oli taluteenija ja pidi seetõttu tihti kodu vahetama . Ema saatis ta edasi õppima Tallinna, poiss tahtis saada lenduriks. Õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ning edasi läks saksa sõjaväkke, püsiva elukoha leidis Rootsis Stickholmis, tööas ametnikuna ja reisis palju. Looming: seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-„Lendav maailm“ . Tallinna Triloogia : esimene teos „Tuli ja raud“, „Võõras majas “(vaeslaps saab rikkaks) ning „Rohtaed“ .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud . Diloogia:“Kõik mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“-Eesti lähimast ajaloost. „Ei juhtunud midagi“-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-„Hingede öö“-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut . vanade ajalookroonikate laadis:“Põlev lipp “ , „Viimne linn“-ristisõdade lõpuper. ja „Surma ratsanikud“ .
12. Peep Vallak- 1893- 1959 . Kodaniku nimega Peeter Pedajas, sündinud Pärnumaal. Lõpetas Pärnu progümnaasiumi, millele järgnesid kunsti õpingud Tartus ja Peterbusris. Osales Vabadussõjas. Töötas „Vanemuises“ palgalise dramaturgina. 50ndatel hakkasid teda vevama tervisehäired, mälikaotus ei lasknud kirjutamist jätkata, üsna pea suri. Looming: alustas luuletuste ja lühijuttudega, tunnustuse tõi esimene novellikogu „Must rist " Novellikogud: „Epp Pillarpardi punjaba potitehas “ ja „Ajude mäss“. tema stiil-elunähtuste võigas kujutamine;tema tegelased on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: „ Omakohus “ , „Neli tuult jalge all“, „Teod pahurpidi“ , „Armuleib“. Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:“Luupainajad“ ja romaan“Hulgus“-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell „ Lodjavahi surm“ . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil.
Mõisted:

dialoog - Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus.

monoloog - Ühe kõne

remark- Märkus autorilt

draama - Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.

tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend

komöödia- pilke eh naljamäng

tragikomöödia- Tragikomöödia on draama žanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni.

farss - ajuvaba olukord komöödias.

näidend- on paberil kirja pandud. Saab paberilt lugeda.

lavastus - Lavastajate ja näitlejate ühistöö

dramatiseering - proosa teksti kirjutamine näidendiks, hiljem etendus

etendus- Lavastuse ühekordne esitus