Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja tahavad maailma muuta. ,,Mehed"-ülistab mehelikkust; ,,Nooruse aeg"-ülistab noorust; ,,Lõpp ja algus". 1913 ilmub II luulekogu ,,Tuulemaa" Tuntum luuletus ,,Kerkokell"-ema jaoks, filos. mõtisklus elu üle. Edaspidistes luuletustes ja hilisemates luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu-,,Kahekesi", mille täht. novellid ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome Helbed"-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906). Romaan-,,Väike Illimar"-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi. novell ,,Inimese vari"-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1
eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused
· ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on
On töötanud veel Eesti saatkonnas Riias ja olnud ,,Vanemuise" direktor. 1944.a põgenes koos teiste Siuru liikmetega nõukogude võimu eest Rootsi, kus ta ka suri. Looming: prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid-,,Muinasmaa" novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika
Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga. Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates. Oli rändurihingega kirjanik, kes sai rännakutest inspiratsiooni kirjutamiseks. Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub. Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene. Ka Nipernaadile ei olnud nii palju julgust, et oma elu täielikult muuta. Kõrvaltegelastest kõik naised armuvad Nipernaadisse, aga Anne-Mari ei armu.
1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918)
Tammsaare puhul on tegu efektiga, kus tegelaskuju hakkab elama oma elu. Kontseptsioon on lendlev, kui tegelane ise tegutsema hakkab. Tema karakter elustub. Uusromantiliste tekstide puhul tuleb rõhutada armastuse olulisust. Eri väärtuse saab see armastuse ja haiguse võistlusega (vrd Tammsaare elulugu). „Ööpik ja lilled“ – filosoofilised umbsõlmed. Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister. Lühiproosateos „Pöialpoiss“ on sümbolistlikum kui üliõpilasnovellid. Novellide kirjutamisega paralleelselt muutub Tammsaare looming taas realistlikumaks varasemast erineval kujul. Üleminekuteos uusromantilisest perioodist klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde on „Juudit“ (1921): uusromantiline sümboolsus ja grotesk hakkavad teisenema üha selgemalt filosoofiliseks ja sotsiaalseks allegooriaks, tegelased on peenelt psühhologiseeritud. Puhtalt kõrgperioodi kuuluv on „Kõrboja peremees“. 1920ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani
1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid
Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Uusromantiline proosa ja eksperimentaalne lühiproosa (1917-25) Autorid: Tuglas; Gailit; Hiir; Kivikas; Aleksander Tassa domineerib lühiproosa; Karl Rumor / Ast uusromantiliste tekstideni jõuab enne IMS, 1919 Tuled sügisöös,
1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees. 1923 ajakiri ,,Looming" mis toimetas end riigieelarvest. Looming: 1906-raamat ,,Hingemaa" 1908-novellikogu ,,Kahekesi" 1917-novell ,,Saatus" 1920-novell ,,Raskuse vaim" 1915-romaan ,,Felix Ormusson" 1937-romaan ,,Väike Illimar" Teinud palju tõlkeid. A.Kivi ,,Seitse venda" Tolstoi ,,Peeter Esimene" Tsehhovi novellid Põhiosa A-Kalda loomingust Ta on kirjutanud palju reisikirju(Hispaania, P-Aafrika, Norra). Ilukirjandus, Novellid(Popi ja huhuu, Suveöö armastus, Toome helbed). Marginaalid, miniatuurid, monograafia, tõlked. 1949 visati ta kirjanike liidust välja. Aastast 1917 on ta nii hinnatud kultuuritegelane kui ka novellist. Üks kultuurkapitali algatajatest. 1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele. Proosa 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu
Jack London (1878-1916) Ta oli hulkur, kullakaevaja, seikleja, osales Alaskal alanud kullapalavikus kuigi kuld jäi tal leidmata kuid leidis ta kullarikka kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on ,,Ürgne kutse" ja ,,Martin Eden". Fjodor Dostojevski (1821-1881) Ta on üks enim tõlgitud ja loetud maailma kirjanik. Tema kujunemisel oli oluline talle 1849ndal aastal määratud surmanuhtlus koostöö eest revolutsionääridega. Karistus asendati hiljem sunnitööga kuid armu andmine kuulutati välja alles pärast surma otsuse ettelugemist ning mahalaskmistseremoonia täitmist, kust puudus vaid käsklus ,,TULD". Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele
liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan
mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile o ,,Mahtra sõda"- I Euroopa mõistes romaan(1902) o 1856 talurahva rahutused, sest tuli uus talurahvaseadus o Eestlaste põhiline konflikt Balti parunitega o ,,Prohvet Maltsvet"- usulisest rändamisest. Kuuldused, et Krimmis jagatakse talupoegadele tasuta maad o Tallinnasse pidavat tylema valge laev, mis viib eestlased ära, aga laeva ei tulnud-suur
oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega
tähistama peremeheromaani kirjanduslainet. See pole dekoratiivses mõttes peremeheromaan, aga peremeheks olemise paatos pole siin puudu. Põhistiil, mis hakkab 1920ndatel ja 1930ndatel, töötab ta välja "Kõrboja peremehes". Uut stiili võib kõige lihtsamalt nimetada psühholoogiliseks realismiks. Haige armastuse motiiv võib meile meelde tuletada muidugi T enda tuberkuloosi, aga ka Dostojevski loomingut. Vigasus kandub üle psühholoogiasse ja hakkab seal olulist rolli mängima. + Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika. + Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: peaks tähele
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892
esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: · Kas raha eest saab kõike? · Kas raha nimel tasub hüljata perekond? · Miks peetakse raha kõige aluseks? · Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Pilet nr 6 Betti Alver(kodaniku nimi Elisabet Lepik)
Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased,
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................
aastail proosaga. ,,Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor", ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (novellid, Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Pöördtooli tund" (novell) Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud. Novellikogud ,,Klio silma all" ,,Kajalood", romaanid ,,Taevakivi", ,,Kolmandad mäed", ,,Keisri hull", ,,Professori Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev". Autobiograafiline ,,Wikmani poisid", ,,Väljakaevamised", ,,Mesmeri ring". Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed
kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast
Loomingu huvides eraldus ta kõiksugustest ühingutest ja rühmitustest. See ei tähendanud kaugenemist kultuurielust, millest Tammsaare võttis vilkalt osa. Tammsaare kujundas välja talle omase loomingulise töö meetodi ja rütmi. Proosateoste kirjutamine vaheldus tõlketöödega ning artiklite koostamisega. Tammsaarel oli võime kirjutada ulatuslikke romaane väga kiiresti , kui loodav oli juba varem mõttekujutuses põhjalikult läbi mõeldud. Tema suured romaanid on kirjutatud 3-4 suvekuu jooksul, millal tema ja ta perekond olid suvitamas. Tammsaare ise puhkas muidu harva, seepärast ongi ta 20 tööaastaga suutnud luua 9 väga kõrgetasemelist romaaniköidet, kaks näidendit, novelle, mitu mõtterikast köidet publitsistikat ja lisaks anda rida tõlkeraamatuid, nende hulgas niisuguste klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde, B.Shaw jt. A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes
Laurat. Arst lubas, et ei räägi kellegile, kui rahaga, mille oli liigkasuvõtjale võlgu, aitab vaeseid ning ehitab koole. Arsti nimi oli Medig, kes oli sama küla vaene kerus poiss olnud, aga nüüd aitab tasuta vaeseid. Laura ja Medig armuvad. Viimane teos, redigeeris oma varemilmunud teoseid. Külmale maale inimese probleemides on süüdi ühiskonda. Kriitiline. Eelnevalt nimetatu ei kuulu kõrgperioodi. Ajalooline triloogia. Eestlase lähiajalugu romaanid. Sel ajal uudne, keegi polnud enne nii lähiajast romaane kirjutanud. Ta oli esimene kes enne kirjutamist tegi väga põhjaliku eeltöö arhiivides. ,,Mahtra sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused, sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti-parun on maarahva ja tsaari vahel
Tammsaare luges palju maailmakirjandust .Ta üllatas saksa keele eksamil õppejõudu sellega, et oli läbi lugenud Goethe kogutud teosed . Ta sai teistet kirjanikelt ka konkreetseid impulsse ja mõjutusi (Kalda 1997:42). Üliõpilasena astus Anton Hansen Tammsaare radikaalsesse üliõpilasseltsi ,,Ühendus", esines seal kolme referaadiga kaasaegsetest kirjandusküsimustest, aitas komplekteerida ,,Ühenduse" tuuriloolisiteoseid. Meeleldi kuulas ta seltsi ruumides sõprade musitserimist ja armastas vaimukalt vestelda ning vaielda. Paljudele seltsikaaslastele jäi ta sõbraks elu lõpuni. Kirjanduslikus tegevuses valis Tammsaare ainestikku linnamiljööst, peamiselt üliõpilaste ja boheemlaslike haritlaste elust. 1911. aasta kevadel ,riigieksamite sooritamise ajal selgus,et Anton Hansen Tammsaare põeb raskekujulist kopsutuberkuloosi. Arstide nõudel jättis ta eksamid pooleli ja hakkas end ravima. Esialgu sõitis Anton Hansen
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud Endla Tegova oli õpetaja, romaan "Humala aias" Enno Käo illustraator, lasteraamatud Jaanus Tamm luulekogu "Öö" Tarmo Teder novellist Kadri Tüür Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid, varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on "Tume inimeselaps" (1912), mis 2 ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt
ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat. Ühel õhtul jalutades pargis koos Pepega kohtas Denise Mouretit. Mouret oli Daamide Õnnes tähtsal kohal, rikkas mees kes armastas naisi ja palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis Denise. Ta armus. Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna.
kohtuda, mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga, kes teatas, et ta lahkub Pavlovskist, nagu vürst oli palunud. IV osa Umbes kaks nädalat hiljem kutsuti vürst Jepatsinite majja koosviibimisele, kus ta tegi plaanimatult Aglajale abieluettepaneku, kuid neiu naeris ta kahjuks välja. Ta muidugi vabandas hiljem selle pärast. Pean siiski rõhutama, et Aglaja ei olnud vürsti vastu üldsegi mitte nii ükskõikne, kui ta näidata püüdis...ta armastas vürsti väga, Aglaja kutsus pärast seda õhtut vürsti veel ühele koosviibimisele, kuhu oli oodata ka Belokonskajat. Õhtu eesmärk oli kõigile selge, kuigi mõnele mitte eriti vastuvõetav- sooviti 15 teada saada, mida Belokonskaja vürstist, kui Aglaja kosilasest arvab. Ühesõnaga, kui Belokonskaja kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu
22. Nimeta E. Zola tuntuim naturalistlik romaan. E. Zola tuntuim naturalistlik romaan on ,,Söekaevurid". 23. Mida tähendab ,,kadunud sugupõlv" ja kelle loomingus see kajastub? ,,Kadunud sugupõlv" tähendab maailmasõdade ajal elanud põlvkonda, kes oli muutunud tõrjuvaks ja küüniliseks. ,,Kadunud sugupõlv kajastub Remarque'i, Hemingway, Fitzgeraldi loomingus. 24. Millise maa kirjanik on E. M. Remarque? E. M. Remarque on saksa kirjanik. 25. Nimeta Remarque'i tähtsamad romaanid. Remarque'i tähtsamad romaanid on ,,Läänerindel muutuseta", ,,Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Arc de Triomphe" ja ,,Lissaboni öö". 26. Millised probleemid kajastuvad Remarque'i loomingus? Remarque'i loomingus kajastuvad sõjakoledused ja nende mõju sõduritele ja ka tsiviilisikutele ning võitlus armastuse eest ajal, millal ei võinud teada, kas tuleb pääsemine, vabaduskaotus või surm . 27. Nimeta Hemingway kolm tähtsamat romaani.
meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust. Selle perioodi teosed: novellikogumikud ,,Saatana karussell", ,,Augusti Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". 1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse, kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm
varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
