50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HokiT
Õppematerjali autor
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täide
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täide
Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks
Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda
Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng
Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese.
TEINE SEMINAR Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heau
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid