Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlaõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb osavõlasuhe solidaarvõlasuhtest?
  • Milliseid kohustusi tuleb võlgnikul täita?
VÕS ÜLDOSA KONTROLLTÖÖ 1
  • Palun selgitage, millele tuleb tähelepanu pöörata lepingute sõlmimisel sidevahendite abil?
    Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul teatavaks teha seaduses sätestatud andmed, eelkõige pakkuja nimi ja aadress, asja või teenuse põhitunnused, lepingu jõustumise eeldatav aeg, pakkumise või pakutava hinna kehtimise tähtaeg, maksmise kord, hinna sisse arvesatamata posti- või veokulud jne (VÕS § 54 lg 1).
    Arvutivõrguabil sõlmitud lepingute puhul peab pakkuja tegema kliendile teatavaks ka lepingu sõlmimise tehnilised etapid.
    Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba ostu puhul algab see tähtaeg asja üleandmisest ostjale ja teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest.Tagastamisel ei pea tarbija põhjendama, miks ta kaupa ei soovi.
    Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingust taganemise teate jõudmisest pakkujani. Tarbija peab pakkujalt saadud raha ja muud esemed tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul taganemisavalduse ärasaatmisest.
    14 päevane tagastamisõigus ei kehti:
    • kauba puhul, mis on valmistatud tellija isiklikke vajadusi arvestades (nt tarbija mõõtude järgi);
    • kauba puhul, mis on kiiresti riknev või mille kasutamistähtaeg on möödunud;
    • perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad );
    • audio- ja videosalvestused ning arvutitarkvara , juhul kui tarbija on ümbrise avanud;
    • reisi- ja teatud finantstoodetele;
    • loteriile või muudele enampakkumismängudele;
    • asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada.

    Sidevahendite abil sõlmitud lepingute ehk distantsmüügilepingute puhul on kaupleja rikkunud lepingut näiteks siis, kui on jätnud tellitud asja tarbijale tähtaegselt saatmata, teenuse tähtaegselt täitmata, on saatnud asja, mis ei vasta tellitule jms.
    • Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest (mis on tarbijal iga sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul) või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet (pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu kaebusi saab esitada; teave teeninduse võimaluste kohta; teave garantiitingimuste kohta), on tarbijal õigus taganeda lepingust 3 kuu jooksul. 3-kuuline tähtaeg algab müügilepingu puhul asja üleandmisest, teenuse osutamise lepingu puhul aga lepingu sõlmimisest.
    • Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, peab kaupleja tarbija tellimuse täitma 30 päeva jooksul arvates tellimuse edastamisest. Kui kaupleja seda ei tee, on tarbijal õigus saada tasutu tagasi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Siinjuures võib kasutada ka üldisi õiguskaitsevahendeid (nt kahju hüvitamine, viivis).
    • Kui üleantud asi ei vasta tellitule, peab kaupleja saatekulud tarbijale hüvitama sõltumata sellest, mis on lepingus selle kohta sätestatud.

    Tuleks silmas pidada seda, et tarbijakaitse reeglid ei laiene üksikisikute omavaheliste tehingute ega ettevõtjate omavaheliste ostu-müügi tehingute kohta. Kui tarbijakaitse valdkonnas räägitakse kauba või teenuse müüjast, siis on mõeldud isikut, kes pakub kaupa või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega, kui tarbija otsustab osa võtta Interneti oksjonist või ostab sidevahendit kasutades kauba eraisikult, siis ei pruugi tarbijakaitsjatel õnnestuda tarbijaid probleemide korral aidata.
    2. Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud ning kas ühepoolse tahteavalduse kaudu on võimalik astuda võlasuhtesse? Palun põhjendage!
    Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust , see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti . Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra.
    VÕS § 9 lg 2
    Oferdi aktseptimisega on leping sõlmitud ajast, mil oferent on aktsepti kätte saanud. Kui aktsept väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil oferent sai teost teada, välja arvatud juhul, kui oferdist, pooltevahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks alates teo tegemisest.
    3. Kuidas tuleb kohustusi täita ning kuidas mõjutab alternatiivkohustus rahaliste kohustuste täitmist?
    Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleb täita heas usus, mõistlikult ning arvestades tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.
    VÕS § 68
    Kohustusi tuleb täita alati niimoodi, et võlasuhte eesmärk saaks saavuatud.Kui võlgnik täidab oma kohustused siis sellega läheb üle võlausaldajale tõendamiskohustus. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi siis jääb võlausaldajale vastutus tõendada, et võlga ei täidetud nõuetekohaselt.
    Kui võlgnik peab täitma ühe kahest või enamast kohustusest, kuulub valikuõigus nende vahel võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.VÕS § 78 lg 1
    Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või muid samade liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitmel erineval alusel ja üleantud rahast või muudest esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kui kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille enneaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on tal õigustatud huvi.
    VÕS § 80 lg 1
    4. Palun selgitage, mille poolest erineb osavõlasuhe solidaarvõlasuhtest?
    Osavõlasuhtes on võlgnikud igaüks kohustatud lepingut täitma mingis osas ning eelduslikult võrdsetes osades, kelleltki ei või nõuda täitmist üle talle langeva osa - sellist kohustuse jaotust eeldatakse seadusest tulenevalt jagatavate kohustuste puhul. VÕS § 61
    Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega.
    Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda.
    Solidaarvõlasuhtes peavad võlgnikud täitma kohustuse selliselt , et võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena, kuigi kokku mitte rohkem kui korra tervikuna. VÕS § 63
    Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra .Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena. Võlausaldaja õigus nõuda vaid ühe korra tähendab tema õigust ainult ühele sooritusele kas ühelt, mitmelt või kõikidelt solidaarvõlgnikelt. Kui võlausaldajal on õigus mitmele sooritusele, siis on tegemist kumuleeritud kohustusega, kus täitmine ühe võlgniku poolt ei mõjuta teiste kohustusi. Esitades nõude ainult ühe solidaarvõlgniku vastu, ei saa võlausaldaja sama nõuet enam teiste solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega.
    Näiteks kaaslaenaja korteri ostmisel või kui laenul on mitu käendajat siis sellisel juhul on need isikud on solidaarvõlgnikud ja võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena.
    5. Mille poolest erineb individuaaltingimus tüüptingimusest ning millistele põhimõtetele tuleb tüüptingimuste kohaldamisel tähelepanu pöörata?
    Lepinguid võib sõlmida nii individuaal - kui ka tüüptingimuste abil. Individuaaltingimused määratakse kindlaks iga kord lepingu sõlmimisel ning nende sisus saavad lepingupooled kokku leppida.
    Võlaõigusseaduse § 35 kohaselt on tüüptingimus eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või selline, mida lepingupooled ei ole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud. Tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab kõnealust tingimust teise lepingupoole puhul, kes seepärast ei saa mõjutada tingimuse sisu. Tüüptingimusi nimetatakse nende olemuse tõttu ka “võta või jäta” tingimusteks.
    Tüüptingimuse kohaldamisel tuleks tähelepanu pöörata põhimõttele, et seda ei ole eraldi läbi räägitud ning tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab tüüptingimust teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu.
    Tüüptingimusi ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks.
    6. Kas on võimalik nõuda ühelt osapoolelt lepingu muutmist ? Palun põhjendage oma seisukohta!
    Ühelt osapoolelt lepingu muutmist võib nõuda ainult juhul kui nii on lepingusse eelnevalt märgitud.
    Lepingu muutmise ja lõpetamise korral tuleb järgida seaduses ettenähtud vorminõudeid. TsÜS § 77 lg 3 esimeselause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Tähelepanu väärib olukord, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
    Lepingut sõlmides tuleb arvestada, et kokkulepped vormi suhtes peaks sisaldama kokkulepet ka selle kohta, millises vormis võib lepingut muuta või lõpetada, kui soovitakse, et ainult kindlas vormis tehtud tahteavaldused omaksid õiguslikke tagajärgi. Nt võib lepingus sätestada, et: “Lepingut võib muuta ainult poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus kui kirjalikus vormis ei ole pooltele siduvad”.
    7. Palun selgitage, milliseid kohustusi tuleb võlgnikul täita?
    Kohustus teha teise poolega koostööd.
    Teatamise kohustus kohustuste täitmisel.

    Teatamise kohustus kohustuse mittetäitmisel. Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. § 102

    Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka vastavalt VÕS § 23 lg 1sätestatule:

    1) lepingu olemusest ja eesmärgist;

    2)lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;

    3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ;

    4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

    Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahenditest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustusteks ja kõrvalkohustusteks.

    Rahalise kohustuse täitmisel tuleb poolte kokkuleppe olemasolul lisaks põhisumma tasumisele tasuda ka intressi.


    Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

    Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

    Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

    Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

    VÕS § 76


  • Võlaõigus #1 Võlaõigus #2 Võlaõigus #3 Võlaõigus #4 Võlaõigus #5 Võlaõigus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mari S Õppematerjali autor
    millele tuleb tähelepanu pöörata lepingute sõlmimisel sidevahendite abil?Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud ning kas ühepoolse tahteavalduse kaudu on võimalik astuda võlasuhtesse?mille poolest erineb osavõlasuhe solidaarvõlasuhtest? jne.Väga põhjalikud vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    KAUBANDUSÕIGUS
    56
    docx

    KAUBANDUSÕIGUS

    EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

    Õigus
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    71
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    142
    doc

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
    100
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

    Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme

    Võlaõiguse üldosa
    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
    15
    pdf

    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

    VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

    Lepinguõigus
    Võlaõiguse üldosa konspekt
    220
    docx

    Võlaõiguse üldosa konspekt

    10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid)

    Õigus
    Võlaõigus eksamiks kordamine
    15
    docx

    Võlaõigus eksamiks kordamine

    1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

    Võlaõiguse üldosa
    Juhtimine ja õigus III õppevahend
    84
    pdf

    Juhtimine ja õigus III õppevahend

    Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

    Juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun